1Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.
1 Yesu na nga talibi* way cindi hinka ce nga do k'i no hina kaŋ ga follayyaŋ gaaray ka dirandi, i ma jante da gaaham baani-jaŋay kulu dumi no baani.
2Nende kaheteistkümne apostli nimed on aga need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend,
2 Diya* way cindi hinka din maayey neeya: sintina day Siman kaŋ se i ga ne Bitros, da Andarawos kaŋ ga ti a kayne; Yakuba Zabadi ize da nga kayne Yohanna;
3Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus,
3 Filibos da Bartalami; Toma da Matta, jangal taakwa; Yakuba Halfa ize da Taddawus;
4Siimon Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.
4 Siman Kanaana bora da Yahuta Kariyoti bora, kaŋ na Yesu amaana ŋwa.
5Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskides neid: 'Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,
5 Boro way cindi hinka wo binde, Yesu n'i donton k'i lordi ka ne: «Araŋ ma si dumi cindey fondey gana. Araŋ ma si furo mo Samariyancey* kwaarey ra.
6pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!
6 Day wa koy Israyla izey kaŋ yaŋ ga ti feeji darantey do.
7Ja minnes kuulutage: Taevariik on lähedal!
7 Araŋ diraw ra mo, araŋ ma waazu ka ne: ‹Beene koytara maan.›
8Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete saanud, muidu andke!
8 Araŋ ma doorikomey no baani. Araŋ ma buukoy mo tunandi. Araŋ ma jirayey hanandi. Araŋ ma follayey gaaray. Nooyaŋ no araŋ du, araŋ mo ma no gomni.
9Ärge soetage kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,
9 Araŋ ma si nooru jare, wura wala nzarfu wala guuru-ciray araŋ guddama ra.
10ei pauna teele ega kahte särki ega jalatseid ega saua, sest töömees on oma elatist väärt!
10 Araŋ ma si hindoonay foolo jare mo araŋ diraw se, wala kwaay hinka, wala taamu, wala goobu, zama goy-teeri ga hima ka du nga alhakko.
11Aga kuhu linna või külasse te iganes sisse astute, uurige, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, kuni te sealt lahkute!
11 Kwaara nda kawye kulu kaŋ ra araŋ furo mo, wa ceeci boro kaŋ gonda Adam-izetaray. Araŋ ma zumbu a gaa kala han kaŋ hane araŋ ga dira.
12Majja astudes aga tervitage seda!
12 D'araŋ ga ba ka furo windi ra mo, araŋ m'a salam.
13Ja kui see maja väärib, tulgu teie rahu tema peale, kui ta aga ei vääri, pöördugu teie rahu tagasi teie juurde!
13 Da windo ya cimi wane no, araŋ salam ma goro a boŋ. Da mo manti cimi wane, naanayo ma ye ka kaa araŋ do.
14Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!
14 Boro kulu kaŋ si araŋ kubayni, a wangu mo ka hangan araŋ sanney se, waati kaŋ araŋ ga fatta windo wala kwaara din ra, kal araŋ ma kusa kaŋ go araŋ cey gaa din kokobe.
15Tõesti, ma ütlen teile: Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sellel linnal!
15 Haciika ay ga ne araŋ se: Ciito hane Saduma* da Gomorata* laabu day ga du rongome ka bisa kwaara din.
16Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid!
16 Wa guna, ay g'araŋ donton sanda feejiyaŋ sakaliyaŋ* game ra. Araŋ ma ciya carmaykomyaŋ sanda gondi, baanikomyaŋ mo sanda koloŋay.
17Hoiduge inimeste eest, sest teid antakse ülemkohtute kätte ja teid piitsutatakse nende sünagoogides,
17 Araŋ ma haggoy da borey, zama i g'araŋ nooyandi marga ciiti borey se, i diina marga fuwey ra mo i g'araŋ barzu.
18teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette neile ja rahvastele tunnistuseks.
18 I ga konda araŋ laabu koyey da bonkooni beerey jine, zama araŋ ma seeda no i jine da dumi* cindey kulu mo se.
19Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida,
19 Amma waati kaŋ i g'araŋ nooyandi, araŋ laakal ma si tun da sanni kaŋ araŋ ga tu d'a, wala mo haŋ kaŋ araŋ ga ci. Zama saaya din ra no i g'araŋ no haŋ kaŋ araŋ ga ci.
20sest teie pole rääkijad, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu.
20 Zama manti araŋ no ga salaŋ bo. Araŋ Baabo Biya, nga no ga salaŋ araŋ meyey ra.
21Aga vend annab surma venna ja isa lapse, ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad neid surmata.
21 Amma nya-ize ga nga nya-izo no i m'a wi, baaba mo ga nga izo no. Izey mo ga murte hayrey gaa k'i daŋ kambe i m'i wi se.
22Ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.
22 Araŋ ga ciya konnari hari mo ndunnya dumey kulu do ay maa sabbay se. Amma boro kaŋ ga hin suuru hala bananta, nga no ga du faaba.
23Siis aga, kui teid kiusatakse taga ühes linnas, põgenege teise! Sest tõesti, ma ütlen teile, te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb.
23 Day, waati kaŋ i g'araŋ gurzugandi kwaara woone ra, araŋ ma zuru ka koy afa kaŋ ga maan din do. Zama haciika ay ga ne araŋ se: za araŋ mana Israyla* izey kwaarey kulu gana ka ban, kulu Boro Izo ga kaa.
24Ei ole jünger üle õpetajast ega teenija üle oma isandast.
24 Talibi si bisa nga alfaga bo, tam mo si bisa nga koyo.
25Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks, kui palju enam siis tema peret!
25 Oho, a wasa day talibi se a ma ciya danga nga alfaga cine, tam mo danga nga koyo cine. Zama hala day i ne windikoy se Baalzabula*, sanku fa a windo borey!
26Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.
26 Araŋ ma si humburu bo, zama hay kulu si no daabante kaŋ i s'a feeri. Hay kulu si no mo tugante kaŋ i si aniya ka bay a gaa.
27Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt!
27 Haŋ kaŋ ay ci araŋ se kubay ra, araŋ ma woodin ci kaari ra. Haŋ kaŋ araŋ maa ciinay ra mo, araŋ m'a fe da jinde beeri fuwey boŋ.
28Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!
28 Woodin banda mo, araŋ ma si humburu borey kaŋ yaŋ ga gaaham wi, amma i si hin ka biya* wi. Amma a ga hima araŋ ma humburu nga kaŋ ga hin ka biya nda gaaham kulu halaci danji* bango ra.
29Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.
29 Manti i ga sasa hinka neera dala fo? Baa afo mo si kaŋ kala day araŋ Baabo yaddayaŋ ra.
30Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.
30 Amma i n'araŋ boŋ hamney kulu kabu.
31Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.
31 Araŋ ma si humburu bo, zama araŋ bisa sasa boobo darza.
32Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.
32 Boro kulu binde kaŋ g'ay seeda borey jine, ay mo g'a seeda ay Baabo kaŋ go beena ra jine.
33Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.
33 Amma boro kulu kaŋ g'ay ze borey jine, ay mo g'a ze ay Baabo kaŋ go beena ra jine.
34Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka,
34 Wa si tammahã hala baani no ay kaa ka daŋ ndunnya ra bo. Ay mana kaa ka baani daŋ fa, amma takuba.
35sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast,
35 Ay kaa no zama ay ma ‹boro nda nga baaba kubandi i ma gaaba nda care, ize way da nga nya, da ize aru wande nda nga anzuray waybora.
36ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed.
36 Boro windi borey mo no ga ciya boro se ibarey.›
37Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.
37 Boro kaŋ ga ba baaba wala nya ka bisa ay mana to a ma ciya ay wane. Wala mo, boro kaŋ ga ba ize aru wala ize way ka bisa ay mana to a ma ciya ay wane.
38Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt.
38 Boro kaŋ si nga kanjiyaŋ* bundo sambu k'ay gana mo, a mana to a ma ciya ay wane.
39Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.
39 Boro kaŋ ga nga fundo haggoy, a fundo ga daray. Boro kaŋ ga nga fundo nooyandi ay wo sabbay se, a g'a hallasi.
40Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja.
40 Boro kaŋ n'araŋ ta, a n'ay ta. Boro kaŋ n'ay ta mo, a na nga kaŋ n'ay donton ta.
41Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga, ja kes õige vastu võtab õige inimese nime tõttu, saab õige inimese palga.
41 Boro kaŋ ga annabi ta annabi maa ra, annabi alhakku no a ga du. Boro kaŋ ga boro adili ta boro adili maa ra mo, adilante* alhakku no a ga du.
42Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma.'
42 Boro kaŋ ga ikayney wo ra afo no hari yeeno gullayze fo hinne a m'a haŋ zama ay talibi no, haciika ay ga ne araŋ se, a si jaŋ nga alhakko baa kayna.»