1Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.
1 Hano din hane Yesu fun fuwo ra ka goro teeko me gaa.
2Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal
2 Marga bambata margu a do mo. Nga bumbo furo hi fo ra ka goro. Borey marga mo go jabo gaa ga kay.
3ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:'Vaata, külvaja läks välja külvama.
3 A na sanni boobo salaŋ i se da misayaŋ ka ne: «Guna, dum'izey sayko fo fatta ka koy dum'izey sayyaŋ.
4Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.
4 Waato kaŋ a go sayyaŋo gaa, kala dum'ize fooyaŋ kaŋ fonda jarga. Kala curayzey kaa k'i ŋwa.
5Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.
5 Afooyaŋ mo kaŋ tondi batama boŋ, nangu kaŋ sinda laabu boobo. Sahãadin-sahãadin i fun, zama laabo mana baa.
6Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt.
6 Waato kaŋ wayna fatta, i kukure zama i sinda kaaji hanno, hal i koogu.
7Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.
7 Afooyaŋ mo kaŋ karjiyaŋ ra, karjey mo fun ka beeri k'i koote.
8Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.
8 Afooyaŋ mo kaŋ laabu hanno ra. I te albarka mo, afo no zangu, afo waydu, afo mo waranza.
9Kel kõrvad on, kuulgu!'
9 Boro kaŋ gonda hanga kaŋ ga maa, a ma maa.»
10Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: 'Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?'
10 Talibey kaa a do k'a hã ka ne: «Ifo se no ni goono ga salaŋ i se da misayaŋ?»
11Ja Jeesus kostis: 'Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole,
11 Kala Yesu tu ka ne i se: «Zama i n'araŋ no araŋ ma beene koytara gundey bay, amma i man'a no ngey wo se.
12sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.
12 Zama boro kulu kaŋ gonda, nga se no i ga no, a ma du iboobo mo. Amma boro kaŋ sinda, baa haŋ kaŋ go a se din, i g'a ta a gaa.
13Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.
13 Woodin se no ay goono ga salaŋ i se da misayaŋ, zama gunayaŋ ra i si di, hanga maayaŋ ra mo i si maa, i si faham mo.
14Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: 'Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe.
14 Daahir, i boŋ no i na annabi Isaya sanno toonandi kaŋ ne: ‹Maayaŋ ra araŋ ga maa, amma araŋ si faham baa kayna. Gunayaŋ ra mo araŋ ga di, amma araŋ si fayanka baa kayna.
15Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.'
15 Zama dumo wo bina te tijina, i na ngey hangey sandandi, i na ngey moy daabu mo. Da manti yaadin no i ga di da ngey moy, i ga maa da ngey hangey, i ga faham mo da ngey biney, ka ye ka bare ay do hal ay m'i no baani.›
16Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad.
16 Albarkanteyaŋ no araŋ moy, zama i go ga di, araŋ hangey mo, zama i go ga maa.
17Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.
17 Zama cimi no ay ga ci araŋ se, annabi boobo da adilante boobo bini ngey ma di haŋ kaŋ araŋ goono ga di, amma i mana di a, i ma maa mo haŋ kaŋ araŋ goono ga maa, amma i mana maa mo.
18Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.
18 Day, araŋ ma hangan ka maa dum'izey saykwa din misa.
19Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.
19 Waato kaŋ boro fo maa koytara sanno, amma a mana faham d'a, Boro Laalo no ga dumaro kom k'a kaa a bina ra. Fonda jarga dum'izey nooya.
20Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab,
20 Dum'izo kaŋ i say tondi batama boŋ mo, nga ga ti bora kaŋ d'a maa Irikoy sanno, a m'a ta da farhã.
21aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.
21 Amma a sinda kaaji nga ra, a si gay mo. Zama waati kaŋ taabi nda gurzugay tun sanno sabbay se, sahãadin-sahãadin no a ga mulay.
22Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.
22 Wo kaŋ i say karjey ra mo, nga ga ti bora kaŋ ga maa sanno, amma zamana wo karhã, da arzaka halliyaŋ, ngey no ga sanno koote, hal a ma jaŋ ka te albarka.
23Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.'
23 Amma wo kaŋ i say laabu hanno ra din, nga ga ti bora kaŋ ga maa sanno, ka faham d'a, kaŋ haciika no a ga te albarka. Afo ma zangu hay, afo waydu, afo mo waranza.»
24Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.
24 A kand'i se misa fo ka ne: «I na beene koytara himandi sanda boro fo kaŋ na dum'ize hanno say nga faro ra.
25Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.
25 Amma waato kaŋ borey goono ga kani, kal a ibara kande borboto ka say alkama ra, ka dira.
26Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.
26 Saaya kaŋ dumaro tun ka koy hay, alwaato din no borbota mo bangay.
27Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?'
27 Kala windikoyo bannyey kaa a do ka ne a se: ‹Iri arkuso, manti dum'ize hanno no ni say ni faro ra bo? Day, man no borboto wo binde fun?›
28Tema lausus neile: 'See on vihamehe töö.' Siis küsisid sulased temalt: 'Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?'
28 A ne i se: ‹Ibare fo no ka woodin te.› Bannyey ne a se: ‹Ni ga ba iri ma koy k'i dagu, wala?›
29Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.
29 Amma a ne: ‹Abada! A ma si ciya, waato kaŋ araŋ goono ga borbota dagu, araŋ ma alkama mo dagu a banda.
30Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: 'Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!''
30 Wa fay d'ey i ma beeri care banda hala wiyaŋo waate. Wiyaŋo gaa ay ga ne wiikoy se: Araŋ ma borbota wi jina, k'i haw bokoyaŋ zama i m'i ton, amma araŋ ma alkama margu ay barmey ra.› »
31Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.
31 A kand'i se misa fo ka ne: «Beene koytara ga hima sanda mutard* ize cine no, kaŋ boro sambu ka duma nga faro ra.
32See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.'
32 A go mo, haciika woone ga kayna ka bisa gurayzey kulu, amma waato kaŋ a ga beeri, kal a ma bisa tuuri ize kulu, ka te tuuri-nya, hala beene curey ga kaa ka zumbu a kambey boŋ.»
33Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: 'Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.'
33 A kand'i se misa fo koyne ka ne: «Beene koytara ga hima sanda dalbu* cine, kaŋ wayboro fo sambu ka daŋ hamni neesiji hinza ra ka diibi, hala dalbuwo n'a kulu kubay.»
34Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,
34 Yesu na woodin yaŋ kulu ci marga se da misa. A mana hari kulu salaŋ i se kaŋ manti nda misa,
35et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: 'Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.'
35 zama i ma haŋ kaŋ i ci annabi meyo ra toonandi, kaŋ ne: «Ay g'ay meyo feeri da misayaŋ. Haŋ kaŋ go tugante za ndunnya sinjiyaŋ, ay g'a kaa taray.»
36Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: 'Seleta meile tähendamissõna raiheinast!'
36 Gaa no a na marga sallama ka furo fuwo ra. A talibey kaa a do ka ne: «Ma faro ra borbota misa feeri iri se.»
37Ja tema kostis: 'Hea seemne külvaja on Inimese Poeg.
37 A tu ka ne: «Dum'ize hanno saykwa ga ti Boro Izo,
38Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad.
38 faro mo ndunnya no. Dum'ize hanna mo, koytara izey no, amma borbota Boro Laalo izey no.
39Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid.
39 Ibara mo kaŋ n'i say din ya Iblisi no, wiyaŋo ga ti zamana bananta, wiikoy mo malaykey no.
40Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.
40 Mate kaŋ cine i ga borbota margu k'a ton danji ra din, yaadin no a ga ciya zamana bananta ra.
41Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad
41 Boro Izo ga nga malaykey donton. I ga hartayaŋ daliiley kulu nda borey kaŋ ga goy laaley te margu k'i kaa nga koytara ra.
42ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
42 I g'i catu mo danji futa ra. Noodin no i ga hẽ ka hinjey kanji.
43Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!
43 Alwaato din adilantey ga kaari sanda wayno cine ngey Baabo koytara ra. Boro kaŋ gonda hanga kaŋ ga maa, a ma maa.
44Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.
44 Beene koytara go sanda arzaka kaŋ goono ga tugu fari ra, kaŋ boro fo du, a n'a tugu koyne. A farhã sabbay se a ga koy ka hay kulu kaŋ go nga se neera, ka faro day.
45Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.
45 Hala hõ, beene koytara ga hima sanda hab'ize kaŋ goono ga lulu* hanno yaŋ ceeci.
46Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
46 Waato kaŋ a du lulu fo kaŋ nooro ga baa gumo, a koy ka hay kulu kaŋ go a se neera k'a day.
47Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu.
47 Koyne, beene koytara ga hima sanda taaru kaŋ i daŋ hari ra, ka hamisa dumi-dumi di.
48Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad korvidesse, halvad aga visati minema.
48 Saaya kaŋ a to mo, i n'a candi jabo gaa, ka ihanney suuban k'i kaa ilaaley ra, ka daŋ gumbutuyaŋ ra. Ilaaley mo i n'i furu.
49Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt
49 Yaadin cine no a ga ciya zamana bananta ra. Malaykey ga fatta ka ilaaley fay k'i kaa adilantey ra,
50ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
50 k'i catu danji futa ra. Noodin no i ga hẽ ka hinjey kanji.
51Kas te mõistate seda kõike?' Nad vastasid talle: 'Jah.'
51 Araŋ faham da harey din kulu, wala?» Talibey ne a se: «Oho.»
52Siis ta ütles neile: 'Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.'
52 Kal a ne i se: «Woodin sabbay se: Tawretu* dondonandiko kulu kaŋ te beene koytara talibi ga hima windikoy kaŋ ga jinay taji da izeeno yaŋ kaa taray nga jisiro ra.»
53Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkus ta sealt
53 Waato kaŋ Yesu na misey din ban, a tun noodin.
54ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: 'Kust on pärit tema tarkus ja vägevad teod?
54 Saaya kaŋ a to nga laabo ra, a na borey dondonandi i diina marga fuwey ra, hal i dambara ka ne: «Man no boro wo du laakal woone da dabari goy wo mo?
55Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?
55 Woone, manti saca din izo no? Manti Maryama no ga ti nyaŋo mo? A nya izey mo, manti Yakuba da Yosi da Siman da Yahuda no?
56Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?'
56 A waymey mo, manti ne no ikulu go iri banda? Day, man no boro wo du hayey wo kulu?»
57Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: 'Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas.'
57 Kal a ciya i se hartayaŋ daliili. Amma Yesu ne i se: «Annabi si jaŋ darza kala nga laabo ra da nga windo ra mo.»
58Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.
58 A mana dabari goy boobo te noodin mo, i cimbeeri-jaŋa sabbay se.