¹Kui Aradi kuningas, kaananlane, kes elas Lõunamaal, kuulis, et Iisrael tuli Atarimi teed mööda, siis ta sõdis Iisraeli vastu ja võttis neilt vange.

¹ Kanaanance fo, Arad bonkoono, kaŋ goono ga goro Negeb* haray maa baaru kaŋ Israyla go fonda ra ga kaa Atarim haray. A binde na Israyla wongu k'i ra boro fooyaŋ di ka kond'ey.

²Siis Iisrael andis Issandale tõotuse, öeldes: 'Kui sa tõesti annad selle rahva minu kätte, siis ma hävitan nende linnad sootuks.'

² Kala Israyla na sarti sambu Rabbi jine ka ne: «Hala day ni na borey wo daŋ ay kambe ra, kulu ay mo g'i kwaarey tuusu k'i halaci.»

³Ja Issand kuulis Iisraeli häält ja loovutas kaananlased ning nad hävitasid need ja nende linnad sootuks. Ja sellele paigale pandi nimeks Horma.

³ Rabbi maa Israyla jinda se mo ka Kanaanancey daŋ a kambe ra. Nga mo n'i tuusu, pat! ngey nd'i kwaarey. I na nango din maa daŋ Horma, _kaŋ a feerijo ga ti kurmu|_.

⁴Hoori mäe juurest läksid nad ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.

⁴ I tun Hor tondo jarga ka dira ka koy Teeku Cira fonda boŋ hal i na Edom laabo windi. Kala jama suuro gaze fonda sabbay se.

⁵Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: 'Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu.'

⁵ Jama binde na Rabbi jance, nga nda Musa. I goono ga ne: «Ifo se no ni na iri fattandi iri ma fun Misira hal iri ma bu ne ganjo wo ra? Zama hawru si no, hari kaŋ ga haŋ mo si no. Woodin banda mo, iri biney ga ŋwaari yaamo wo fanta.»

⁶Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.

⁶ Woodin sabbay se no Rabbi na gondiyaŋ kaŋ ga futu samba borey game ra. I na boroyaŋ nama hal iboobo bu Israyla ra.

⁷Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: 'Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!' Ja Mooses palvetas rahva eest.

⁷ Kala jama ye Musa do ka ne: «Iri na zunubi te, za kaŋ iri na Rabbi jance, hala nda nin. Day, ni ma Rabbi ŋwaaray a ma gondey ganandi ka kaa iri game ra.» Musa mo ŋwaaray jama se.

⁸Ja Issand ütles Moosesele: 'Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!'

⁸ Rabbi tu Musa se ka ne: «Ni ma gondi futo himandi fo te k'a sarku beene bundu fo gaa. A ga ciya mo, boro kulu kaŋ gondi nama, bora na haya din guna, kulu bora ga funa.»

⁹Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.

⁹ Musa binde na gondi alhaali te da guuru-say, k'a sarku beene bundu gaa. A ciya mo, da gondi na boro fo nama, d'a na mo sinji guuru-say gondi alhaalo do haray, kulu bora ga funa.

¹⁰Ja Iisraeli lapsed läksid teele ja lõid leeri üles Obotisse.

¹⁰ Israyla izey ye ka dira ka koy zumbu Obot.

¹¹Ja nad läksid teele Obotist ja lõid leeri üles Ijje-Abarimi, Moabi ees olevasse kõrbe päikesetõusu pool.

¹¹ I tun Obot ka koy zumbu Iye-Abarim nangu fo kaŋ go ganjo ra Mowab laabo jine, wayna funay haray.

¹²Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles Seredi nõkku.

¹² I tun noodin ka dira ka koy zumbu Zered gooro ra.

¹³Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles teisele poole Arnoni jõge, mis on kõrbes ja mis lähtub emorlaste maa-alalt, sest Arnon on piiriks Moabi ja emorlaste vahel.

¹³ I dira noodin mo, ka koy zumbu Arnon gooro se ya-haray jabo gaa. Arnon gooro wo ganjo ra no a go, a ga kaa ka fun Amorancey hirro gaa. Zama Arnon ga ti Mowab laabo hirro, sanda a go Mowabancey da Amorancey game ra nooya.

¹⁴Seepärast öeldakse 'Issanda sõdade raamatus': 'Vaaheb Suufas ja Arnoni orud

¹⁴ A se no i hantum Rabbi Wongey Tira ra ka ne: «Baheb kwaara kaŋ go Sufa haray, nga nda Arnon goorey;

¹⁵ja orgude nõlvakud, mis laskuvad Aari maa-alale ja naalduvad Moabi piirile.'

¹⁵ Nango kaŋ goorey goono ga gangare kaŋ yaŋ do Ara kwaara do haray, kaŋ yaŋ ga lamba Mowab hirro me gaa mo.»

¹⁶Ja sealt nad läksid kaevu juurde. See oli see kaev, mille puhul Issand ütles Moosesele: 'Kogu rahvas kokku, siis ma annan neile vett!'

¹⁶ I tun noodin ka dira ka koy to Beyer (sanda Day nooya.) Dayo din ga ti wo kaŋ boŋ Rabbi ne Musa se: «Ma jama margu hal ay m'i no hari.»

¹⁷Tol korral laulis Iisrael seda laulu: 'Kee üles, kaev! Laulgem temast!

¹⁷ Waato din no Israyla izey na dooni woone te, ka ne: «Ya dayo, ma zotti! Araŋ ma doon a se!

¹⁸Kaev, mille vürstid kaevasid, mida rahva parimad süvendasid valitsuskepiga, oma karjasekeppidega.' Ja kõrbest läksid nad Mattanasse

¹⁸ Day no kaŋ jine borey fansi, kaŋ marga jine borey fansi. I n'a fansi nda sarjilla. I na fansi nda ngey goobey.» I dira za ganji woone gaa ka koy to Mattana.

¹⁹ja Mattanast Nahalieli ja Nahalielist Baamotti

¹⁹ Mattana banda i koy to Nahaliyel. Nahaliyel banda i koy to Bamot.

²⁰ja Baamotist sinna orgu, mis on Moabimaal Pisgaa mäetipu juures, mis vaatab alla kõrbepinnale.

²⁰ Bamot banda i koy ka to gooro kaŋ go Mowab laabo ra, Pisga tondo cire, naŋ kaŋ ga guna saaji bambata do haray.

²¹Ja Iisrael läkitas käskjalad Siihoni, emorlaste kuninga juurde ütlema:

²¹ Israyla na diya fooyaŋ donton Amorancey bonkoono Sihon do. I ne:

²²'Luba mind oma maast läbi minna! Me ei põika põldudele ega viinamägedele, me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda, kuni oleme läbinud su maa-ala.'

²² «Ay ga ni ŋwaaray, ma yadda ay ma gana ka bisa ni laabo ra. Iri si kamba ka koy fari fo ra wala reyzin kali ra. Iri si dayey hari haŋ mo. Bonkoono fondo beero day no iri ga gana, kal iri ma bisa araŋ ya-haray hirro gaa.»

²³Aga Siihon ei lubanud Iisraeli oma maa-alast läbi minna, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu; ta tuli Jaasasse ja sõdis Iisraeli vastu.

²³ Amma Sihon wangu ka naŋ Israyla ma nga hirro daaru. A na nga soojey kulu margu ka fatta ka kande wongu marga Israyla gaa. A fatta mo ka kaa hala ganjo ra Yahaz batama ra. Noodin no a wongu nda Israyla.

²⁴Aga Iisrael lõi teda mõõgateraga ja vallutas tema maa Arnonist kuni Jabbokini, kuni ammonlasteni, sest ammonlaste piir oli kindlustatud.

²⁴ Israyla n'a kar da takuba k'a laabo ŋwa za Arnon gooro gaa kal a koy to Yabok gooro gaa, danga Amonancey hirro nooya. Amonancey hirro gonda gaabi gumo.

²⁵Ja Iisrael võttis kõik need linnad ja elas kõigis emorlaste linnades, Hesbonis ja kõigis selle tütarlinnades.

²⁵ Yaadin no Israyla na kwaarey wo kulu di d'a ka goro Amorancey kwaarey kulu ra, Hesbon kwaara d'a kawyey kulu nooya.

²⁶Sest Hesbon oli Siihoni, emorlaste kuninga linn ja tema oli sõdinud endise Moabi kuninga vastu ning oli tolle käest ära võtnud kogu tema maa kuni Arnonini.

²⁶ Zama Hesbon no ga ti Amorancey bonkoono Sihon birno. Nga no ka koy ka wongu nda Mowab laabu doŋ bonkoono, k'a laabo kulu ŋwa hal a koy ka to Arnon gooro gaa.

²⁷Seepärast ütlevad pilkelaulikud: 'Tulge Hesboni! Ehitatagu üles ja rajatagu Siihoni linn!

²⁷ A se no jasarey ga ne: «Wa kaa Hesbon! I ma Sihon birno sinji k'a cina.

²⁸Sest tuli läks välja Hesbonist, leek Siihoni linnast. See põletas Moabi Aari, Arnoni küngaste isandad.

²⁸ Zama danji fatta ka fun Hesbon, danji beele fo zotti ka fun Sihon birno ra. A na Ara kwaara ŋwa Mowab laabo ra, a na tudey boŋ gorokoy ŋwa, Arnon gooro ra waney.

²⁹Häda sulle, Moab! Kadunud oled, Kemosi rahvas! Ta tegi oma pojad põgenikeks ja oma tütred vangideks emorlaste kuningale Siihonile.

²⁹ Kaari nin, ya Mowab! Ya Kemos ganakoy, araŋ halaci, a naŋ nga ize arey ma ciya zurante yaŋ, a ize wayey mo ma koy tamtaray, sanda Amorancey bonkoono Sihon kambe ra nooya.

³⁰Aga meie ambusime neid, Hesbon on hävinud kuni Diibonini; me laastasime, kuni sai süüdatud tuli, mis ulatus Meedebani.'

³⁰ Iri n'i hay da hangawyaŋ. Hesbon halaci mo hal a koy to Dibon. Iri na laabo ŋwa ka koy hala Nofa, kaŋ hirro ga ti Medeba.»

³¹Ja Iisrael jäi elama emorlaste maale.

³¹ Yaadin cine no Israyla goro nd'a Amorancey laabo ra.

³²Siis Mooses läkitas uurima Jaaserit ja nad vallutasid selle tütarlinnad; emorlased, kes seal olid, aeti ära.

³² Waato din gaa Musa donton ka ne i ma Yazer kwaara guna. I n'a kawyey di ka Amorancey kaŋ go noodin gaaray.

³³Siis nad pöördusid ja läksid üles mööda Baasani teed. Aga Baasani kuningas Oog läks välja nende vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Edreis.

³³ Waato din gaa no i bare ka gana fonda kaŋ ga ziji Basan haray. Basan bonkoono Ogo mo fatta i gaa, nga nda nga soojey kulu ka kand'i gaa tangami, Edrey kwaara haray.

³⁴Aga Issand ütles Moosesele: 'Ära karda teda, sest ma annan su kätte tema ja kogu ta rahva ja maa! Ja talita temaga, nagu sa talitasid Siihoniga, emorlaste kuningaga, kes elas Hesbonis!'

³⁴ Kala Rabbi ne Musa se: «Ma si humbur'a, zama ay n'a daŋ ni kambe ra, nga nda nga borey d'a laabo kulu. Ni ma te a se mate kaŋ cine ni jin ka te Amorancey bonkoono Sihon se, nga kaŋ goro Hesbon kwaara ra doŋ.»

³⁵Ja nad lõid maha tema ja ta pojad ja kogu ta rahva, laskmata põgeneda ainsatki. Ja nad vallutasid ta maa.

³⁵ I na Og mo wi, nga nda nga izey d'a borey kulu, kala baa afo mana cindi a se. Israyla izey mo n'a laabo ŋwa.