1Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
1 Yesu ye ka salaŋ i se koyne nda misayaŋ ka ne:
2'Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
2 «Beene* koytara go sanda koy fo kaŋ na hiijay batu te nga izo se.
3Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.
3 Day, a na nga tamyaŋ donton ka borey ce kaŋ yaŋ se i na hiijay bato ci ka ne i ma kaa. I binde wangu ka kaa.
4Taas ta läkitas teisi sulaseid: 'Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!'
4 Koyo na tam fooyaŋ donton koyne ka ne: ‹Wa ci borey kaŋ yaŋ i ce se: A go, i na ŋwaari soola. I n'ay yeejey d'ay alman naasey wi. I na hari kulu soola ka ban. Wa kaa hiijay bato do.›
5Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,
5 Amma i mana saal a. I na ngey koyyaŋ te, afo koy nga fari, afo mo koy habu.
6mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.
6 Cindey mo n'a tamey di k'i gurzugandi k'i wi.
7Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
7 Kala koyo futu. A na nga wongu marga donton ka boro-wiyey din halaci, k'i kwaara ton parkatak.
8Siis ta ütles oma sulastele: 'Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.
8 Gaa no a ne nga tamey se: ‹Sikka si, hiijay bato go soolante, amma borey kaŋ yaŋ i ce, i mana to r'a.
9Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!'
9 Sohõ binde, wa koy birni meyey gaa. Borey kulu kaŋ araŋ ga di, w'i ce i ma kaa hiijay bato do.›
10Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.
10 Tamey koy mo birni meyey gaa. Borey kulu kaŋ i di i n'i margu, boro laaley da boro hanney. Hiijay bato binde to da yaw.
11Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
11 Amma waato kaŋ koyo furo zama nga ma di yawey, kal a di boro fo kaŋ mana hiijay bato kwaay daŋ.
12Ja ta ütles talle: 'Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?' Aga see ei saanud sõnagi suust.
12 A ne a se: ‹Ay bora, mate no ni te ka furo ne, ni sinda kwaay?› Bora dangay.
13Siis kuningas ütles teenijatele: 'Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!' Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
13 Gaa no koyo ne nga tamey se: ‹W'a kuntunkulma, k'a catu taray, kubay biyo ra. Noodin no i ga hẽ ka hinjey kanji.›
14Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.'
14 Zama borey kaŋ i ce, iboobo no, amma borey kaŋ i suuban ikaynayaŋ no.»
15Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda.
15 Saaya din ra binde Farisi* fonda borey koy ka ngey saaware te mate kaŋ ngey ga Yesu hirri k'a di a sanno ra.
16Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: 'Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule.
16 I na ngey talibiyaŋ donton a gaa nda Hirodus* boro fooyaŋ care banda. I kaa ka ne: «Alfa, iri ga bay kaŋ ni ya cimikoy no, cimi ra mo no ni goono ga Irikoy fonda dondonandiyaŋo te. Ni baa si nda boro kulu zama ni si baar'a-baar'a te mo.
17Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?'
17 Ni binde ma ci iri se, ni diyaŋ gaa ifo no ni ga ho? A ga halal iri ma jangal bana Kaysar* se no, wala manti yaadin no?»
18Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: 'Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad?
18 Amma za kaŋ Yesu faham d'i laalayaŋo, a ne i se: «Ifo se no araŋ g'ay si, araŋ munaficey?
19Näidake mulle maksuraha!' Nemad tõidki ta kätte teenari.
19 Wa jangal nooru cab'ay se.» I na dinari* nooru ize fo no a se.
20Ja ta küsis neilt: 'Kelle pilt ja kiri sellel on?'
20 A ne i se: «Foto nda hantumo wo binde, may wane no?»
21Nad ütlesid temale: 'Keisri.' Siis ta ütles neile: 'Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!'
21 I ne a se: «Kaysar wane no.» Nga mo ne i se: «Wa Kaysar hayey no Kaysar se. Irikoy hayey mo, araŋ m'i no Irikoy se.»
22Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.
22 Waato kaŋ i maa woodin, i dambara. I fay d'a ka ngey fondo gana.
23Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
23 Han din hane Sadusi* fonda borey, kaŋ yaŋ goono ga ne buukoy tunandiyaŋ si no, ngey mo kaa Yesu do k'a hã.
24'Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale.
24 I ne: «Alfa, Musa ne da boro fo bu, a sinda ize, kal a nya-ize m'a wando hiiji ka du ize nga nya-izo se.
25Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale.
25 Waato mo nya-ize iyye go ne iri do. Ijina hiiji ka bu, a mana hay. A banda-ka-zumba mo n'a wando hiiji.
26Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.
26 Nga mo yaadin, da ihinzanta mo -- hala i boro iyya kulu me, baa afo mana hay waybora gaa.
27Pärast kõiki suri see naine.
27 Ikulu banda no waybora mo bu.
28Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.'
28 To. Kayando hane binde, i boro iyya din ra, may wande no a ga bara? Zama ikulu n'a hiiji.»
29Jeesus aga vastas neile: 'Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.
29 Amma Yesu tu ka ne i se: «Araŋ harta, zama araŋ si Tawretu nda Zabura* nda Annabey* Tirey bay, araŋ mana Irikoy hino mo bay.
30Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.
30 Zama tunyaŋo ra wo i si hiiji, i s'i hiijandi mo, amma i go sanda beena ra malaykey cine.
31Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud:
31 Amma tunyaŋo ciine ra, araŋ mana caw ce fo bo, haŋ kaŋ Irikoy ci araŋ se kaŋ a ne:
32Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.'
32 ‹Ay no ga ti Ibrahim Irikoyo, da Isaka Irikoyo, da Yakuba Irikoyo?› Nga wo manti buukoy Irikoy no bo, amma fundikooney wane no.»
33Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.
33 Waato kaŋ borey maa woodin i te dambara nd'a dondonandiyaŋo.
34Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna.
34 Amma Farisi fonda borey, waato kaŋ i maa Yesu na Sadusi fonda borey me daabu, i margu care banda.
35Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:
35 I ra afo kaŋ ga Tawretu* bay na Yesu hã k'a si ka ne:
36'Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?'
36 «Alfa, woofo ga ti lordo* kaŋ ga bisa ikulu Tawreto ra?»
37Jeesus vastas talle: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!
37 Yesu ne a se: « ‹Ni ma ba Rabbi ni Irikoyo da ni bina kulu, da ni fundo kulu, da ni laakalo kulu mo.›
38See ongi suurim ja esimene käsk.
38 Woodin no ga ti ibeero, nga mo no ga ti ijina.
39Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!
39 Afo mo koyne, ihinkanta, sanda woodin cine: ‹Ni ma ba ni gorokasin danga ni boŋ cine.›
40Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.'
40 Lordi hinka din, i gaa no Tawretu nda annabey sanney kulu goono ga sarku.»
41Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:
41 Za Farisi fonda borey goono ga margu nangu folloŋ, Yesu n'i hã
42'Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?' Nad ütlesid talle: 'Taaveti.'
42 ka ne: «Ifo no araŋ ga tammahã Almasihu boŋ? May se n'a ga te ize?» I ne: «Dawda ize no.»
43Tema lausus neile: 'Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks:
43 A ne i se: «Day, mate no kaŋ Biya _Hanno|_ hino ra a ne a se Rabbi, kaŋ a ne:
44Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?
44 Rabbi ne ay Koyo se: ‹Ma goro ay kambe ŋwaaro gaa hal ay ma ni ibarey daŋ ni ce taamey cire?›
45Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?'
45 Da Dawda ga ne a se Rabbi, to, yaadin gaa mate no Almasihu ga te ka ciya a se ize koyne?»
46Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.
46 Boro kulu mana ta ka tu a se da sanni kulu. Za han din hane mo no boro kulu mana ta k'a hã hari fo koyne.