Estonian

Zarma

Luke

14

1Ja sündis, kui Jeesus hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda.
1 A go no mo han fo Yesu furo Farisi fonda borey jine boro fo fu ra, asibti* zaari fo, zama nga ma ŋwa. Kala ngey mo goono g'a mo-kuru-kuru.
2Ja vaata, tema ees oli üks vesitõbine inimene.
2 Guna mo, boro fo go noodin a jine kaŋ te yeeni fuusi.
3Ja Jeesus hakkas rääkima ja ütles seadusetundjatele ja variseridele: 'Kas hingamispäeval tohib teha terveks või ei tohi?'
3 Yesu mo tu ka salaŋ asariya* baykoy da Farisi fonda borey se ka ne: «A ga halal* i ma baani nooyaŋ te asibti zaaro ra, wala a si halal?»
4Nemad aga vaikisid. Ja haiget puudutades parandas Jeesus tema ja laskis tal minna.
4 Amma i dangay. Yesu na bora di k'a no baani k'a sallama.
5Ja nendele ta ütles: 'Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta kohe ei tõmbaks teda välja hingamispäeval?'
5 A ne i se mo: «May no araŋ ra, kaŋ d'a ize wala yeeji kaŋ guusu ra, a s'a kaa sahãadin-sahãadin asibti zaaro ra?»
6Ja nad ei osanud selle peale midagi vastata.
6 I mana hin ka tu a se hayey din boŋ.
7Aga Jeesus rääkis neile, kes olid kutsutud, tähendamissõna, märgates, kuidas nad valisid aulisemaid istekohti:
7 Waato kaŋ a di mate kaŋ i goono ga nangoray darzakoyey suuban ngey boŋ se, kal a na misa fo ci ngey kaŋ yaŋ i ce se. A ne i se:
8'Kui sind keegi on kutsunud pulma, siis ära istu kõige aulisemale kohale, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem,
8 «Waati kaŋ boro fo ga ni ce hiijay batu do, ma si sintin ka goro boro beerey nango ra, zama hambara i na boro fo ce kaŋ bisa nin beeray.
9ja see, kes sinu ja tema on kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: Anna koht temale! ja sa peaksid siis minema häbiga kõige viimasesse paika;
9 Nga kaŋ na ni ce mo, a ma kand'a ka ne ni se: ‹Ma nango no boro wo se.› Waato din gaa, haawi ga ni di hala ni ma ye i kulu kokor banda nango ra.
10vaid kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu viimasesse paika, et kui tuleb see, kes sinu on kutsunud, ja sulle ütleb: Sõber, tule siia lähemale! siis on sul au nende kõikide silmis, kes sinuga ühes lauas istuvad.
10 Amma d'i na ni ce, ma koy ka goro i kulu kokor banda nango ra, zama boro kaŋ na ni ce ma kaa ka ne ni se: ‹Ay cora, ma kaaru ka to beene.› Alwaato din ni ga du darza borey kulu kaŋ nin d'ey goono ga goro ŋwaaro do jine.
11Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.'
11 Zama boro kulu kaŋ ga nga boŋ beerandi, i g'a kaynandi. Boro kaŋ ga nga boŋ kaynandi mo, i g'a beerandi.»
12Aga sellele, kes ta oli kutsunud, ütles Jeesus: 'Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu kutsuks enda poole ja sellest tuleks sulle tasu,
12 A ne koyne bora kaŋ n'a ce din se: «Waati kaŋ ni ga fakaariyaŋ ce i ma kaa ni kwaara, ma si ni corey ce, wala ni nya-izey, wala ni dumey, wala ni gorokasiney kaŋ yaŋ gonda arzaka. A ma si te hambara ngey mo ma ni ce, k'a bana ni se.
13vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid,
13 Amma, da ni na batu te, ma talkey, da simbarkoy, da larantey, da danawey ce.
14siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.'
14 I ga albarka gaara ni se, zama i sinda hari kaŋ i ga ye ni se. Zama Irikoy g'a ye ni se adilantey tunandiyaŋo waate.»
15Kui aga üks neist, kes lauas istus, seda kuulis, ütles ta Jeesusele: 'Õnnis on see, kes sööb leiba Jumala riigis!'
15 I boro fo mo kaŋ go ga goro ŋwaaro do, waato kaŋ a maa woodin, kal a ne Yesu se: «Albarkante no boro kaŋ ga ŋwaari ŋwa Irikoy koytara ra!»
16Aga Jeesus ütles talle: 'Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid.
16 Amma Yesu ne a se: «Boro fo na batu bambata te ka boro boobo ce.
17Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis!
17 Alwaato kaŋ ŋwaaro nin, a na nga bannya donton zama a ma ne ngey kaŋ i n'i ce din se: ‹Wa kaa, zama hay kulu go soolante sohõ.›
18Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind!
18 I kulu sintin ka te me folloŋ ka kande kobay. Sintina ne a se: ‹Ay na fari fo day, tilas ay ma koy ka di a. Ay ga ni ŋwaaray, ma alhaanan ay se.›
19Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind!
19 Afo mo ne: ‹Ay na farmi yeeji way day, kal ay m'i si ka di. Ay ga ni ŋwaaray, ma alhaanan ay se.›
20Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla.
20 Afo mo ne: ‹Ay na wande fo hiiji, woodin sabbay se ay si du ka kaa.›
21Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis kojaisand vihastas ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid!
21 Bannya kaa ka sanney din ci nga koyo se. Kala windikoyo dukur ka ci nga bannya se: ‹Ma waasu ka koy kwaara fondo beerey da fondo kayney ra ka kande talkey da larantey da danawey da simbarkoy.›
22Ja sulane ütles: Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi.
22 Kala bannya ne a se: ‹Ay jine bora, wo kaŋ ni ne, a te. Hala hõ mo nangu cindi.›
23Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!
23 Koyo ne bannya se: ‹Ma koy fondayzey ra nda saaji laawaley ra k'i tilasandi i ma kaa, hal ay fuwo ma to.
24Jah, ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta!'
24 Zama ay ga ci araŋ se: borey kaŋ i jin ka ce din ra, baa afolloŋ si ay ŋwaaro taba.› »
25Aga koos Jeesusega käis palju rahvast. Ja ta ütles nende poole pöördudes:
25 Borey marga bambata margu k'a dum. A bare ka ne i se:
26'Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger.
26 «Boro kulu kaŋ kaa ay do, d'a mana wangu nga baaba, da nga nya, da nga wande, da nga izey, da nga nya ize alborey, nda nga waymey, oho, hala nga bumbo fundo mo -- a si hin ka ciya ay talibi.
27Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger.
27 Boro kulu kaŋ si nga kanjiyaŋ bundo sambu k'ay gana si hin ka ciya ay talibi.
28Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks?
28 Zama may no araŋ ra, d'a ga ba nga ma jidan bisa cina, kaŋ si goro jina ka nooro lasaabu, hal a gonda hari kaŋ g'a cina ka ban?
29Muidu juhtub, et kui ta aluse on rajanud ja ei suuda lõpetada, hakkavad kõik pealtnägijad teda pilkama:
29 A ma si te, waato kaŋ a na daba sinji, a ma jaŋ k'a kubay, hala boro kulu kaŋ ga di a, i ma sintin k'a haaru
30See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!
30 ka ne: ‹Bora din sintin cinayaŋ, amma a mongo k'a ban.›
31Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega?
31 Wala laabu koy woofo no, kaŋ ga fatta ka kubanda laabu fo koy wongu ra, kaŋ a si goro ganda jina ka saaware nga boŋ gaa, hala nga kaŋ gonda sooje zambar way, a ga hin ka kubanda nga kaŋ ga kand'a gaa sooje zambar waranka?
32Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks?
32 D'a si hin a, za afa go nangu mooro no, a ga diyayaŋ donton ka amaana nooyaŋ ŋwaaray, baani sabbay se.
33Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.
33 Yaadin mo no, d'araŋ boro kulu si hari kulu kaŋ ga ti nga wane taŋ, a si hin ka ciya ay talibi.
34Sool on küll hea, aga kui soolgi läheb tuimaks, millega seda siis maitsestada?
34 Ciiri ga boori, amma d'a tar, ifo no i g'a hanse nd'a?
35Ei see kõlba mulda ega sõnnikusse, see visatakse minema. Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'
35 A sinda nafa kulu laabu se wala birji se. I g'a furu no. Boro kaŋ gonda hanga kaŋ ga maa, a ma maa.»