¹Tolsamal ajal läks Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Tema jüngrid tundsid aga nälga ja hakkasid katkuma viljapäid ning sööma.

¹ Alwaato din ra, asibti* zaari fo hane, Yesu goono ga gana farey ra. A talibey mo go ga maa haray. Kal i soobay ka jeeniyaŋ ceeri ka kaama.

²Aga seda nähes ütlesid variserid talle: 'Vaata, sinu jüngrid teevad, mida ei tohi teha hingamispäeval!'

² Amma waato kaŋ Farisi* fonda borey di woodin, i ne a se: «Guna haŋ kaŋ ni talibey goono ga te kaŋ si halal* i ma te asibti zaari ra.»

³Tema aga ütles neile: 'Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?

³ Amma a ne i se: «Araŋ mana caw ka di haŋ kaŋ Dawda te no, waato kaŋ nga nda nga jama maa haray?

⁴Kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära ohvrileivad, mida ei tohtinud süüa ei tema ega ta mehed, vaid ainult preestrid üksi?

⁴ A furo Irikoy* fuwo ra ka buuru* jisante ŋwa, kaŋ a mana halal a se a ma ŋwa, wala a banda borey mo se, kala day alfagey hinne se?

⁵Või kas te ei ole lugenud Seadusest, et preestrid rikuvad pühakojas hingamispäeva ja on siiski ilma süüta?

⁵ Wala araŋ mana caw asariya ra no, mate kaŋ cine alfagey ga asibti zaaro kaynandi nd'a Irikoy windo ra, i sinda taali mo?

⁶Ent mina ütlen teile, siin on see, kes on suurem kui pühakoda!

⁶ Amma ay ga ne araŋ se, wo kaŋ ga bisa Irikoy windo beeray go ne.

⁷Kui te oleksite mõistnud, mida tähendab: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust, siis te ei oleks mõistnud hukka süütuid,

⁷ Amma d'araŋ na woone feerijo bay: ‹Ay wo, suuji no ay ga ba, manti sargay bo› -- doŋ araŋ si taali dake boro kaŋ sinda taali boŋ.

⁸sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand.'

⁸ Amma Boro Izo ya asibti zaari Koyo no.»

⁹Ja Jeesus läks sealt edasi ning tuli ühte nende sünagoogi.

⁹ Kal a tun noodin ka furo i diina marga fuwo ra.

¹⁰Ja vaata, seal oli kuivanud käega inimene. Ja nad küsisid temalt: 'Kas hingamispäeval tohib teha terveks?' - et nad võiksid tema peale kaevata.

¹⁰ Boro fo binde go noodin kaŋ kamba suugu. I na Yesu hã mo ka ne: «A ga halal no asibti zaari ra i ma boro no baani?» (zama i ma du k'a kalima se).

¹¹Aga tema ütles neile: 'Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?

¹¹ Amma a ne i se: «Boro woofo no araŋ ra, d'a gonda feeji fo, feejo mo kaŋ guusu ra, asibti hane a s'a di k'a candi ka kaa taray?

¹²Kui palju tähtsam lambast on nüüd inimene! Tähendab, hingamispäeval tohib teha head.'

¹² Marge cine no boro bisa feeji darza! Yaadin mo no a ga halal boro ma gomni te asibti hane.»

¹³Siis ta ütles inimesele: 'Siruta oma käsi!' Ja too sirutas ning ta käsi sai jälle terveks nagu teinegi.

¹³ Gaa no a ne bora se: «Ma ni kamba salle.» A na nga kamba salle mo, kal a du baani sanda afa cine.

¹⁴Aga variserid läksid välja ning võtsid Jeesuse kohta vastu otsuse, et ta tuleb hukata.

¹⁴ Amma Farisi* fonda borey fatta ka saaware a boŋ, mate kaŋ ngey ga te k'a halaci.

¹⁵Aga kui Jeesus sai seda teada, eemaldus ta sealt. Ja paljud läksid temaga kaasa, ja tema tegi nad kõik terveks.

¹⁵ Amma kaŋ Yesu faham da woodin, a na nga gaa candi ka fay da noodin. Boro boobo n'a gana, a na ikulu no baani mo.

¹⁶Ja ta hoiatas neid, et nad ei teeks teda tuntuks,

¹⁶ A n'i lordi mo ka ne i ma s'a bangandi taray

¹⁷et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu:

¹⁷ zama i ma sanno kaŋ i ci annabi Isaya do toonandi, kaŋ ne:

¹⁸'Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust.

¹⁸ «Guna, ay tamo neeya kaŋ ay suuban, kaŋ ay ga ba, Kaŋ ay fundo ga maa a kaani gumo. Ay g'ay Biya zumandi a boŋ, A ga cimi ciiti fe dumi cindey se.

¹⁹Ta ei riidle ega kisenda ega kuule tänavail keegi ta häält,

¹⁹ A si gurjay, a si nga jinda sambu mo, Boro kulu si maa a jinda fondey gaa.

²⁰rudjutud roogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, kuni ta on õigusele võidu saatnud,

²⁰ A si kwaar'ize ceera pati ka kaa, Fitilla kaŋ maan buuyaŋ mo, a s'a wi, Hal a ma daŋ cimi ciito ma zaama.

²¹ja paganad loodavad tema nime peale.'

²¹ A maa ra mo no dumi cindey ga beeje.»

²²Siis toodi Jeesuse juurde kurjast vaimust vaevatu, kes oli pime ja tumm, ning Jeesus tegi ta terveks, nii et tumm rääkis ja nägi.

²² Gaa no i kand'a se follokom fo kaŋ dana, a beebe mo. Yesu n'a no baani, hala beeba salaŋ, a moy mo fiti, a go ga di.

²³Ja kõik rahvahulgad hämmastusid ning ütlesid: 'Egas see ometi ole Taaveti Poeg?'

²³ Borey marga mo dambara ka ne: «Boro wo, manti Dawda izo no?»

²⁴Aga variserid ütlesid sellest kuulda saades: 'See ei aja kurje vaime välja kellegi muu kui Peltsebuli, kurjade vaimude ülema abil.'

²⁴ Amma waato kaŋ Farisi* fonda borey maa woodin, i ne: «Boro wo, Baalzabula* (kaŋ ga ti follayey koyo) dabaro no Yesu goono ga follayyaŋ gaaray d'a.»

²⁵Ent Jeesus, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja ükski linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima.

²⁵ Amma kaŋ Yesu g'i miiley bay, a ne i se: «Koytaray kulu kaŋ fay ihinka ka gaaba nda care, woodin ga say. Kwaara kulu mo, wala windi, kaŋ fay ihinka ka care wangu ga kaŋ.

²⁶Ja kui saatan ajab välja saatana, siis on ta iseenesega riius. Kuidas võib tema kuningriik siis püsida?

²⁶ Da Saytan ga Saytan gaaray, yaadin gaa a fay ihinka nooya ka gaaba nda nga boŋ. Mate no a koytara ga te ka kay?

²⁷Ja kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abiga, kelle abiga siis teie pojad ajavad neid välja? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.

²⁷ D'ay goono ga follayey gaaray da Baalzabula dabaro, araŋ izey binde, may dabari no i goono ga follayey gaaray d'a? Woodin sabbay se, ngey wo ga bara araŋ se ciitikoyaŋ.

²⁸Aga kui mina Jumala Vaimu abil ajan kurje vaime välja, küllap siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.

²⁸ Amma hala day Irikoy Biya* dabari no ay goono ga follayey gaaray d'a, yaadin gaa Irikoy koytara kaa araŋ do nooya.

²⁹Või kuidas saab keegi minna vägimehe majja ja röövida tema asju, kui ta esmalt ei köida vägimeest kinni? Alles siis saab ta tema maja röövida.

²⁹ Wala mate no boro ga te ka furo gaabikooni fu ra k'a jinay ku, da manti bora jin ka gaabikoono haw no jina? Waato din gaa no a ga hin k'a fuwo jinayey ku.

³⁰Kes ei ole minuga, see on minu vastu, ja kes ei kogu minuga, see pillab laiali.

³⁰ Boro kaŋ si ay banda ga gaaba nd'ay nooya. Boro kaŋ si margu ay banda mo, a ga say-say.

³¹Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks.

³¹ Woodin sabbay se ay ga ne araŋ se, zunubi kulu da Irikoy alaasiray kulu, i ga borey yaafa nd'ey, amma Biya _Hanno|_* alaasiray i si borey yaafa nd'a.

³²Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.

³² Boro kulu mo kaŋ na sanni yaamo te Boro Izo boŋ, i g'a yaafa a se. Amma bora kaŋ ga sanni yaamo te Biya Hanna boŋ, i s'a yaafa nd'a zamana woone ra wala baa wo kaŋ ga kaa ra.

³³Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.

³³ D'i ne tuuri-nyaŋo ihanno no, a izey mo ihanno yaŋ no. Wala i ma ne tuuri-nyaŋo ilaalo no, a izey mo ilaalo yaŋ no. Zama izey do no i ga tuuri-nya bay.

³⁴Teie rästikute sugu, kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.

³⁴ Araŋ wo, gazama izey, mate no araŋ ga te ka hari hanno ci, araŋ kaŋ ga ti boro laaley? Zama haŋ kaŋ na bine to, me ga ci.

³⁵Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.

³⁵ Boro hanno nga jisiri hanna ra no a ga hari hanno yaŋ kaa taray. Boro laalo mo nga jisiri laalo ra no a ga hari laalo yaŋ kaa taray.

³⁶Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud,

³⁶ Amma ay ga ne araŋ se, sanni yaamo kulu kaŋ borey ga salaŋ, ciiti zaaro ra i ga ye k'i lasaabu.

³⁷sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi.'

³⁷ Zama ni sanno do no i ga ni adilandi*, ni sanno do mo no i ga ni zeeri.»

³⁸Siis mõned kirjatundjad ja variserid vastasid talle: 'Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!'

³⁸ Alwaato din no asariya dondonandiko fooyaŋ da Farisi fonda borey tu ka ne a se: «Alfa, iri ga ba iri ma di alaama fo ni do.»

³⁹Aga tema ütles neile: 'See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, ent talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht,

³⁹ Amma a tu ka ne i se: «Zamana laalo da zina-teero wo borey goono ga alaama fo ceeci. I s'i no alaama kulu kala day annabi Yonana* alaama hinne.

⁴⁰sest nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.

⁴⁰ Zama mate kaŋ cine Yonana goro cin hinza da zaari hinza teeku ham beero gunda ra, yaadin cine no Boro Izo mo ga goro cin hinza da zaari hinza laabo bina ra.

⁴¹Niineve mehed tõusevad kohtupäeval üles koos selle sugupõlvega ja mõistavad selle sugupõlve süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona!

⁴¹ Ninawiya* borey ga tun suba-aliciyoma ciito ra zamana wo borey game ra k'i ciiti k'i zeeri mo, zama ngey wo tuubi waato kaŋ Yonana waazu. Guna mo, boro kaŋ bisa Yonana beeray neeya.

⁴²Lõunamaa kuninganna tõuseb kohtupäeval üles koos selle sugupõlvega ja mõistab ta süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon!

⁴² Dandi kambe wayboro bonkoono ga tun suba-aliciyoma ciito ra zamana wo borey game ra, k'i zeeri. Zama za ndunnya me no a fun ka kaa ka maa Suleymanu laakal sanney. Guna mo, nga kaŋ bisa Suleymanu beeray go ne.

⁴³Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda.

⁴³ Amma waati kaŋ follay fun boro banda, a ga dira ka gana naŋ kaŋ hari si, ka ceeci naŋ kaŋ ga fulanzam, a si du mo.

⁴⁴Siis ta ütleb: 'Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja tulin.' Ja tulles leiab ta selle tühja olevat ning puhtaks pühitud ja ehitud.

⁴⁴ Gaa no, a ga ne: ‹Ay ga ye ay fu zeena ra, naŋ kaŋ ay fun.› Waato kaŋ a to noodin a ma gar boro kulu si fuwo ra, i n'a haabu k'a taalam.

⁴⁵Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda sünnib ka sellele kurjale sugupõlvele!'

⁴⁵ Gaa no a ga koy ka kande follay iyye fooyaŋ nga banda kaŋ yaŋ ga futu ka bisa nga bumbo, i ma furo ka goro noodin. Bora din kokor banda gora ga laala ka jaase ijina. Yaadin mo no a ga ciya zamana laalo wo borey se.»

⁴⁶Kui Jeesus alles rääkis rahvahulkadele, vaata, siis seisid tema ema ja vennad väljas, otsides võimalust temaga rääkida.

⁴⁶ A goono ga salaŋ marga se binde, kal a nya d'a nya izey kaa. I go ga kay taray, i goono ga ceeci ngey ma salaŋ d'a.

⁴⁷[Aga keegi ütles talle: 'Vaata, su ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sinuga rääkida!']

⁴⁷ Kala boro fo ne a se: «Guna, ni nya da ni nya izey neeya taray, i ga ba ngey ma salaŋ da nin.»

⁴⁸Tema aga kostis teate toojale: 'Kes on mu ema ja kes on mu vennad?'

⁴⁸ Amma a tu bora se kaŋ salaŋ d'a, ka ne: «May no ga ti ay nya? Wala may no ga ti ay nya izey mo?»

⁴⁹Ja sirutades käed jüngrite poole ütles ta: 'Ennäe, mu ema ja mu vennad!

⁴⁹ A na nga kambe salle nga talibey do haray ka ne: «Ay nya d'ay nya izey, ngey neeya.

⁵⁰Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema.'

⁵⁰ Zama borey kulu kaŋ g'ay Baabo kaŋ go beena ra miila te, ngey no ga ti ay kayne alborey, d'ay waymey, d'ay nya.»