1Mõni aeg hiljem rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning jutlustas ning kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga
1 A gay kayna woodin banda, Yesu goono ga dira ka windi ka Irikoy koytara Baaru Hanna waazu kwaara kulu nda kawye kulu ra. Talibi way cindi hinka go a banda,
2ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud,
2 da wayboro fooyaŋ mo kaŋ yaŋ a n'i no baani ka follayyaŋ wala dooriyaŋ kaa i gaa. Afo, i ga ne a se Maryama, Magdaliya boro no, kaŋ a banda follay iyye fun.
3ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusase naine, ja Susanna ja palju teisi, kes neid aitasid oma varaga.
3 Afo mo Yuwanna no, kaŋ a kurnye Kuza ga te jine funa Hirodus se, afo koyne ga ti Suzana, da iboobo fooyaŋ mo. Ngey wo, ngey arzakey ra no i ga kaa ka Yesu nda nga talibey laamey bana.
4Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga:
4 Han fo, kaŋ borey marga bambata fo margu ka kaa Yesu do ka fun kwaarey kulu ra, kal a ci i se misa fo. A ne:
5'Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.
5 «Dum'izey sayko fo fatta ka koy zama a ma nga dum'izey say. Kaŋ a go sayyaŋo gaa, gure fooyaŋ kaŋ fonda jarga. I n'i taamu-taamu, beene curey mo n'i ŋwa.
6Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.
6 Cindey mo kaŋ tondi batama boŋ. Kaŋ i sintin ka fun, kal i koogu, zama i sinda hari.
7Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle.
7 Cindey mo kaŋ karjey game ra. Kaŋ i fun care banda, kala karjey na dum'izey koote.
8Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.' Seejärel ta hüüdis: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'
8 Amma cindey kaŋ laabu hanna ra. I fun, i beeri, i te albarka, hala labu-care zangu.» Kaŋ Yesu na woodin ci, kal a na jinde tunandi ka ne: «Boro kaŋ gonda hanga kaŋ ga maa, a ma maa!»
9Jeesuse jüngrid küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab.
9 A talibey goono g'a hã misa wo, mate kaŋ no a bara nd'a.
10Jeesus ütles: 'Teile on antud ära tunda Jumala riigi saladusi, aga muudele inimestele on kõik tähendamissõnades, et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.
10 A ne i se: «I n'araŋ no araŋ ma Irikoy koytara gundey bay, amma cindey se, kala misayaŋ, ‹hala gunayaŋ ra i ma si di, maayaŋ ra mo i ma si faham.›
11See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna.
11 Misa wo neeya: Dum'izey ya Irikoy Sanno no.
12Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.
12 Fonda jarga waney ga ti borey kaŋ yaŋ ga maa, waato din gaa Iblisi ga kaa ka sanno kaa i biney ra, hal i ma si cimandi ka du faaba.
13Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent kiusatuse ajal taganevad ära.
13 Tondi boŋ waney ga ti borey kaŋ yaŋ ga maa, ka sanno ta nda farhã. Amma i sinda kaaji. Jirbi kayna fooyaŋ no i ga gana, amma siyaŋ alwaato ra i ga ye banda.
14Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent edaspidi lämmatavad neid muretsemised ja rikkus ja elulõbud ning nende vili ei saa küpseks.
14 Karji game ra waney ga ti borey kaŋ yaŋ ga maa, amma fundo wo muraadey d'a arzaka, da fundi woone kaani harey ra, i g'i koote, hal i si ize hay kaŋ ga nin.
15Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.
15 Amma laabu hanna ra waney, ngey wo ga ti borey kaŋ yaŋ maa sanno bine cimikoy ra kaŋ ihanno mo no, kaŋ yaŋ goono g'a yaari, kaŋ yaŋ goono ga te albarka mo suuru ra.
16Aga ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid paneb selle lambijalale, et tuppa astujad näeksid valgust.
16 Wa guna. Boro kulu si no kaŋ ga fitilla diyandi k'a daabu nda kusu, wala a m'a daŋ daari cire, amma a g'a dake taablo boŋ zama furokoy ma di kaaro.
17Sest midagi ei ole peidetut, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi varjul, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.
17 Zama hay kulu si tugante kaŋ i s'a bangandi. Hay kulu mo si kaŋ go gundu ra kaŋ i s'a kaa taray kwaaray.
18Pidage siis silmas, kuidas te kuulete! Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat.'
18 Woodin sabbay se, wa haggoy da mate kaŋ araŋ ga maa d'a. Zama boro kaŋ gonda, nga se no i ga no. Boro kaŋ sinda mo, i ga baa haŋ kaŋ a ga tammahã go nga se ta a gaa.»
19Siis tulid Jeesuse juurde tema ema ja ta vennad, kuid ei saanud temaga rahvahulga tõttu kokku.
19 Yesu nya d'a nya izey kaa a do, amma i mana du ka maan a do borey marga sabbay se.
20Ja talle teatati: 'Sinu ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha.'
20 Kala borey ci Yesu se ka ne: «Ni nya da ni nya izey go no taray ga kay, i ga ba ngey ma di nin.»
21Aga Jeesus kostis: 'Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.'
21 Amma a tu ka ne i se: «Ay nya d'ay nya izey ga ti woone yaŋ, kaŋ yaŋ goono ga maa Irikoy Sanno k'a te.»
22Ühel päeval aga sündis, et Jeesus ja ta jüngrid astusid paati ja tema ütles neile: 'Sõitkem üle järve vastaskaldale!' Ja nad asusid teele.
22 A go no mo, han fo jirbey din ra, kaŋ a furo hi ra, nga nda nga talibey. A ne i se: «Iri ma daŋandi ka koy teeko banda ya-haray.» Kal i tun.
23Aga purjetamise ajal jäi ta magama. Ja järvel tõusis tuulispea ja uhtis paadi vett täis ning nad olid hädaohus.
23 Kaŋ i goono ga daŋandi, kala Yesu jirbi. Haw beeri fo mo tun ka faaru teeko boŋ. Hiyo goono ga to da hari, hal i go kataru ra.
24Siis nad astusid tema juurde, äratasid ta üles ja ütlesid: 'Õpetaja, Õpetaja, me hukkume!' Tema tõusis, sõitles tuult ja veemöllu ja need vaibusid ning järv jäi vaikseks.
24 I kaa Yesu do k'a tunandi ka ne: «Iri jine bora, iri jine bora, iri ga ba ka halaci!» Amma nga wo, kaŋ a mo hay, a deeni hawo da hari bondayey gaa. Kal i kulu dangay ka kay, tak!
25Jeesus ütles neile: 'Kus on teie usk?' Aga nemad lõid kartma ja imestasid, öeldes üksteisele: 'Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?'
25 Waato din gaa no a ne i se: «Man araŋ cimbeero*?» Kal i humburu, ka dambara ka ne care se: «May no boro wo kaŋ ga salaŋ baa hawo nda haro se, hala mo i maa a sanney se?»
26Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastaskaldal.
26 I fandi ka to Gadarancey laabo kaŋ go Galili laabo tanjay.
27Aga kui Jeesus astus maale, juhtus talle vastu üks linnast tulnud mees, kel oli kuri vaim. Ammust ajast ei kandnud ta enam riideid ega elanud majas, vaid surnuhaudades.
27 Waato kaŋ a fatta ka laabo taamu, kala boro fo fatta kwaara ra k'a kubay, kaŋ follokom no. A gay ka fay a ma bankaaray daŋ, a si goro fu ra mo, kala saarayey game ra.
28Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega: 'Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!'
28 Waato kaŋ a di Yesu, a kaati ka ganda biri a jine ka ce nda jinde beeri ka ne: « Ya Yesu, Irikoy kaŋ beeri da ikulu Izo, ifo k'ay zaa da nin? Ay ga ni ŋwaaray, ma s'ay gurzugandi!»
29Jeesus oli käskinud rüvedat vaimu inimesest välja minna. See oli ju teda kaua aega vaevanud, ja meest oli ahelatega seotud ja pandud jalaraudu, aga iga kord oli ta kiskunud köidikud katki ja kuri vaim oli teda kihutanud tühermaile.
29 (Zama Yesu goono ga ci folla se a ma fun bora banda.) Zama sorro boobo a ga bora di hala borey m'a batu k'a haw da sisiriyaŋ da baka* mo. Amma a ga hawyaŋ harey pati, kala folla ma kond'a hala saajey ra.
30Jeesus aga küsis temalt: 'Mis su nimi on?' Tema ütles: 'Leegion.' Sest temasse oli läinud palju kurje vaime.
30 Yesu n'a hã ka ne: «Mate ni maa?» A tu ka ne: «Iri ya jama no.» (Zama follay boobo no a banda.)
31Ja need palusid Jeesust, et ta ei käsiks neid sügavikku minna.
31 Kal i na Yesu ŋwaaray ka ne a ma si ngey lordi ngey ma koy hala guuso kaŋ sinda me ra.
32Aga seal oli suur seakari mäe peal söömas. Ja nad palusid teda, et ta annaks neile loa minna nende sisse, ja Jeesus andis neile loa.
32 Gursuna* kuru bambata fo go noodin, kaŋ yaŋ goono ga kuru fando boŋ. Follayey binde na Yesu ŋwaaray a ma yadda ngey ma furo gursuney ra. Kal a yadda i se.
33Kui kurjad vaimud sellest inimesest olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve ning uppus.
33 Kala follayey fun bora banda ka koy furo gursuney ra. Ngey mo te nyagas! ka do teeko ra ka yoole.
34Aga kui karjased nägid, mis oli sündinud, põgenesid nad ja kuulutasid sellest linnas ja maal.
34 Waato kaŋ kurukoy di haŋ kaŋ te, i zuru ka koy ka baaro ci gallo da kawyey ra.
35Siis inimesed tulid juhtunut vaatama. Kui nad tulid Jeesuse juurde ja leidsid inimese, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, rõivastatult ja selge aruga Jeesuse jalgade ees istumas, lõid nad kartma.
35 Borey fatta mo ka kaa ka di haŋ kaŋ te. I kaa Yesu do ka bora gar kaŋ banda follayey fun. A gonda bankaaray, a gonda nga laakalo, ga goro ganda Yesu jarga. Hal i humburu.
36Ja pealtnägijad kuulutasid neile, kuidas kurjadest vaimudest vaevatu oli pääsenud.
36 Borey kaŋ di mo dede mate kaŋ follokomo te ka du baani.
37Ja kõik Gerasa ümbruskonna elanikud palusid Jeesust, et ta läheks ära nende juurest, sest suur kartus oli neid vallanud. Siis astus Jeesus paati ning pöördus tagasi.
37 Kala no-haray borey kulu, Gadarancey, na Yesu ŋwaaray a ma dira ngey do, zama humburkumay bambata n'i di. Woodin banda Yesu furo hi ra zama nga ma ye.
38Mees aga, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, anus Jeesust, et ta tohiks jääda temaga. Ent Jeesus saatis ta minema ja ütles:
38 Amma bora kaŋ banda follayey fun din n'a ŋwaaray da himma nga ma goro Yesu banda. Amma Yesu n'a sallama ka ne:
39'Pöördu tagasi oma koju ja jutusta, mida kõike Issand sulle on teinud!' Ja mees läks ja kuulutas mööda kogu linna, mida kõike Jeesus temale oli teinud.
39 «Ma koy fu ka dede hayey wo kaŋ yaŋ Irikoy te ni se.» Nga mo na nga koyyaŋo te ka hayey kaŋ Yesu te nga se dede kwaara kulu ra.
40Aga kui Jeesus tagasi pöördus, võttis teda vastu rahvahulk, sest nad kõik ootasid teda.
40 Waato kaŋ Yesu ye ka kaa, borey marga n'a kubayni, zama i goono g'a batu.
41Ja vaata, tuli mees, nimega Jairus, ta oli sünagoogi ülem. Ja ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju,
41 Guna, boro fo kaa kaŋ a maa ga ti Yayirus. Bora din i diina marga jine boro fo no. A kaa ka ganda biri Yesu jine ka soobay k'a ŋwaaray a ma kaa nga kwaara,
42sest tal oli üksainus tütar, umbes kaksteist aastat vana, ja see oli suremas. Aga Jeesuse sinnaminekul tungles rahvahulk tema ümber.
42 zama nga gonda ize wandiyo folloŋ, nga hinne mo no ga ti a se ize. A gonda sanda jiiri way cindi hinka cine, a goono ga ba ka bu mo. Kaŋ Yesu go fonda ra ga koy binde, kala borey marga n'a kankam.
43Ja üks naine, kes oli veritõves olnud kaksteist aastat ja arstide peale ära kulutanud kogu oma vara, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha,
43 Wayboro fo mo go no kaŋ goono ga kuri dooru jiiri way cindi hinka. Boro kulu mana hin k'a no baani mo.
44see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks.
44 Nga mo kaa ka maan banda ka Yesu kwaayo me bazayey ham. Sahãadin-sahãadin a kuro dooruyaŋo kay.
45Ja Jeesus küsis: 'Kes puudutas mind?' Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: 'Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind.'
45 Kala Yesu ne: «May no k'ay ham?» Kaŋ boro kulu ze, Bitros ne: «Ay jine bora, borey marga goono ga ni kankam ka ni tuti-tuti.»
46Aga Jeesus ütles: 'Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat.'
46 Amma Yesu ne: «Boro fo n'ay ham, zama ay wo bay kaŋ dabari fatta ay gaa.»
47Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud.
47 Kaŋ waybora di nga si tugu, a jijiri ka kaa ka ganda biri Yesu jine ka dede jama kulu jine haŋ kaŋ se no nga n'a ham da mo mate kaŋ baani te d'a sahãadin.
48Jeesus aga ütles naisele: 'Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!'
48 Kala Yesu ne a se: «Ay ize wayo, ni cimbeero* no ka ni no baani. Ma koy da laakal kanay.»
49Kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema perest ja ütles: 'Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!'
49 Za Yesu go sanno din ciyaŋ gaa, kala boro fo kaa ka fun diina marga jine bora kwaara ka ne: «Ni ize wayo bu. Ma si Alfa taabandi koyne.»
50Aga seda kuuldes Jeesus vastas Jairusele: 'Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb!'
50 Amma kaŋ Yesu maa woodin, a tu a se ka ne: «Ma si humburu, kala day ni ma cimandi, a ga du baani mo.»
51Kui ta siis läks majja, ei lasknud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning lapse isa ja ema.
51 Kaŋ a furo fuwo ra, a mana naŋ boro kulu ma furo nga banda kala Bitros, da Yohanna, da Yakuba, da wandiya din baabo d'a nyaŋo.
52Kõik nutsid ja halisesid tütarlapse pärast. Aga Jeesus ütles: 'Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid magab!'
52 Boro kulu mo goono ga hẽ ka baray. Amma Yesu ne: «Araŋ ma si hẽ. A mana bu bo, day jirbi gaa n'a go.»
53Ja nad naersid tema üle, teades, et tütarlaps on surnud.
53 Amma i dond'a k'a haaru, zama i bay kaŋ a bu.
54Aga Jeesus hüüdis tüdruku käest kinni võttes: 'Tütarlaps, ärka üles!'
54 Amma Yesu n'a kamba di k'a ce ka ne: «Wandiya, tun!»
55Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles. Ja Jeesus käskis talle süüa anda.
55 Kal a biya ye a gaa. A tun mo sahãadin. Yesu ne i m'a no ŋwaari.
56Ja tütarlapse vanemad olid jahmunud; aga Jeesus keelas neid kellelegi seda rääkimast, mis oli sündinud.
56 A hayrey dambara, amma Yesu n'i kaseeti ka ne i ma si dede boro kulu se haŋ kaŋ te.