¹Ja Jeesus astus paati ja tuli teisele poole järve oma kodulinna.

¹ Kaŋ Yesu ye ka furo hiyo ra, a daŋandi ka kaa nga kwaara ra.

²Ja vaata, tema juurde kanti üks halvatu, kes oli kanderaamil. Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: 'Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!'

² Kal i kand'a se boro fo kaŋ yeeni na dabey wi, kaŋ go ga kani daari boŋ. Waato kaŋ Yesu di i cimbeero*, a ne yeenikoono se: «Ay izo, ni bina ma kaan. Ay na ni zunubey yaafa ni se.»

³Ja vaata, mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: 'See teotab Jumalat!'

³ Kala asariya dondonandiko fooyaŋ ne ngey biney ra: «Boro wo goono ga Irikoy kayna.»

⁴Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Mispärast te mõtlete kurja oma südames?

⁴ Yesu kaŋ g'i miiley bay, ne: «Ifo se no araŋ goono ga hari laaley wo miila araŋ biney ra?

⁵Sest kumb on kergem, kas öelda: 'Sinu patud on andeks antud!' või öelda: 'Tõuse püsti ja kõnni!'?

⁵ Zama woofo no ga faala, ay ma ne: ‹Ay na ni zunubey yaafa ni se?› wala ay ma ne: ‹Tun ka dira?›

⁶Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,' - siis ta ütles halvatule - 'tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!'

⁶ Amma zama araŋ ma bay kaŋ Boro Izo gonda dabari ndunnya ra nga ma zunubey yaafa,» (gaa no a ne yeenikoono se): «Ma tun ka ni daarijo sambu ka koy fu.»

⁷Ja too tõusis ning läks koju.

⁷ A tun mo ka koy fu.

⁸Seda nähes hakkasid rahvahulgad kartma ja ülistasid Jumalat, kes annab inimestele sellise meelevalla.

⁸ Amma waato kaŋ borey marga di a, i humburu. I na Irikoy beerandi, nga kaŋ na hina din cine no Adam-izey se.

⁹Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: 'Järgne mulle!' Ja Matteus tõusis ning järgnes talle.

⁹ Waato kaŋ Yesu goono ga bisa noodin, kal a di boro fo kaŋ goono ga goro jangal taayaŋ fuwo ra. A maa ga ti Matta. Yesu ne a se: «M'ay gana.» A tun mo k'a gana.

¹⁰Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega.

¹⁰ Waato kaŋ Yesu go a fuwo ra ga ŋwa, kala jangal taako da zunubikooni boobo kaa ka goro Yesu nda nga talibey banda.

¹¹Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: 'Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?'

¹¹ Waato kaŋ Farisi* fonda borey di woodin binde, i ne a talibey se: «Ifo se no araŋ jina bora, da jangal taakoy, da zunubikooney goono ga ŋwa care banda?»

¹²Aga seda kuuldes vastas Jeesus: 'Ei vaja arsti terved, vaid haiged.

¹² Amma waato kaŋ Yesu maa, a ne: «Baanikooney si laami nda safarikoy, kala day doorikomey.

¹³Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!'

¹³ Kal araŋ ma woone feerijo bay jina: ‹Ay wo, suuji no ay ga ba, manti sargay bo.› Zama manti adilantey ceeyaŋ se no ay kaa bo, amma zunubikooney se.»

¹⁴Siis tulid ta juurde Johannese jüngrid ja küsisid: 'Miks meie ja variserid paastume, sinu jüngrid aga ei paastu?'

¹⁴ Kala Yohanna talibey kaa Yesu do ka ne a se: «Ifo se no iri nda Farisi fonda borey ga mehaw*, amma ni talibey ya si mehaw?»

¹⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Ega peiupoisid või leinata sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad!

¹⁵ Yesu mo ne i se: «Day, hiijay batu borey ga te bine saray za arhiijo go i banda no? Amma jirbiyaŋ ga kaa kaŋ i ga arhiijo kaa i game ra. Waato din gaa no i ga mehaw.

¹⁶Aga keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, sest paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks.

¹⁶ Amma boro kulu si zu taji daŋ kwaay zeeno gaa ka laafi, zama itajo ga izeena tooru hala kortimo ma ye ka jaase ijina.

¹⁷Ei kallata ka värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu lähkrid rebeneksid ja vein voolaks maha ning lähkrid muutuksid kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse, ja siis säilivad mõlemad.'

¹⁷ Reyzin* hari taji mo, boro kulu s'a daŋ humbur zeeno yaŋ ra, zama yaadin gaa humburey no ga bagu, reyzin hari ma mun, humburey mo ma halaci. Amma i ga reyzin hari taji daŋ humbur taji yaŋ ra, i boro hinka kulu ga hallasi care banda.»

¹⁸Kui Jeesus seda neile rääkis, vaata, siis tuli üks ülem, kummardas teda ja ütles: 'Mu tütar suri äsja, kuid tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!'

¹⁸ A goono ga woodin yaŋ ci i se, kala marga jine boro fo kaa ka sombu a se ka ne: «Ay ize wandiya no ka bu sohõ, amma da ni kaa ka ni kambe dake a boŋ, kulu a ga tun.»

¹⁹Ja Jeesus tõusis, läks temaga kaasa ja samuti ta jüngrid.

¹⁹ Kala Yesu da nga talibey tun care banda ka bora din gana.

²⁰Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust,

²⁰ Wayboro fo mo go no kaŋ te jiiri way cindi hinka kuri goono ga dooru a se. A kaa Yesu se banda k'a kwaayo me bazayey ham.

²¹sest naine mõtles endamisi: 'Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!'

²¹ Zama a ne nga bina ra: «Baa ay du k'a kwaayo ham, kulu ay ga du baani.»

²²Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: 'Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!' Ja naine sai terveks selsamal hetkel.

²² Yesu zagu ka di a, ka ne: «Ay ize wayo, ni bine ma kaan. Ni cimbeero* no ka ni no baani.» Sahãadin wayboro te baani.

²³Kui Jeesus ülema majja jõudis ning nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvahulka,

²³ Saaya kaŋ cine Yesu furo marga jine bora windo ra, a di seese karey da jama kulu goono ga kosongu.

²⁴siis ta ütles: 'Hoiduge eemale, tüdruk ei ole surnud, vaid magab!' Aga nad naersid tema üle.

²⁴ Kal a ne: «Wa gana, zama wandiya mana bu bo, day jirbi gaa n'a go.» I binde dond'a k'a haaru.

²⁵Ent kui rahvahulk oli välja aetud, läks Jeesus sisse, võttis tal käest kinni ja tüdruk ärkas üles.

²⁵ Amma waato kaŋ a na jama kulu kaa taray, a furo ka wandiya kamba di, wandiya mo tun.

²⁶Ja kuuldus sellest levis üle kogu selle maa.

²⁶ Baaro wo binde koy nangu kulu laabo din ra.

²⁷Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat, kisendades: 'Taaveti Poeg, halasta meie peale!'

²⁷ Kaŋ Yesu goono ga bisa noodin, kala danaw hinka n'a gana. I goono ga jinde sambu ka ne: «Ya Dawda izo, ma bakar iri se!»

²⁸Kui ta siis koju tuli, astusid pimedad ta juurde. Ja Jeesus küsis neilt: 'Kas te usute, et mina võin seda teha?' Nemad ütlesid talle: 'Jah, Issand!'

²⁸ Waato kaŋ a furo fuwo ra, kala danawey din kaa a do. Yesu ne i se: «Araŋ ga cimandi ay gonda hina kaŋ ga woodin te?» I ne a se: «Oho, ya Rabbi.»

²⁹Siis ta puudutas nende silmi ja ütles: 'Teile sündigu teie usku mööda!'

²⁹ Gaa no a n'i moy ham ka ne: «A ma ciya araŋ se araŋ cimbeero* hino me.»

³⁰Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid: 'Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks!'

³⁰ I moy fiti. Amma Yesu n'i kaseeti gumo ka ne: «Boro kulu ma si maa baaro wo.»

³¹Aga nemad läksid välja ja levitasid juttu tema kohta kogu sellel maal.

³¹ Amma waati kaŋ i fatta, i soobay ka baaro kar ka say laabo kulu ra.

³²Kui need olid lahkunud, vaata, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud.

³² I go ga fatta ya-cine day, kal i kand'a se beebe follokom fo.

³³Ja kui kuri vaim oli välja aetud, hakkas tumm rääkima. Rahvahulgad panid seda imeks ja ütlesid: 'Sellist asja ei ole Iisraelis iialgi nähtud!'

³³ Waato kaŋ Yesu na folla gaaray, beebetara mo ban. Bora salaŋ. Borey marga mo dambara, hal i ne: «I mana di woone dumi baa ce fo Israyla ra, abada.»

³⁴Variserid aga ütlesid: 'Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil.'

³⁴ Amma Farisi* fonda borey ne: «Hay! Follayey koyo hino no a goono ga follayey gaaray d'a.»

³⁵Ja Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik nõtrused.

³⁵ Yesu binde windi kwaarey da kawyey kulu ra ka dondonandi i diina marga fuwey ra. A goono ga Irikoy koytara baaru hanna waazu. A goono ga doori dumi kulu kaa, a ma baani-jaŋay kulu no baani.

³⁶Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.

³⁶ Amma waato kaŋ a di borey margey, a bina bakar i se, zama i go ga taabi, i go furante sanda feejiyaŋ kaŋ sinda kuruko.

³⁷Siis ta ütles oma jüngritele: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe.

³⁷ Gaa no a ne nga talibey se: «Haciika faro wiyaŋo ga baa, amma goy-teerey si baa.

³⁸Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!'

³⁸ Woodin se binde araŋ ma ŋwaaray wiikwa gaa, a ma goy-teeriyaŋ donton nga faro wiyaŋo se.»