¹Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.

¹ Zama beene koytara ga hima sanda windikoy fo kaŋ fatta susubay nda hinay ka koy goy-teeriyaŋ sufuray nga kalo se.

²Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.

² Nga nd'ey zinga mo ka saba zaari fo far-far'ize banandi boŋ. A n'i donton nga kalo ra.

³Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas

³ Sanda guuru yagga cine a ye ka fatta ka di boro fooyaŋ goono ga kay habu ra yaamo.

⁴ja ta ütles neilegi: 'Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!'

⁴ A ne woodin yaŋ mo se: ‹Araŋ mo, wa koy ay kalo ra. Haŋ kaŋ ay di ga hima nd'a, ay g'araŋ no.›

⁵Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.

⁵ I binde koy. A ye ka fatta sanda guuru way cindi hinka cine, da guuru hinza wiciri kambu cine, kulu a goono ga te sanda ijina wano cine.

⁶Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: 'Mis te siin kogu päeva jõude seisate?'

⁶ Sanda wiciri kambu guuru gu cine, a ye ka fatta koyne. Kal a di afooyaŋ kaŋ goono ga kay. A ne i se: ‹Ifo se no araŋ goono ga kay ne ka foy yaamo?›

⁷Nad ütlesid talle: 'Meid ei ole keegi palganud.' Ta ütles neile: 'Minge ka teie viinamäele!'

⁷ I ne a se: ‹Zama boro kulu mana iri sambu goy.› A ne i se: ‹Araŋ mo, ma koy ay kalo ra.›

⁸Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: 'Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!'

⁸ Waato kaŋ wiciri kambo to, kali koyo ne nga goyo jine funa se: ‹Ma goy-izey ce k'i bana ngey alhakko. Ma sintin za kokor banda waney gaa, ka koy hala sintina waney gaa.›

⁹Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.

⁹ Borey kaŋ yaŋ i sambu wiciri kambu guuru guwa ra din, i kaa. I afo kulu du zaari fo far-far'ize banandi.

¹⁰Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.

¹⁰ Waato kaŋ sintinay waney kaa, i ho hala ngey wo ga du haŋ kaŋ ga bisa yaadin, amma ngey mo boro fo kulu zaari fo far-far'ize banandi no a du.

¹¹Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:

¹¹ Waato kaŋ i na noorey ta, a banda no i na windikoyo guunu-guunu

¹²'Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!'

¹² ka ne: ‹Kokor banda borey wo, kaŋ guuru folloŋ hinne no i te, ni na in d'ey kulu sasabandi, iri kaŋ yaŋ maa zaari taabo kulu da wayna konni forta.›

¹³Isand aga vastas ühele nendest: 'Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?

¹³ Amma koyo tu ka ne i ra afo se: ‹Ay bora, ay mana ni zamba bo. Manti zaari fo far-far'ize banandi boŋ no iri wafaku?

¹⁴Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!

¹⁴ Ma sambu ni wano ka koy ni koyyaŋ. Ay miila no ya kokor banda borey bana sanda ni cine.

¹⁵Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?'

¹⁵ Wala a mana halal ay se no ya te haŋ kaŋ ay ga ba d'ay haro? Wala ay gomni teeyaŋo se no ni goono ga futu?›

¹⁶Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.]'

¹⁶ Yaadin no kokor banda borey ga ciya sintina waney, sintina waney mo ga ciya kokor banda wane yaŋ.»

¹⁷Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, võttis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile teel:

¹⁷ Kaŋ Yesu goono ga koy Urusalima*, a na talibi way cindi hinka sambu k'i ye waani fonda boŋ. A ne i se:

¹⁸'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma

¹⁸ «Wa guna, iri goono ga koy Urusalima. I ga Boro Izo nooyandi alfaga beerey da asariya dondonandikoy se. I ga buuyaŋ ciiti te a se.

¹⁹ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.'

¹⁹ I g'a nooyandi dumi cindey se, i m'a hahaara, k'a barzu, k'a kanji mo. Jirbi hinzanta ra mo Irikoy g'a tunandi koyne.»

²⁰Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi.

²⁰ Saaya din no Zabadi izey nyaŋo nda nga izey maan ka kaa Yesu do. A sombu a se k'a ŋwaaray hari fo.

²¹Jeesus küsis: 'Mida sa tahad?' Naine ütles talle: 'Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!'

²¹ Yesu ne waybora se: «Ifo no ni ga ba?» Nga mo ne a se: «Ma naŋ ay ize hinka wo ma goro afo ni kambe ŋwaaro gaa, afa mo ni kambe wow gaa ni koytara ra.»

²²Aga Jeesus kostis: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida minul tuleb juua?' Nad vastasid talle: 'Võime küll!'

²² Amma Yesu tu ka ne: «Araŋ si bay haŋ kaŋ no araŋ goono ga ŋwaaray. Araŋ ga hin k'ay haŋyaŋ haro dumi haŋ no?» I ne a se: «Iri ga hin.»

²³Tema ütles neile: 'Küllap te joote minu karikast, kuid istuda mu paremal või pahemal käel - ei ole minul seda anda, vaid see antakse neile, kellele mu Isa selle on valmistanud.'

²³ A ne i se: «Ay haŋyaŋ haro, daahir araŋ g'a haŋ. Amma ay kambe ŋwaaro d'ay kambe wow gaa gora, manti ay wane no hala y'a no, amma a ga ciya ngey din wane kaŋ se ay Baabo n'a soola.»

²⁴Ja kui need kümme sellest kuulsid, läks nende meel pahaseks kahe venna peale.

²⁴ Waato kaŋ boro wayo maa sanney din, i dukur nya ize hinka din se.

²⁵Aga Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: 'Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal.

²⁵ Amma Yesu n'i ce nga do ka ne i se: «Araŋ ga bay kaŋ dumi cindey koyey ga hina futay cabe i se, dabarikooney mo ga dabari cabe i se.

²⁶Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,

²⁶ Manti yaadin no a ga ciya araŋ do, amma boro kaŋ ga ba nga ma ciya ibeeri araŋ game ra, a ga ciya araŋ se zanka.

²⁷ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane,

²⁷ Boro kulu mo kaŋ ga ba nga ma ciya jine boro araŋ game ra, a ga ciya araŋ kulu se bannya.

²⁸nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'

²⁸ Sanda mate kaŋ cine Boro Izo kaa, manti zama i ma nga saajaw bo, amma zama nga din ma borey saajaw, a ma nga fundo no mo fansa hari boro boobo nangu ra.»

²⁹Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk.

²⁹ Waato kaŋ a goono ga fatta Yeriko ra, borey marga bambata n'a gana.

³⁰Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'

³⁰ Kala danaw hinka goono ga goro fonda me gaa. Waato kaŋ i maa Yesu no go ga bisa, i kaati ka ne: «Ya Rabbi, ya Dawda Izo, ma bakar iri se!»

³¹Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'

³¹ Borey marga deeni i gaa ka ne i ma dangay, amma i kaati ka tonton ka ne: «Ya Rabbi, ma bakar iri se, ya Dawda Izo!»

³²Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'

³² Yesu binde kay k'i ce ka ne: «Ifo no araŋ ga ba ay ma te araŋ se?»

³³Nemad ütlesid talle: 'Issand, et meie silmad avaneksid!'

³³ I ne a se: «Rabbi, iri moy ma fiti.»

³⁴Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.

³⁴ Yesu mo, za kaŋ a ga bakar i se, a n'i moy ham. Sahãadin-sahãadin i ye ka di, i n'a gana mo.