1Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit
1 Waato kaŋ i maan Urusalima, i to Baytfaji, Zeytun* tondo do haray. Gaa no Yesu na nga talibi hinka donton
2ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!
2 ka ne i se: «Wa koy kwaara kaŋ go araŋ jine din ra. Sohõ da araŋ ga di farkay nya fo goono ga haw da nga ize binji kaŋ go a jarga. Araŋ m'i feeri ka kand'ey ay se.
3Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: 'Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.'
3 Da boro fo salaŋ d'araŋ, araŋ ma ne a se: ‹Rabbi no gonda i muraadu.› Sahãadin-sahãadin a ga naŋ i ma kaa.»
4Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:
4 Woodin mo, a te no zama i ma haya toonandi kaŋ i ci annabi me ra kaŋ ne:
5'Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.''
5 «Wa ci Sihiyona* ize wayo se ka ne: ‹Guna, ni Bonkoono go kaa ni do. Boŋ baanaykoy no, a go ga goro mo farkay boŋ, farkay binj'izo boŋ.› »
6Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:
6 Kala talibey koy ka te sanda mate kaŋ cine Yesu n'i lordi nd'a.
7tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.
7 I kande farka nda nga ize binjo. I na ngey taafey dake farkayey boŋ, Yesu mo kaaru ka goro.
8Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.
8 Marga baayaŋ mo na ngey bankaarayey daaru fonda ra. Afooyaŋ mo soobay ka tuuri kobtoyaŋ kaa ka daaru fonda ra.
9Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!'
9 Jama kaŋ go a jine ga dira, da borey kaŋ yaŋ go a banda ga kaa, i soobay ka kuuwa ka ne: «Hosanna* Dawda Izo gaa!» «Albarkante no nga kaŋ goono ga kaa Rabbi maa ra!» «Hosanna beene kaŋ bisa ikulu ra!»
10Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: 'Kes selline on?'
10 Waato kaŋ a furo Urusalima ra, kwaara kulu laakal tun ka ne: «Ifo no woone wo?»
11Rahvahulgad ütlesid: 'Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.'
11 Borey marga mo ne: «Woone annabo* din no, Yesu kaŋ fun Nazara, Galili wano.»
12Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.
12 Yesu furo Irikoy windo ra. A na neerakoy da daykoy gaaray i ma fun Irikoy windo ra. A na nooru barmaykoy taabley tuti ka bare, ngey da koloŋay neerakoy goray nangey mo.
13Ja ta ütles neile: 'Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!'
13 A ne i se: «I n'a hantum ka ne: ‹I ga ne ay windo se adduwa windi.› Amma araŋ n'a bare ka ciya ‹zayyaŋ guusu›.»
14Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.
14 Danawey da simbarkoy kaa a do noodin Irikoy windo ra. A na ikulu no baani mo.
15Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale!', siis nende meel läks pahaseks
15 Amma waato kaŋ alfaga beerey da asariya* dondonandikoy di dambara goyey kaŋ Yesu te, da zankey mo kaŋ yaŋ goono ga jinde sambu Irikoy windo ra ka ne: «Hosanna* Dawda Izo gaa!» kal i dukur.
16ja nad ütlesid talle: 'Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?' Jeesus ütles neile: 'Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?'
16 I ne a se: «Ni goono ga maa haŋ kaŋ no borey wo goono ga ci, wala?» Yesu mo ne i se: «Oho. Araŋ mana caw ce fo kaŋ ‹Attaciriyey da naanandey me ra no ni na kukuyaŋey toonandi?› »
17Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.
17 Yesu n'i naŋ ka fatta gallo ra. A koy Baytaniya ka kani noodin.
18Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,
18 A suba mo, za da hinay, kaŋ a goono ga ye kwaara ra, a maa haray.
19ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: 'Ei tule sinust enam iialgi vilja!' Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.
19 A binde di jeejay* nya fo fonda jarga. A kaa a do. Kal a di hay kulu s'a gaa, kala kobtey hinne. Nga mo ne a se: «Ize ma si ye ka fun ni gaa koyne hal abada.» Sahãadin-sahãadin tuuri-nyaŋo koogu.
20Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: 'Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?'
20 Waato kaŋ a talibey di woodin, i dambara ka ne: «Mate no tuuri-nyaŋo wo koogu nd'a sahãadin-sahãadin ya-cine?»
21Aga Jeesus vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: 'Kerki ja kukuta end merre!', siis see sünniks.
21 Yesu tu ka ne i se: «Haciika ay ga ne araŋ se: d'araŋ gonda cimbeeri* kaŋ sinda sikka, manti wo kaŋ te jeejay nyaŋo se hinne no araŋ ga te bo, amma hala baa tondi kuuko wo, d'araŋ ga ne a se: ‹Ma dagu ka koy kaŋ teeko ra,› kal a m'a te.
22Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.'
22 Hay kulu kaŋ me araŋ ga ŋwaaray adduwa ra, d'araŋ ga cimandi, araŋ ga du a.»
23Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?'
23 Waato kaŋ a furo Irikoy windo ra, alfaga beerey da jama arkusey* kaa a do waato kaŋ cine a goono ga borey dondonandi. I ne: «Dabari woofo dumi no ni go ga hayey din te d'a? May ka ni no dabaro wo mo?»
24Aga Jeesus vastas neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
24 Yesu mo tu ka ne i se: «Ay mo g'araŋ hã sanni fo. Wa ci ay se, gaa no ay mo ga ci araŋ se dabari kaŋ dumi no ay goono ga hayey din te d'a.
25Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?' Nemad arutlesid aga endamisi: 'Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: 'Miks te siis ei uskunud teda?'
25 Yohanna baptisma*, man no a fun? Irikoy do no, wala borey do?» Kala i saaware ngey nda care game ra ka ne: «D'iri ne: ‹Irikoy do no›, Yesu ga ne iri se: ‹Day, ifo se no araŋ man'a cimandi?›
26Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest kõikide meelest oli Johannes prohvet.'
26 Amma d'iri ne: ‹Borey do no› -- to, iri ga humburu borey marga, zama i goono ga ne Yohanna ya annabi no.»
27Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Siis lausus ka tema neile: 'Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.
27 I binde tu Yesu se ka ne: «Iri si bay.» Nga mo ne i se: «Ay mo si ci araŋ se dabari kaŋ dumi no ay goono ga hayey din te d'a.
28Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: 'Poeg, mine täna tööle viinamäele!'
28 Amma ifo no araŋ ga ho? Boro fo no ka bara nda ize alboro hinka. A kaa ijina do ka ne a se: ‹Ay izo, hunkuna ma koy kalo do ka goy.›
29Kuid too kostis: 'Ei taha!', ent hiljem ta kahetses ja läks.
29 Izo ne: ‹Ay si koy.› Amma kokor banda a ye ka tuubi ka koy.
30Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: 'Küll ma lähen, isand!', kuid ei läinud.
30 Baabo koy ihinkanta do ka ci nga mo se yaadin. Nga mo tu ka ne: ‹To, baaba, ay ga.› Amma a mana koy.
31Kumb neist tegi isa tahtmist?' Nad ütlesid: 'Esimene.' Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!
31 To. I boro hinka din ra woofo no ka te haŋ kaŋ i baabo ga ba?» Kal i ne: «E! ijina me!» Yesu ne i se: «Haciika ay ga ne araŋ se: jangal taakoy da kaaruwey g'araŋ jin ka furo Irikoy koytara ra.
32Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.
32 Zama Yohanna go, a kaa araŋ do, a go ga cimi goy te, amma araŋ man'a cimandi. Amma jangal taakoy da kaaruwey n'a cimandi. Araŋ mo, waato kaŋ araŋ di woodin, araŋ mana baa kokor ka tuubi k'a cimandi.
33Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.
33 Araŋ ma maa misa fo: Waato no boro fo go no, windikoy no. Day a na reyzin* kali tilam. A n'a kali nda sinkita, a na guusu fansi a ra mo reyzin haro kankamyaŋ sabbay se. A na jidan bisa cina ka kalo sufuray goy-teeri fooyaŋ se ka koy laabu fo ra.
34Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.
34 Waato kaŋ reyzin izey ninyaŋ alwaato to, a na nga bannya fooyaŋ donton goy-teerey din gaa, i ma ta ka kande nga se kalo albarka gaa.
35Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.
35 Amma goy-teerey din na bannyey di. I na afo kar ka tutubu, i na afo mo wi, i na afo catu-catu nda tondiyaŋ.
36Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.
36 Hala hõ a ye ka bannya fooyaŋ donton koyne kaŋ yaŋ baa da ijiney. Ngey mo, yaadin no i te i se.
37Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: 'Ehk nad häbenevad mu poega!'
37 Amma kokor banda a na nga izo donton i gaa ka ne: ‹I g'ay izo beerandi.›
38Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: 'Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!'
38 Amma waato kaŋ goy-teerey di izo, i ne ngey nda care se: ‹Woone ya tubukwa no. Wa kaa iri m'a wi ka tubo ta.›
39Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.
39 I n'a di k'a catu kalo banda k'a wi.
40Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?'
40 To. Waati kaŋ kali koyo ga kaa, ifo no a ga te goy-teerey din se?»
41Nad ütlesid talle: 'Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.'
41 Borey ne a se: «A ga boro yaamey din wi, wiyaŋ laalo, ka kalo sufuray goy-teeri fooyaŋ se, kaŋ yaŋ ga soobay k'a no kalo albarka a ninyaŋ waate.»
42Jeesus vastas neile: 'Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: 'Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.'
42 Yesu ne i se: «Day, araŋ mana caw Irikoy Tira Hanney ra ce fo no? I ne: ‹Tondo kaŋ cinakoy wangu, nga no ciya cinaro boŋo. Woodin ya Rabbi te-goy no, dambara hari mo no iri diyaŋ gaa.›
43Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.
43 Woodin se no ay ga ne araŋ se: i ga Irikoy koytara ta araŋ gaa, k'a no dumi fo se kaŋ g'a goyo te mate kaŋ a ga hima nd'a.
44[Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.]'
44 Boro kulu kaŋ ga kaŋ tondo din boŋ, a ga ceeri-ceeri, amma boro kaŋ boŋ a ga kaŋ, a g'a fufu k'a te sanda kusa cine.»
45Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.
45 Waato kaŋ alfaga beerey da Farisi fonda borey maa misa kaŋ a te, kal i faham ka bay kaŋ ngey gaa no a go.
46Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.
46 Amma waati kaŋ i ceeci ngey m'a di, i humburu borey marga, zama i do Yesu ya annabi no.