¹Nehemja, Hakalja poja sõnad. 'Ja see sündis kahekümnenda aasta kislevikuus, et ma olin Suusani palees.

¹ Nehemiya Hakaliya izo baaro neeya: A ciya, Sisleb hando ra, jiiri warankanta ra, ay go Susan faada ra.

²Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed Juudamaalt. Ma küsitlesin neid pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalemma kohta.

² Kala Hanani, ay nya ize fo kaa, nga nda Yahuda boro fooyaŋ. Ay mo n'i hã Yahudancey baaru, borey kaŋ yaŋ jin ka du ka ye fu, kaŋ yaŋ cindi tamtaray izey ra. Ay na Urusalima* baaru mo hã.

³Ja nemad ütlesid mulle: 'Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud.'

³ I ne ay se: «Borey kaŋ yaŋ cindi nda fundi tamtara waney ra noodin laabo ra goono ga taabi boobo nda wowi haŋ. Urusalima birni cinaro mo kaŋ, a meyey daabirjey mo, danji n'i ŋwa.»

⁴Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.

⁴ Waato kaŋ ay maa sanney din binde, kal ay goro ganda ka soobay ka hẽ. Ay te jirbiyaŋ ay gonda bine saray. Ay na mehaw da adduwa te mo Irikoy kaŋ go beene jine.

⁵Ja ma ütlesin: 'Oh Issand, taeva Jumal, suur ja kartustäratav Jumal, kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!

⁵ Ay ne: «Ya Rabbi, beene Irikoyo, Irikoyo Beeraykoyo, kaŋ ga humburandi, nin kaŋ ga haggoy da alkawli nda suuji borey kaŋ ga ba nin yaŋ se, ngey kaŋ yaŋ ga haggoy da ni lordey, ay ga ni ŋwaaray no!

⁶Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud.

⁶ Ma naŋ ni hangey ma hangan, ni moy mo ma goro feeranteyaŋ, zama ni ma hanga jeeri ni tamo adduwa se, kaŋ ay goono ga te ni gaa sohõ cin da zaari ni tamey Israyla* izey se. Ay goono mo ga Israyla izey zunubey ci, wo kaŋ yaŋ iri te ni se. Oho, in d'ay kaayey dumo, iri na zunubi te.

⁷Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, määrusi ja seadlusi, mis sa Moosesele, oma sulasele, andsid.

⁷ Iri na kazaamataray goy boobo te ni se. Iri mana ni lordey, wala ni hin sanney, wala ni farilley mo haggoy, wo kaŋ yaŋ ni na ni tamo Musa lordi* nd'ey.

⁸Tuleta nüüd meelde seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma sulasele, öeldes: Kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid rahvaste sekka,

⁸ Ay ga ni ŋwaaray no, ni ma fongu nda sanno kaŋ ni na ni tamo Musa lordi nd'a, ka ne: ‹D'araŋ na amaana ŋwa, kal ay m'araŋ say-say ndunnya dumey ra.

⁹aga kui te pöördute minu juurde ja peate minu käske ning teete nende järgi, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas, ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks oma nimele.

⁹ Amma d'araŋ ye ka kaa ay do, k'ay lordey haggoy mo zama araŋ m'i goy se, baa day ni wane furantey go beene batama me, kulu nda yaadin hala noodin kala ay ma ye k'i margu, ya kand'ey nango kaŋ ay suuban din k'ay maa daŋ a ma goro a ra.›

¹⁰Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega.

¹⁰ A binde, sohõ woone yaŋ wo, ni tamyaŋ da ni jama no, ngey kaŋ yaŋ ni fansa da ni hin beero, da ni kambe gaabikoono mo.

¹¹Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!'Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem.

¹¹ Ya ay Koyo, ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ ni hanga ma ay, ni tamo ŋwaarayyaŋo hangan sohõ, da ni tamey adduwey mo, borey kaŋ yaŋ ga maa kaani ngey ma humburu ni maa. Ay ga ni ŋwaaray mo ni ma ni tamo albarkandi hunkuna. Ma yadda mo k'ay no suuji boro wo do.» (Ay ya bonkoono haŋyaŋ gaasiya tabako no.)