¹Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit

¹ Waato kaŋ i maan Urusalima, i to Baytfaji, Zeytun* tondo do haray. Gaa no Yesu na nga talibi hinka donton

²ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!

² ka ne i se: «Wa koy kwaara kaŋ go araŋ jine din ra. Sohõ da araŋ ga di farkay nya fo goono ga haw da nga ize binji kaŋ go a jarga. Araŋ m'i feeri ka kand'ey ay se.

³Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: 'Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.'

³ Da boro fo salaŋ d'araŋ, araŋ ma ne a se: ‹Rabbi no gonda i muraadu.› Sahãadin-sahãadin a ga naŋ i ma kaa.»

⁴Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:

⁴ Woodin mo, a te no zama i ma haya toonandi kaŋ i ci annabi me ra kaŋ ne:

⁵'Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.''

⁵ «Wa ci Sihiyona* ize wayo se ka ne: ‹Guna, ni Bonkoono go kaa ni do. Boŋ baanaykoy no, a go ga goro mo farkay boŋ, farkay binj'izo boŋ.› »

⁶Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:

⁶ Kala talibey koy ka te sanda mate kaŋ cine Yesu n'i lordi nd'a.

⁷tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.

⁷ I kande farka nda nga ize binjo. I na ngey taafey dake farkayey boŋ, Yesu mo kaaru ka goro.

⁸Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.

⁸ Marga baayaŋ mo na ngey bankaarayey daaru fonda ra. Afooyaŋ mo soobay ka tuuri kobtoyaŋ kaa ka daaru fonda ra.

⁹Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!'

⁹ Jama kaŋ go a jine ga dira, da borey kaŋ yaŋ go a banda ga kaa, i soobay ka kuuwa ka ne: «Hosanna* Dawda Izo gaa!» «Albarkante no nga kaŋ goono ga kaa Rabbi maa ra!» «Hosanna beene kaŋ bisa ikulu ra!»

¹⁰Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: 'Kes selline on?'

¹⁰ Waato kaŋ a furo Urusalima ra, kwaara kulu laakal tun ka ne: «Ifo no woone wo?»

¹¹Rahvahulgad ütlesid: 'Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.'

¹¹ Borey marga mo ne: «Woone annabo* din no, Yesu kaŋ fun Nazara, Galili wano.»

¹²Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.

¹² Yesu furo Irikoy windo ra. A na neerakoy da daykoy gaaray i ma fun Irikoy windo ra. A na nooru barmaykoy taabley tuti ka bare, ngey da koloŋay neerakoy goray nangey mo.

¹³Ja ta ütles neile: 'Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!'

¹³ A ne i se: «I n'a hantum ka ne: ‹I ga ne ay windo se adduwa windi.› Amma araŋ n'a bare ka ciya ‹zayyaŋ guusu›.»

¹⁴Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.

¹⁴ Danawey da simbarkoy kaa a do noodin Irikoy windo ra. A na ikulu no baani mo.

¹⁵Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale!', siis nende meel läks pahaseks

¹⁵ Amma waato kaŋ alfaga beerey da asariya* dondonandikoy di dambara goyey kaŋ Yesu te, da zankey mo kaŋ yaŋ goono ga jinde sambu Irikoy windo ra ka ne: «Hosanna* Dawda Izo gaa!» kal i dukur.

¹⁶ja nad ütlesid talle: 'Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?' Jeesus ütles neile: 'Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?'

¹⁶ I ne a se: «Ni goono ga maa haŋ kaŋ no borey wo goono ga ci, wala?» Yesu mo ne i se: «Oho. Araŋ mana caw ce fo kaŋ ‹Attaciriyey da naanandey me ra no ni na kukuyaŋey toonandi?› »

¹⁷Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.

¹⁷ Yesu n'i naŋ ka fatta gallo ra. A koy Baytaniya ka kani noodin.

¹⁸Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,

¹⁸ A suba mo, za da hinay, kaŋ a goono ga ye kwaara ra, a maa haray.

¹⁹ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: 'Ei tule sinust enam iialgi vilja!' Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.

¹⁹ A binde di jeejay* nya fo fonda jarga. A kaa a do. Kal a di hay kulu s'a gaa, kala kobtey hinne. Nga mo ne a se: «Ize ma si ye ka fun ni gaa koyne hal abada.» Sahãadin-sahãadin tuuri-nyaŋo koogu.

²⁰Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: 'Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?'

²⁰ Waato kaŋ a talibey di woodin, i dambara ka ne: «Mate no tuuri-nyaŋo wo koogu nd'a sahãadin-sahãadin ya-cine?»

²¹Aga Jeesus vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: 'Kerki ja kukuta end merre!', siis see sünniks.

²¹ Yesu tu ka ne i se: «Haciika ay ga ne araŋ se: d'araŋ gonda cimbeeri* kaŋ sinda sikka, manti wo kaŋ te jeejay nyaŋo se hinne no araŋ ga te bo, amma hala baa tondi kuuko wo, d'araŋ ga ne a se: ‹Ma dagu ka koy kaŋ teeko ra,› kal a m'a te.

²²Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.'

²² Hay kulu kaŋ me araŋ ga ŋwaaray adduwa ra, d'araŋ ga cimandi, araŋ ga du a.»

²³Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?'

²³ Waato kaŋ a furo Irikoy windo ra, alfaga beerey da jama arkusey* kaa a do waato kaŋ cine a goono ga borey dondonandi. I ne: «Dabari woofo dumi no ni go ga hayey din te d'a? May ka ni no dabaro wo mo?»

²⁴Aga Jeesus vastas neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.

²⁴ Yesu mo tu ka ne i se: «Ay mo g'araŋ hã sanni fo. Wa ci ay se, gaa no ay mo ga ci araŋ se dabari kaŋ dumi no ay goono ga hayey din te d'a.

²⁵Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?' Nemad arutlesid aga endamisi: 'Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: 'Miks te siis ei uskunud teda?'

²⁵ Yohanna baptisma*, man no a fun? Irikoy do no, wala borey do?» Kala i saaware ngey nda care game ra ka ne: «D'iri ne: ‹Irikoy do no›, Yesu ga ne iri se: ‹Day, ifo se no araŋ man'a cimandi?›

²⁶Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest kõikide meelest oli Johannes prohvet.'

²⁶ Amma d'iri ne: ‹Borey do no› -- to, iri ga humburu borey marga, zama i goono ga ne Yohanna ya annabi no.»

²⁷Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Siis lausus ka tema neile: 'Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.

²⁷ I binde tu Yesu se ka ne: «Iri si bay.» Nga mo ne i se: «Ay mo si ci araŋ se dabari kaŋ dumi no ay goono ga hayey din te d'a.

²⁸Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: 'Poeg, mine täna tööle viinamäele!'

²⁸ Amma ifo no araŋ ga ho? Boro fo no ka bara nda ize alboro hinka. A kaa ijina do ka ne a se: ‹Ay izo, hunkuna ma koy kalo do ka goy.›

²⁹Kuid too kostis: 'Ei taha!', ent hiljem ta kahetses ja läks.

²⁹ Izo ne: ‹Ay si koy.› Amma kokor banda a ye ka tuubi ka koy.

³⁰Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: 'Küll ma lähen, isand!', kuid ei läinud.

³⁰ Baabo koy ihinkanta do ka ci nga mo se yaadin. Nga mo tu ka ne: ‹To, baaba, ay ga.› Amma a mana koy.

³¹Kumb neist tegi isa tahtmist?' Nad ütlesid: 'Esimene.' Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!

³¹ To. I boro hinka din ra woofo no ka te haŋ kaŋ i baabo ga ba?» Kal i ne: «E! ijina me!» Yesu ne i se: «Haciika ay ga ne araŋ se: jangal taakoy da kaaruwey g'araŋ jin ka furo Irikoy koytara ra.

³²Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.

³² Zama Yohanna go, a kaa araŋ do, a go ga cimi goy te, amma araŋ man'a cimandi. Amma jangal taakoy da kaaruwey n'a cimandi. Araŋ mo, waato kaŋ araŋ di woodin, araŋ mana baa kokor ka tuubi k'a cimandi.

³³Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.

³³ Araŋ ma maa misa fo: Waato no boro fo go no, windikoy no. Day a na reyzin* kali tilam. A n'a kali nda sinkita, a na guusu fansi a ra mo reyzin haro kankamyaŋ sabbay se. A na jidan bisa cina ka kalo sufuray goy-teeri fooyaŋ se ka koy laabu fo ra.

³⁴Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.

³⁴ Waato kaŋ reyzin izey ninyaŋ alwaato to, a na nga bannya fooyaŋ donton goy-teerey din gaa, i ma ta ka kande nga se kalo albarka gaa.

³⁵Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.

³⁵ Amma goy-teerey din na bannyey di. I na afo kar ka tutubu, i na afo mo wi, i na afo catu-catu nda tondiyaŋ.

³⁶Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.

³⁶ Hala hõ a ye ka bannya fooyaŋ donton koyne kaŋ yaŋ baa da ijiney. Ngey mo, yaadin no i te i se.

³⁷Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: 'Ehk nad häbenevad mu poega!'

³⁷ Amma kokor banda a na nga izo donton i gaa ka ne: ‹I g'ay izo beerandi.›

³⁸Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: 'Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!'

³⁸ Amma waato kaŋ goy-teerey di izo, i ne ngey nda care se: ‹Woone ya tubukwa no. Wa kaa iri m'a wi ka tubo ta.›

³⁹Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.

³⁹ I n'a di k'a catu kalo banda k'a wi.

⁴⁰Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?'

⁴⁰ To. Waati kaŋ kali koyo ga kaa, ifo no a ga te goy-teerey din se?»

⁴¹Nad ütlesid talle: 'Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.'

⁴¹ Borey ne a se: «A ga boro yaamey din wi, wiyaŋ laalo, ka kalo sufuray goy-teeri fooyaŋ se, kaŋ yaŋ ga soobay k'a no kalo albarka a ninyaŋ waate.»

⁴²Jeesus vastas neile: 'Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: 'Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.'

⁴² Yesu ne i se: «Day, araŋ mana caw Irikoy Tira Hanney ra ce fo no? I ne: ‹Tondo kaŋ cinakoy wangu, nga no ciya cinaro boŋo. Woodin ya Rabbi te-goy no, dambara hari mo no iri diyaŋ gaa.›

⁴³Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.

⁴³ Woodin se no ay ga ne araŋ se: i ga Irikoy koytara ta araŋ gaa, k'a no dumi fo se kaŋ g'a goyo te mate kaŋ a ga hima nd'a.

⁴⁴[Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.]'

⁴⁴ Boro kulu kaŋ ga kaŋ tondo din boŋ, a ga ceeri-ceeri, amma boro kaŋ boŋ a ga kaŋ, a g'a fufu k'a te sanda kusa cine.»

⁴⁵Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.

⁴⁵ Waato kaŋ alfaga beerey da Farisi fonda borey maa misa kaŋ a te, kal i faham ka bay kaŋ ngey gaa no a go.

⁴⁶Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.

⁴⁶ Amma waati kaŋ i ceeci ngey m'a di, i humburu borey marga, zama i do Yesu ya annabi no.