¹Ja niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees vein; mina tõin veini ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb,

¹ Nisan hando ra, Bonkoono Artasersiz mayra jiiri warankanta ra, waato kaŋ duvan* go bonkoono jine, kala ay na duvaŋo din sambu k'a no bonkoono se. Amma za doŋ ay mana doona ka mo-kuuru haw a jine baa ce fo.

²siis kuningas ütles mulle: 'Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südame kurbus.' Siis ma kartsin üliväga

² Bonkoono binde ne ay se: «Ifo se no ni moyduma hasara, za kaŋ ni siino ga maa doori fo? Woone manti hay fo kulu no kala bine saray.» Alwaato din ay humburu gumo.

³ja ütlesin kuningale: 'Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?'

³ Ay ne bonkoono se: «Bonkoono fundo ma gay hal abada! Ifo no ga ganji ay moyduma ma hasara za kaŋ ay kaayey saarayey do gallo go, a ciya kurmu. A meyey daabirjey mo, danji n'i ŋwa.»

⁴Siis küsis kuningas minult: 'Mida sa nüüd soovid?' Aga mina palusin taeva Jumalat

⁴ Kala bonkoono ne ay se: «Ifo no ni goono ga ceeci?» Ay binde na adduwa te Irikoy kaŋ go beene gaa,

⁵ja ütlesin kuningale: 'Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale, mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada!'

⁵ ka ne bonkoono se: «Da bonkoono yadda, da day ay, ni bannya du gaakuri mo ni jine, kala ni ma yadda k'ay donton ya koy Yahuda, ka koy ay kaayey saarayey gallo do, zama ay m'a cina se.»

⁶Siis kuningas, kelle kõrval istus kuninganna, küsis minult: 'Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled?' Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järgi ja ta läkitas mind.

⁶ Bonkoono wando mo go a jarga ga goro, kala bonkoono ne ay se: «Ni dirawo ga to sanda alwaati mate cine? Waatifo no ni ga ye ka kaa koyne?» A binde kaan bonkoono se nga m'ay donton. Ay mo na alwaati kosu a se.

⁷Ja ma ütlesin kuningale: 'Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teisel pool Frati jõge, et nad laseksid mu läbi, kuni ma jõuan Juudamaale,

⁷ Ay ne bonkoono se koyne: «Hala day koyo yadda, kala i m'ay no tirayaŋ kaŋ ay ga konda isa daŋanta mayraykoyey do, zama i ma naŋ ay ma du ka bisa hal ay ma to Yahuda.

⁸nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun.' Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.

⁸ I m'ay no tira mo koyne kaŋ ga koy Asaf do, nga kaŋ ga bonkoono tuuri zugay batu din, zama i m'ay no bunduyaŋ kaŋ ga te ganjiyaŋ wongu fu beero meyey se kaŋ go windo do haray, da birno cinaro se, d'ay windo kaŋ ra ay ga goro se mo.» Bonkoono yadda ay se mo, ay Irikoyo kamba gomno kaŋ go ay boŋ din se.

⁹Siis ma tulin maavalitsejate juurde teisele poole Frati jõge ja andsin neile kuninga kirjad; ja kuningas oli koos minuga läkitanud väepealikuid ja ratsanikke.

⁹ Kaŋ ay fun noodin binde, ay kaa isa daŋanta mayraykoyey do ka bonkoono tirey no i se. Bonkoono jin ka wongu marga jine boroyaŋ da bari-kariyaŋ daŋ ay banda.

¹⁰Aga kui Sanballat, hooronlane, ja ametnik Toobija, ammonlane, seda kuulsid, siis pahandas see neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.

¹⁰ Waato kaŋ Sanballat Horoni bora, da nga zanka Tobiya Amonance boro maa baaro, a n'i biney sara gumo, way, zama boro fo kaa kaŋ goono ga Israyla izey baani ceeci.

¹¹Ja kui ma olin jõudnud Jeruusalemma ning olin seal olnud kolm päeva,

¹¹ Ay binde kaa Urusalima ka kani cin hinza noodin.

¹²siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed koos minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalemma heaks teha; ka ei olnud mul kaasas muud looma kui see, kellega ma ise ratsutasin.

¹² Kal ay tun cin, in da boro sasabante fooyaŋ ay banda. Ay mana ci mo boro kulu se haŋ kaŋ ay Irikoyo daŋ ay bina ra ya te Urusalima se. Alman fo kulu mo si no ay banda, kala almano kaŋ ay ga kaaru hinne.

¹³Ja ma läksin öösel Oruväravast välja Loheallika poole ja Sõnnikuvärava juurde, ja vaatlesin Jeruusalemma müüre, mis olid maha kistud, ja selle väravaid, mis olid tulega põletatud.

¹³ Ay binde fatta cin, Gooro Meyo fonda gaa haray, sanda ay ma koy Zoŋo Dayo do haray nooya. Ay koy Birji Meyo gaa haray mo. Ay na Urusalima birni cinarey kaŋ yaŋ kaŋ din fonnay, d'a me daabirjey kaŋ yaŋ danji ŋwa.

¹⁴Ja ma läksin edasi Allikavärava ja Kuningatiigi juurde; aga seal ei olnud eeslil, kelle seljas ma istusin, edasipääsuks maad.

¹⁴ Gaa no ay bisa ka koy Hari-mo Meyo do, ka koy hala Bonkoono Bango do. Amma fondo si no almano kaŋ boŋ ay go din se a ma du ka bisa.

¹⁵Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.

¹⁵ Waato din gaa, cin haray ay kaaru gooro do ka birno cinaro guna. Ay ye ka bare koyne ka ye ka furo Gooro Meyo gaa. Waato din gaa no ay ye ka kaa fu.

¹⁶Aga ülemad ei teadnud, kuhu ma läksin ja mis ma tegin, sest ma ei olnud senini seda avaldanud ei juutidele ega preestritele, ei suurnikele ega ülemaile, ka mitte muile, kes seda tööd pidid tegema.

¹⁶ Mayraykoyey binde mana bay haŋ kaŋ no ay te, wala naŋ kaŋ no ay koy. Ay mana ci mo Yahudancey se jina, wala baa alfagey, wala kwaara boro beerey, wala ciitikoy, wala boro cindey kaŋ yaŋ ga goyo te.

¹⁷Aga nüüd ma ütlesin neile: 'Te näete, missuguses õnnetuses me oleme, kuidas Jeruusalemm on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud. Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks!'

¹⁷ Waato din gaa no ay ne i se: «Araŋ di masiiba kaŋ ra iri go: Urusalima ciya kurmu, a me daabirjey mo, danji n'i ŋwa. Wa kaa, iri ma Urusalima windi cinaro cina, zama iri ma si ye ka ciya wowi hari koyne.»

¹⁸Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi, ja ka neist sõnadest, mis kuningas mulle oli öelnud. Siis nad ütlesid: 'Võtkem kätte ja ehitagem!' Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.

¹⁸ Ay n'i no ay Irikoyo kambe kaŋ go ay boŋ da gomni din baaru, hala nda bonkoono sanney kaŋ yaŋ a ci ay se mo. I ne: «Iri ma tun ka soobay ka cina.» I binde na ngey kambey gaabandi goy hanna din se.

¹⁹Aga kui hooronlane Sanballat ja ammonlane, ametnik Toobija, ja araablane Gesem seda kuulsid, siis nad pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: 'Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?'

¹⁹ Amma waato kaŋ Sanballat Horoni bora, da nga zanka Tobiya Amonance, da Gesem Laarabu mo maa baaru, i n'iri hahaara nda donda-caray. I ne: «Ifo no araŋ ga te wo? Araŋ ga murte bonkoono gaa, wala?»

²⁰Siis ma vastasin ja ütlesin neile: 'Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemmas!'

²⁰ Kala ay tu i se ka ne: «Irikoy kaŋ go beene, nga no g'iri albarkandi. Woodin se no iri, kaŋ ga ti a tamey, iri ga tun ka cina. Amma araŋ wo, araŋ sinda baa wala fondo wala fonguyaŋ hari Urusalima ra.»