¹Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale, tuli ta Kapernauma.

¹ Waato kaŋ Yesu na nga sanney kulu ban borey hangey ra, a furo Kafarnahum kwaara ra.

²Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas.

² Kala sooje jine funa fo go no kaŋ a bannya jante hal a ga ba ka bu. A binde ga ba r'a gumo.

³Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.

³ Kaŋ a maa Yesu baaro, a na Yahudance arkusuyaŋ donton a do k'a ŋwaaray a ma kaa ka nga bannya no baani.

⁴Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: 'Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid,

⁴ Ngey mo, waato kaŋ i to Yesu do, i n'a ŋwaaray da himma ka ne: «Bora kaŋ se ni ga woodin te, a to r'a,

⁵sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.'

⁵ zama a ga ba iri dumo, hal a na diina marga fuwo cina iri se.»

⁶Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema: 'Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!

⁶ Kala Yesu koy i banda. Kaŋ a to nangu fo kaŋ mana mooru windo gaa, sooje jine funa din na nga coroyaŋ donton Yesu do kaŋ yaŋ ne a se: «Ay jina bora, ma si ni boŋ taabandi. Ay mana to ni ma furo ay nangora ra.

⁷Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!

⁷ Woodin sabbay se ay man'ay boŋ lasaabu hal ay to ay ma kaa ni do. Day, ma salaŋ hinne, ay zanka mo ga du baani.

⁸Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: 'Mine ära!', siis ta läheb, ja teisele: 'Tule siia!', siis ta tuleb, ja oma teenrile: 'Tee seda!', siis ta teeb.'

⁸ Zama ay mo, boro fo dabari ra no ay go, soojeyaŋ go ay bumbo dabaro ra mo. Ay ga ne woone se: ‹Koy!› -- kal a ma koy. Ay ga ne afa se: ‹Kaa!› -- kal a ma kaa. Ay ga ne ay bannya se: ‹Ma te woone!› -- kal a m'a te.»

⁹Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: 'Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma Iisraeliski leidnud!'

⁹ Waato kaŋ Yesu maa sanney wo, kal a dambara nda bora. A bare marga kaŋ goono g'a gana din gaa ka ne: «Ay ga ci araŋ se: ay mana di cimbeeri* gaabikooni sanda woone cine, baa Israyla ra.»

¹⁰Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.

¹⁰ Waato kaŋ borey kaŋ i donton ye fu, i kaa ka gar bannya wo go baani.

¹¹Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.

¹¹ Woodin banda, Yesu koy ka furo kwaara fo ra kaŋ se i ga ne Nayin. A talibey koy a banda, ngey nda borey marga bambata mo.

¹²Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.

¹² Waato kaŋ a maanu kwaara birno meyo gaa, guna i goono ga fatta nda buuko fo, kaŋ nga hinne no nyaŋo se, nyaŋo mo kurnyo bu no. Kwaara boro boobo goono g'a dum.

¹³Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: 'Ära nuta enam!'

¹³ Waato kaŋ Rabbi di waybora, kal a bakar a se ka ne a se: «Ma si hẽ koyne.»

¹⁴Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: 'Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!'

¹⁴ A kaa ka maan dima gaa k'a ham. Borey kaŋ yaŋ goono g'a jare kay. Gaa Yesu ne: «Arwaso, ay ga ne ni se: ma tun.»

¹⁵Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.

¹⁵ Buukwa mo tun ka goro, a sintin ka salaŋ. Yesu n'a no nyaŋo se.

¹⁶Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: 'Meie seas on tõusnud suur prohvet!' ja 'Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!'

¹⁶ Humburkumay na borey marga kulu di. I na darza no Irikoy se ka ne: «Annabi bambata fo tun iri game ra!» I ne mo: «Irikoy kaa ka nga borey kunfa!»

¹⁷Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.

¹⁷ Baaro din koy Yahudiya laabo kulu ra, da laabu windanta mo.

¹⁸Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus enda juurde kaks oma jüngrit

¹⁸ Yohanna talibey n'a no hayey din baaru. Kala Yohanna na nga talibi hinka fo ce nga do,

¹⁹ja saatis nad Issanda juurde küsima: 'Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

¹⁹ k'i donton i ma koy Rabbi do ka ne: «Nin no ga ti boro kaŋ ga kaa din, wala iri ma afo batu?»

²⁰Kui mehed tema juurde jõudsid, ütlesid nad: 'Ristija Johannes on meid sinu juurde läkitanud küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

²⁰ Waato kaŋ i to Yesu do, alborey ne: «Yohanna baptisma teekwa no k'iri donton ni do ka ne: ‹Hala nin no ga ti boro kaŋ ga kaa din, wala iri ma afo batu?› »

²¹Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise.

²¹ Saaya din ra Yesu na boro boobo no baani janteyaŋ, da zaŋayyaŋ, da follayyaŋ gaa. Danaw boobo mo, a n'i no diyaŋ.

²²Ja Jeesus vastas neile: 'Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit

²² Gaa no Yesu tu ka ne i se: «Araŋ ma konda baaro Yohanna do, hayey kaŋ araŋ di da hayey kaŋ araŋ maa mo: danawyaŋ goono ga di, simbarkoyaŋ goono ga kay ka dira, jiraykooniyaŋ goono ga hanan, lutuyaŋ goono ga maa, buukoyaŋ goono ga tun, i goono ga Baaru Hanna waazu talkey se mo.

²³ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!'

²³ Albarkante no boro kulu kaŋ mana di darayyaŋ hari ay do.»

²⁴Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: 'Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?

²⁴ Yohanna diyey goono ga dira, kala Yesu sintin ka salaŋ borey marga se Yohanna boŋ ka ne: «Ifo no araŋ koy ka guna ganjo ra? Kwaari kaŋ haw ga zinji no?

²⁵Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades.

²⁵ Wala ifo no araŋ koy ka guna? Boro no kaŋ ga bankaaray baano daŋ? Guna, borey kaŋ yaŋ gonda bankaaray caadanteyaŋ, kaŋ yaŋ ga te watay goray, i go koyey windey ra.

²⁶Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit!

²⁶ Amma ifo no araŋ fatta ka koy ka di? Annabi no? Oho, ay ga ne araŋ se, boro kaŋ ga bisa annabi no gumo!

²⁷Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.

²⁷ Nga no ga ti boro kaŋ i hantum a boŋ ka ne: ‹Guna, ay g'ay diya donton ni jine, kaŋ ga ni fonda soola ni jine.›

²⁸Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.

²⁸ Ay ga ne araŋ se: boro kulu si no kaŋ wayboro hay kaŋ ga bisa Yohanna beeray. Amma kulu nda yaadin, boro kaŋ kayna da ikulu Irikoy koytara ra ga bisa Yohanna beeray.»

²⁹Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega.

²⁹ Borey kulu kaŋ yaŋ maa mo, ngey nda jangal taakoy, i na Irikoy adilitara seeda, zama i na Yohanna baptisma ta.

³⁰Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.

³⁰ Amma Farisi fonda borey da asariya dondonandikoy na Irikoy saawara furu ngey boŋ se, zama i man'a baptisma ta.

³¹Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on?

³¹ Kala Yesu tonton ka ne: «Ifo no ay ga zamana wo borey himandi nd'a, wala i go danga ifo cine no?

³²Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud.

³² To, i si hima kala zankayaŋ kaŋ goono ga goro habu batama ra ka care ce ka ne: ‹Iri na seese kar araŋ se, amma araŋ mana gaan. Iri na bu baray te amma araŋ mana hẽ.›

³³Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: 'Tal on kuri vaim!'

³³ Zama Yohanna baptisma teekwa kaa, a siino ga buuru ŋwa, a siino ga duvan haŋ. Kal araŋ ga ne: ‹A gonda follay.›

³⁴Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: 'Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!'

³⁴ Boro Izo mo kaa, a ga ŋwa, a ga haŋ. Kal araŋ ga ne: ‹Wa guna ŋwaari boobo ŋwaako da baji hanko no, jangal taakoy da zunubikooney coro mo no.›

³⁵Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.'

³⁵ Day, da boro lasaabuyaŋo ga saba, kulu ni te-goy mo ga saba!»

³⁶Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.

³⁶ Kala Farisi fonda boro fo na Yesu ce a ma kaa ka hawru nga banda. A furo mo Farisi fonda bora fuwo ra ka goro ŋwaayaŋ nango do.

³⁷Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga

³⁷ Kwaara wayboro fo go no kaŋ zunubikooni no. Waato kaŋ a maa Yesu go Farisi fonda bora fuwo ra ga goro, a kande albasta* kolba fo kaŋ gonda waddi a ra.

³⁸ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.

³⁸ A kay banda, Yesu cey do haray, ka soobay ka hẽ. Kaŋ hẽeno ra a mundey na Yesu cey tayandi, kal a n'i tuusu nda nga boŋ hamney. A soobay k'a cey sunsum ka waddo soogu i boŋ.

³⁹Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: 'Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.'

³⁹ Amma waato kaŋ Farisi fonda bora kaŋ na Yesu ce din di woodin, a salaŋ nga bina ra ka ne: «Da boro wo ya annabi no, doŋ a ga bay wayboro kaŋ no, da boro kaŋ cine no go ga lamb'a gaa, zama nga wo ga ti zunubikooni.»

⁴⁰Jeesus aga ütles talle: 'Siimon, mul on sulle midagi ütelda!' Tema lausus: 'Räägi, Õpetaja!'

⁴⁰ Yesu tu ka ne a se: «Siman, ay gonda hay fo kaŋ ay ga ci ni se.» Nga mo ne: «Alfa, soobay ka salaŋ.»

⁴¹'Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.

⁴¹ «To. Boro fo kaŋ ga garaw no gonda garawkooni hinka. Afo gonda garaw kaŋ ga bisa jiiri fo da jare banandi a boŋ, afa mo wo kaŋ ga bisa handu fo da jare wane.

⁴²Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?'

⁴² Kaŋ i sinda hay kulu kaŋ ga bana, kal a na ikulu yaafa. To. Boro woofo no i game ra ga ba r'a ka bisa afo?»

⁴³Siimon vastas: 'Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.' Jeesus ütles talle: 'Sa otsustasid õigesti.'

⁴³ Siman tu ka ne: «Ay ga tammahã bora kaŋ se i na ibooba yaafa.» Yesu ne a se: «Ni lasaabo ga saba.»

⁴⁴Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: 'Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.

⁴⁴ Waato din gaa a bare waybora do haray ka ne Siman se: «Ni go ga di wayboro wo, wala? Ay furo ni fuwo ra, ni man'ay no hari kaŋ g'ay cey nyun. Amma wayboro wo, a n'ay cey tayandi nda nga mundey k'i tuusu nda nga boŋ hamney.

⁴⁵Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.

⁴⁵ Ni man'ay sunsum, amma wayboro wo, za waati kaŋ ay furo, a mana fay d'ay cey sunsumyaŋ.

⁴⁶Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.

⁴⁶ Ni mana ji soogu ay boŋo boŋ, amma wayboro wo, a na waddi soogu ay cey boŋ.

⁴⁷Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.'

⁴⁷ Woodin sabbay se ay ga ci ni se, i n'a yaafa nda nga zunubi booba, zama a na baakasinay cabe gumo. Amma bora kaŋ se i na yaafa kayna te, a gonda baakasinay kayna.»

⁴⁸Aga naisele ta ütles: 'Sinu patud on sulle andeks antud!'

⁴⁸ Kala Yesu ne waybora se: «Ay na ni zunubey yaafa ni se.»

⁴⁹Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: 'Kes on tema, kes ka patte andeks annab?'

⁴⁹ Borey kaŋ yaŋ goono ga goro a banda sintin ka ne ngey nda care se: «May ga ti nga, kaŋ a ga baa zunubiyaŋ yaafa?»

⁵⁰Aga tema ütles naisele: 'Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!'

⁵⁰ Amma Yesu ne waybora se: «Ni cimbeero* na ni faaba. Ni ma koy da laakal kanay.»