¹Aga ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.

¹ A go no mo, asibti* zaari fo hane, Yesu goono ga gana farey ra. A talibey go mo ga jeeney ceeri ka musay ngey kambey ra ka kaama.

²Mõned variserid ütlesid: 'Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?'

² Kala Farisi fonda boro fooyaŋ ne: «Ifo se no araŋ goono ga te haŋ kaŋ mana halal* i ma te asibti zaari ra?»

³Ja Jeesus vastas neile: 'Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?

³ Yesu mo tu i se ka ne: «Wala araŋ mana caw ka di haŋ kaŋ Dawda te no, waato kaŋ nga nda nga jama maa haray?

⁴Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?'

⁴ A furo Irikoy fuwo ra ka buuru* jisanta sambu ka ŋwa, k'a no mo nga borey se. Buuro din mo, a mana halal boro kulu se a m'a ŋwa, kala day alfagey hinne.»

⁵Ja ta ütles neile: 'Inimese Poeg on hingamispäeva isand.'

⁵ A ne i se mo: «Boro Izo ya asibti zaari Koyo no.»

⁶Aga see juhtus ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus läks sünagoogi ja õpetas. Seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.

⁶ Asibti zaari fo koyne, a furo Yahudance diina marga fuwo ra ka borey dondonandi. Boro fo go noodin kaŋ a kambe ŋwaaro suugu.

⁷Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta peaks tegema terveks hingamispäeval, et leida põhjust tema peale kaevata.

⁷ Asariya dondonandikoy da Farisi fonda borey mo goono ga Yesu mo-kuru-kuru ka di hal a ga baani nooyaŋ te asibti zaaro ra, zama i ma du k'a kalima se.

⁸Jeesus teadis nende mõtteid ja seepärast ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: 'Tõuse püsti ja astu keskele!' Too tõusis ja jäi seisma.

⁸ Amma a g'i miiley bay. A ne albora kaŋ gonda kambe kaŋ suugu din se: «Tun ka kay bindo ra.» Kal a tun ka kay.

⁹Jeesus ütles neile: 'Ma küsin teilt, kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või hukata.'

⁹ Yesu binde ne i se: «Ay g'araŋ hã hal a ga halal boro ma goy hanno te asibti zaaro ra, wala a ma goy laalo te? I ma fundi faaba wala i m'a halaci?»

¹⁰Ja vaadanud neist igaühe peale, ütles Jeesus mehele: 'Siruta oma käsi!' Ja too tegi seda ning ta käsi sai jälle terveks.

¹⁰ A n'i kulu guna, gaa no a ne bora din se: «Ma ni kamba salle.» Nga mo te yaadin, a kamba mo du baani.

¹¹Nemad läksid aga raevu ja arutasid omavahel, mida nad küll saaksid teha Jeesusele.

¹¹ Amma ngey wo te bine hal i ga ba ka follo. I saaware ngey game ra haŋ kaŋ ngey ga te Yesu se.

¹²Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.

¹² A go no mo, jirbey din ra, kaŋ Yesu fatta ka koy tondi kuuko boŋ zama nga ma te adduwa, a hanna ka te adduwa Irikoy gaa.

¹³Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda ta nimetas ka apostliteks:

¹³ Waato kaŋ mo bo, a na nga talibey ce nga do ka iway cindi hinka suuban i game ra, kaŋ yaŋ mo a ne i se diyayaŋ*.

¹⁴Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, ja Jaakobuse ja Johannese ja Filippuse ja Bartolomeuse

¹⁴ Ngey neeya: Siman, kaŋ a na maa-dake daŋ a gaa Bitros, d'a nya ize Andarawos, da Yakuba, da Yohanna, da Filibos, da Bartalami,

¹⁵ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,

¹⁵ da Matta, da Toma, da Yakuba Halfa ize, da Siman kaŋ se i ga ne Anniyakoy, da Yahuta Yakuba ize,

¹⁶ja Juuda, Jaakobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.

¹⁶ da Yahuta, Kariyoti bora, kaŋ bare ka ciya amaana ŋwaako.

¹⁷Ja kui Jeesus oli tulnud koos nendega mäelt alla, peatus ta lagedas paigas; seal oli suur hulk tema jüngreid ja väga palju rahvast kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt.

¹⁷ Yesu zumbu, nga nd'ey, ka kay batama fo ra, da nga talibey marga bambata mo. Boro boobo margu mo kaŋ yaŋ kaa ka fun Yahudiya ra, da Urusalima ra, da Tir* da Zidon* kwaarey ra, kaŋ yaŋ go teeko me gaa.

¹⁸Nad kõik olid tulnud teda kuulama ja saama paranemist oma haigustest. Ja terveks said ka need, keda rüvedad vaimud piinasid.

¹⁸ I kaa zama ngey ma hangan ka maa, zama a m'i no baani mo ngey jantey gaa. Borey kaŋ follayyaŋ goono g'i gurzugandi mo, a n'i no baani.

¹⁹Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik.

¹⁹ Hala marga kulu ceeci ngey ma lamb'a gaa, zama dabari goono ga fun a do k'i kulu no baani.

²⁰Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: 'Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!

²⁰ Yesu mo, waato kaŋ a na nga talibey guna, a ne: «Albarkantey no araŋ wo talkey, Zama Irikoy koytara ya araŋ wane no.

²¹Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!

²¹ Albarkantey no araŋ wo sohõ harayzey, Zama i g'araŋ kungandi. Albarkantey no araŋ wo sohõ hẽenikoyey, Zama araŋ ga aniya ka haaru.

²²Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!

²² Albarkantey no araŋ waati kaŋ borey ga konna araŋ, waati kaŋ i g'araŋ fay waani, K'araŋ wow, k'araŋ maa furu danga boro laaloyaŋ no, Ay wo, Boro Izo sabbay se.

²³Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.

²³ Wa farhã han din hane ka sar bine kaani sabbay se, zama wa guna, araŋ alhakku beero go no beena ra. Zama yaadin cine no i kaayey te annabey se.

²⁴Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!

²⁴ Amma kaari araŋ wo, sohõ arzakantey! Zama araŋ gonda araŋ wane kunfa sohõ.

²⁵Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!

²⁵ Kaari araŋ wo kaŋ yaŋ ga kungu sohõ! Zama araŋ ga aniya ka maa haray. Kaari araŋ wo kaŋ yaŋ ga haaru sohõ! Zama araŋ ga aniya ka hẽ ka baray.

²⁶Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.

²⁶ Kaari araŋ waati kaŋ boro kulu ga saabu araŋ se! Zama yaadin cine no i kaayey te tangari annabey se.

²⁷Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,

²⁷ Amma araŋ wo kaŋ yaŋ go ga maa, ay ga ne araŋ se: araŋ ma ba araŋ ibarey. Araŋ ma te ihanno ngey kaŋ yaŋ ga konna araŋ se.

²⁸õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!

²⁸ Araŋ ma albarka gaara ngey kaŋ yaŋ g'araŋ laali se. Wa te adduwa mo ngey kaŋ yaŋ g'araŋ wow se.

²⁹Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki!

²⁹ Bora kaŋ na ni saŋ garbe fo gaa, m'afa mo bare a se. Bora kaŋ ga ni taafe sambu, ma si wang'a se ni kwaayo mo.

³⁰Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi!

³⁰ Ma no boro kulu kaŋ ga ni ŋwaaray se. Bora kaŋ ga ni jinayey kom, ma s'a hã a m'a yeti.

³¹Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!

³¹ Mate kaŋ araŋ ga ba borey ma te araŋ se, araŋ mo ma te i se yaadin.

³²Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.

³² D'araŋ ga ba araŋ baakoy, saabuyaŋ woofo no araŋ se? Baa zunubikooney ga ba ngey baakoy.

³³Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama.

³³ D'araŋ na ihanno te ngey se kaŋ yaŋ ga te araŋ se ihanno, saabuyaŋ woofo no araŋ se? Baa zunubikooney ga te yaadin.

³⁴Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid.

³⁴ Da mo araŋ ga garaw no ngey se kaŋ yaŋ araŋ gonda beeje i gaa araŋ ga du a, saabuyaŋ woofo no araŋ se? Baa zunubikooney ga garaw no zunubikooniyaŋ se hal i ma ye ka du mate kaŋ i no din.

³⁵Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu!

³⁵ Amma araŋ ma ba araŋ ibarey. Wa ihanno te. Wa garaw no amma wa si bine daŋ. Yaadin gaa no araŋ alhakko ga baa. Araŋ ga ciya Koyo kaŋ ga bisa ikulu se izeyaŋ, zama nga wo gomnikoy no gutulantey se da boro laaley mo se.

³⁶Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!

³⁶ Araŋ ma ciya bakarawkoyyaŋ, mate kaŋ araŋ Baabo ya Bakarawkoy no.

³⁷Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!

³⁷ Araŋ ma si ciiti, zama i ma si ciiti araŋ se. Wa si boro zeeri, zama i ma s'araŋ zeeri. Wa naŋ, i g'araŋ naŋ mo.

³⁸Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.'

³⁸ Araŋ ma no, i g'araŋ no mo. Neesiji hanno, kaŋ i kankam, kaŋ i zinji, kaŋ to hal a ga mun, yaadin no i g'a no araŋ ganda ra. Zama neesijo kaŋ araŋ ga neesi nd'a din, nga no i ga neesi nd'a araŋ se.»

³⁹Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?

³⁹ Kal a na yaasay fo ci i se mo ka ne: «Danaw ga hin ka goobu candi danaw fo se? Manti ihinka kulu ga kaŋ goota ra no?

⁴⁰Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.

⁴⁰ Talibi si bisa nga alfaga, amma afo kulu, waati kaŋ a to, a ga ciya danga nga alfaga cine.

⁴¹Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?

⁴¹ Ifo se no ni ga sub'izo kaŋ go ni nya-izo mwa ra guna, amma ni baa si nda bundo kaŋ go ni bumbo din mwa ra?

⁴²Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!

⁴² Wala mate ni ga te ka ne ni nya-izo se: ‹Ay nya-izo, naŋ ya sub'izo kaŋ go ni mwa ra din kaa,› amma ni siino ga di bundo kaŋ go ni bumbo mwa ra? Nin, munafico! Ma bundo kaa ni bumbo mwa ra jina, gaa no ni ga di gumo ka sub'izo kaŋ go ni nya-izo mwa ra din kaa.

⁴³Ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja.

⁴³ Tuuri-nya hanno si no kaŋ ga ize laalo hay, tuuri-nya laalo mo si no kaŋ ga ize hanno hay.

⁴⁴Iga puu tuntakse ära ju tema viljast, sest ei korjata viigimarju kibuvitstelt ega koguta ohakailt viinamarjakobaraid.

⁴⁴ Zama tuuri-nya kulu, i g'a bay nga izey do. I si jeejay ize kosu karji nya gaa, wala mo i si reyzin* ize kosu ngarfu nya gaa.

⁴⁵Hea inimene toob välja head oma südame heast tagavarast ja paha inimene toob pahast välja paha, sest ta suu räägib sellest, millest on tulvil ta süda.

⁴⁵ Boro hanno, nga bina jisiri hanna ra no a ga ihanno kaa taray. Boro laalo mo, nga bina jisiri laala ra no a ga ilaalo kaa taray. Zama haŋ kaŋ na bine to no me ga ci.

⁴⁶Aga miks te mind hüüate: 'Issand, Issand!' ega tee, mida ma ütlen?

⁴⁶ Ifo se binde araŋ ga ne ay se: ‹Rabbi, Rabbi,› kaŋ araŋ si te hari kaŋ ay ga ci?

⁴⁷Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi - ma näitan teile, kelle sarnane ta on.

⁴⁷ Boro kulu kaŋ ga kaa ay do ka maa ay sanney, k'i te mo, ay g'araŋ cabe haŋ kaŋ a ga hima nd'a.

⁴⁸Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kaljule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi.

⁴⁸ A ga hima boro fo kaŋ na fu cina, kaŋ fansi ka koy hala ganda ka sinji tondi gaa. Waato kaŋ hari kaŋ, hari zuray mo kar fuwo din gaa, a mana du k'a zinji, zama i n'a cina ka boori.

⁴⁹Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maa peale ilma aluseta; tulvaveed paiskusid selle vastu ja see varises kohe kokku, ja selle maja varisemine oli ränk.'

⁴⁹ Amma boro kaŋ maa, a man'a te, a ga hima boro fo kaŋ na fu cina hari zuru fondo taasi boŋ, a mana daba sinjiyaŋ kulu te. Hari zuray kar a gaa, hala sahãadin d'a a kaŋ. Fuwo din kaŋyaŋ mo ga laala.»