¹Ja Iisraeli lapsed läksid teele ning lõid leeri üles Moabi lagendikele teisele poole Jordanit Jeeriko kohale.

¹ Israyla izey dira ka koy zumbu Mowab batamey ra Urdun* se ya-haray, kaŋ ga guna Yeriko.

²Aga Baalak, Sippori poeg, nägi kõike, mida Iisrael oli teinud emorlastega.

² Kala Zippor izo Balak di hay kulu kaŋ Israyla te Amorancey se.

³Ja moabid kartsid väga seda rahvast, sest see oli suur; ja moabid värisesid hirmust Iisraeli laste ees.

³ Mowab mo humburu borey din gumo, i baayaŋo sabbay se. Humburkumay bambata na Mowab di Israyla izey sabbay se.

⁴Ja moabid ütlesid Midjani vanemaile: 'Nüüd sööb see jõuk paljaks kogu meie ümbruse, otsekui härg näsib väljalt rohu.' Baalak, Sippori poeg, oli sel ajal Moabi kuningas.

⁴ Woodin se no Mowab salaŋ Midiyan arkusey se ka ne: «Sohõ, jama wo ga hay kulu kaŋ go iri windanta ŋwa, danga mate kaŋ cine yeeji ga subu ŋwa saajo ra.» Alwaato din, Zippor ize Balak no ga ti Mowabancey se bonkooni.

⁵Tema läkitas käskjalad Bileami, Beori poja juurde Petoori, mis on Frati jõe ääres Amau poegade maal, teda kutsuma, käskides öelda: 'Vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas; näe, see ujutab maa üle ja on asunud elama mu naabrusesse.

⁵ Kal a na diyayaŋ donton Balaam, Beyor izo do. A go Petor, nga hayyaŋ laabo ra ga goro, isa beero jarga. A na Balaam ce ka ne a se: «Guna, kunda fo neeya kaŋ gana ka fun Misira, i go ga laabo kulu daabu. I go, i zumbu ay jarga.

⁶Tule nüüd ja nea mulle ära see rahvas, sest ta on minust vägevam! Vahest suudan, et me lööme teda ja ma ajan ta maalt välja, sest ma tean, et keda sina õnnistad, see on õnnistatud, ja keda sina nead, see on neetud.'

⁶ Ay ga ni ŋwaaray, ma kaa sohõ ka kunda din laali ay se, zama i bisa ay gaabi. Hambara yaadin gaa ay ga du k'i kar ka te i boŋ zaama, ay m'i gaaray ka kaa laabo ra. Zama ay bay kaŋ boro kaŋ ni ga albarkandi, bora din ga goro albarkante. Boro kaŋ ni ga laali mo ga ciya laalante.»

⁷Siis läksid Moabi vanemad ja Midjani vanemad ja neil oli kaasas tõekuulutaja tasu; nad tulid Bileami juurde ja andsid temale edasi Baalaki sõnad.

⁷ Woodin boŋ no Mowab arkusey da Midiyan arkusey dira, i gonda gunayaŋ alhakkuyaŋ ngey kambey ra. I kaa Balaam do, ka Balak sanney salaŋ a se.

⁸Ja tema ütles neile: 'Jääge selleks ööks siia, siis ma saadan teiega tagasi sõna, mis Issand mulle ütleb!' Ja Moabi vürstid jäid Bileami juurde.

⁸ A ne i se: «Wa zumbu ne cino wo. Ay mo ga tu araŋ se da haŋ kaŋ Rabbi ga ci ay se.» Mowab koyey binde zumbu Balaam gaa.

⁹Ja Jumal tuli Bileami juurde ning küsis: 'Kes on need mehed su juures?'

⁹ Kala Irikoy kaa Balaam do k'a hã ka ne: «May yaŋ no borey wo kaŋ go ni do?»

¹⁰Ja Bileam vastas Jumalale: 'Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, on läkitanud minu juurde:

¹⁰ Balaam tu ka ne Irikoy se: «Mowab bonkoono Balak Zippor izo no ka donton ay gaa ka ne:

¹¹vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas ja ujutab maa üle. Tule nüüd, nea ta mulle ära, vahest suudan teda võitluses võita ja minema ajada!'

¹¹ ‹Guna kunda fo neeya kaŋ fun Misira. I na laabo kulu daabu. Ma kaa sohõ k'i laali ay se. Hambara nd'ay n'i wongu, ay ga du k'i gaaray.› »

¹²Aga Jumal ütles Bileamile: 'Ära mine koos nendega, sa ei tohi needa seda rahvast, sest ta on õnnistatud!'

¹² Amma Irikoy ne Balaam se: «Ma si koy i banda. Ni ma si kunda din laali mo, zama albarkante yaŋ no.»

¹³Ja Bileam tõusis hommikul üles ning ütles Baalaki vürstidele: 'Minge oma maale, sest Issand ei luba mind minna koos teiega!'

¹³ Susuba ra Balaam tu Balak koyey se ka ne: «Wa ye araŋ laabo ra, zama Rabbi mana yadda ay ma koy araŋ banda.»

¹⁴Ja Moabi vürstid võtsid kätte ja tulid Baalaki juurde ning ütlesid: 'Bileam keeldus meiega kaasa tulemast.'

¹⁴ Kala Mowab koyey tun ka ye Balak do ka ne: «Balaam wangu ka kaa iri banda.»

¹⁵Aga Baalak läkitas uuesti vürste, rohkem ja neist auväärsemaid.

¹⁵ Kala Balak ye ka koyyaŋ donton, kaŋ baa da sintinay waney, kaŋ yaŋ gonda beeray mo ka bis'ey.

¹⁶Ja need tulid Bileami juurde ning ütlesid temale: 'Nõnda ütleb Baalak, Sippori poeg: Ära keeldu tulemast mu juurde,

¹⁶ I kaa Balaam do mo, ka ne a se: «Mate kaŋ Zippor izo Balak ci neeya: ‹Ay ga ni ŋwaaray, ma si naŋ hay kulu ma ni ganji ay do kaayaŋ.

¹⁷sest ma tahan osutada sulle väga suurt au ja ma teen kõik, mis sa minult nõuad. Tule siis ja nea mulle ära see rahvas!'

¹⁷ Zama sikka si ay ga ni beerandi gumo. Hay kulu kaŋ ni ga ci ay se mo ay g'a te. Ni ya ma kaa day, ka kunda wo laali ay se!› »

¹⁸Aga Bileam vastas ja ütles Baalaki sulastele: 'Isegi kui Baalak annaks mulle oma koja täie hõbedat ja kulda, ei või ma üle astuda Issanda, oma Jumala käsust ei väikeses ega suures asjas.

¹⁸ Amma Balaam tu ka ne Balak tamey se: «Baa Balak ga nga fuwo toonandi nda wura da nzarfu k'ay no, ay si hin ka Rabbi ay Irikoyo me sanney daaru, ya zabu wala ya tonton i gaa.

¹⁹Aga jääge siis nüüd ka selleks ööks siia, et saaksin teada, mis Issand mulle veel ütleb!'

¹⁹ Amma araŋ ma kani ne cin woone mo koyne hal ay ma bay haŋ kaŋ no Rabbi ga ci ay se.»

²⁰Ja Jumal tuli öösel Bileami juurde ning ütles temale: 'Kui need mehed on tulnud sind kutsuma, siis võta kätte, mine koos nendega, aga tee ainult seda, mis ma sulle ütlen!'

²⁰ Kala Irikoy kaa Balaam do cino ra ka ne a se: «Da borey kaa ka ni ce, kulu ni ma koy i banda. Amma haŋ kaŋ ay ga ci ni se hinne day no ni ga te.»

²¹Ja Bileam tõusis hommikul üles, saduldas oma emaeesli ja läks koos Moabi vürstidega.

²¹ Balaam mo tun susuba ka kaari-ka daŋ nga farka nyaŋo gaa, ka koy Mowab koyey banda.

²²Aga kui ta läks, süttis Jumala viha põlema ja Issanda ingel seadis ennast teel temale vastu; tema aga ratsutas oma emaeesli seljas, ja ta kaks poissi olid koos temaga.

²² Amma Irikoy futu gumo a koyyaŋo sabbay se. Rabbi malayka mo kay a se fonda bindo ra ka te a se kosaray. Balaam go nga farka boŋ ga goro, a bannya hinka goono g'a dum.

²³Kui emaeesel nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes, siis emaeesel põikas teelt ja läks väljale; aga Bileam lõi emaeeslit, et ta pöörduks teele.

²³ Kala sahãadin, farka di Rabbi malayka kaŋ go fonda ra ga kay, da takuba foobante nga kambe ra. Farka binde kamba ka fonda taŋ ka koy faro ra. Kala Balaam na farka kar k'a ye fonda ra.

²⁴Siis seisis Issanda ingel viinamägede kitsasteel, millel oli müür kummalgi pool.

²⁴ Hino Rabbi malayka kay fonda bindi ra reyzin kaley game ra, cinari yaŋ go kambu hinka kulu gaa.

²⁵Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta surus ennast seina ligi ja pigistas Bileami jala vastu seina; ja Bileam lõi teda veel korra.

²⁵ Kaŋ farka di Rabbi malayka, a lamba cinari fa gaa ka Balaam ce fa kankam cinaro gaa. Nga mo ye ka farka kar.

²⁶Siis Issanda ingel läks edasi ja seisis kitsas kohas, kus ei olnud teed pöördumiseks paremale ega vasakule.

²⁶ Rabbi malayka koy jina koyne, ka kay nangu fo kaŋ fonda ga kankam, kaŋ i si hin ka kamba, hala kambe ŋwaari haray wala kamba wow haray.

²⁷Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta heitis maha Bileami all; aga Bileami viha süttis põlema ja ta lõi emaeeslit kepiga.

²⁷ Kaŋ farka di Rabbi malayka, kulu a gurfa Balaam cire. Kala Balaam bina tun. A na farka kar da nga goobo.

²⁸Siis Issand avas emaeesli suu ja too küsis Bileamilt: 'Mis ma sulle olen teinud, et sa nüüd lõid mind kolm korda?'

²⁸ Waato din gaa no Rabbi na farka meyo fiti, hal a salaŋ Balaam se ka ne: «Ifo n'ay te ni se, kaŋ ni g'ay kar hala sorro hinza wo?»

²⁹Ja Bileam vastas emaeeslile: 'Sellepärast et sa tembutasid minuga. Kui mul oleks mõõk käes, ma tõesti tapaksin su nüüd!'

²⁹ Kala Balaam tu farka se ka ne: «Zama ni n'ay hahaara no. Da day takuba go ay kambe ra, doŋ ay ga ni wi no sohõ.»

³⁰Aga emaeesel ütles Bileamile: 'Eks ma ole sinu emaeesel, kelle seljas sa oled ratsutanud kogu aja kuni tänapäevani? Kas mul on olnud viisiks sulle nõnda teha?' Ja tema vastas: 'Ei!'

³⁰ Amma farka tu Balaam se ka ne: «Manti ay ya ni farka no, kaŋ boŋ ni ga kaaru waati kulu hala ka kaa hunkuna? Ay doona ka yaawo cine te ni se no, wala?» Balaam tu ka ne: «Abada!»

³¹Siis Issand tegi lahti Bileami silmad ja ta nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes. Siis ta kummardas ja heitis silmili maha.

³¹ Waato din gaa no Rabbi na Balaam moy fiti hal a di Rabbi malayka kaŋ goono ga kay fonda ra, a takuba mo go kamba ra ga gaay. Balaam mo na nga boŋ sumbal ka gande biri.

³²Ja Issanda ingel ütles temale: 'Mispärast sa lõid oma emaeeslit kolm korda? Vaata, ma olen su vastu välja astunud, sest hukutav on see tee minu ees.

³² Rabbi malayka ne a se: «Ifo se no ni na ni farka kar sorro hinza din kulu? Ma haggoy fa! Ay kaa ka ni kosaray no, zama halaciyaŋ fondo no ni goono ga gana ay jine.

³³Emaeesel nägi mind ja põikas mu eest need kolm korda. Kui ta ei oleks pöördunud mu eest, ma tõesti oleksin nüüd tapnud sinu ja jätnud tema elama.'

³³ Ni farka mo di ay ka kamba ay se hala sorro hinza. D'a mana kamba ay se mo no, doŋ daahir ay ga ni wi ka nga din naŋ da fundi.»

³⁴Siis Bileam ütles Issanda inglile: 'Ma tegin pattu, sest ma ei teadnud, et sina seisid tee peal mu vastas. Kui see nüüd sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi.'

³⁴ Kala Balaam ne Rabbi malayka se: «Ay na zunubi te, zama ay mana bay hala ni go fonda ra ga kay ay jine. Baa sohõ mo, d'a mana kaan ni se, ay ga ye ay ce banda.»

³⁵Aga Issanda ingel vastas Bileamile: 'Mine koos meestega, aga räägi ainult seda, mis mina sulle ütlen!' Ja Bileam läks koos Baalaki vürstidega.

³⁵ Rabbi malayka tu ka ne Balaam se: «Ma koy borey banda. Amma sanno kaŋ ay ga ci ni se, nga hinne no ni ga salaŋ.» Balaam binde na Balak koyey gana ka koy.

³⁶Kui Baalak kuulis, et Bileam tuli, siis ta läks temale vastu Moabimaa linna, mis oli Arnoni piiril, maa kaugeimas osas.

³⁶ Waato kaŋ Balak maa kaŋ Balaam go kaa, kal a fatta ka koy k'a kubay Mowab kwaara fo haray. Kwaara din go Arnon gooro jarga; laabo din hirro me no.

³⁷Ja Baalak ütles Bileamile: 'Kas ma ei ole tungivalt läkitanud su juurde sind kutsuma? Miks sa ei tulnud mu juurde? Kas ma tõesti ei suuda sind austada?'

³⁷ Balak mo salaŋ Balaam se ka ne: «Manti ay donton ka ni ŋwaaray ni ma kaa? Ifo se no ni mana kaa ay do za sintina gaa? Ay sinda hina ka beeray tonton ni se no?»

³⁸Aga Bileam vastas Baalakile: 'Vaata, ma olen tulnud su juurde! Kas ma aga ise oskan nüüd midagi rääkida? Ma räägin seda, mis Jumal mulle suhu paneb.'

³⁸ Balaam tu Balak se ka ne: «Guna, sohõ ay kaa ni do. Amma ay gonda dabari no, wala, kaŋ ga hay fo ci baa kayna? Sanno kaŋ Irikoy ga daŋ ay meyo ra, nga no ay mo ga salaŋ.»

³⁹Siis Bileam läks koos Baalakiga ja nad tulid Kirjat-Husotti.

³⁹ Balaam na Balak dum kal i koy to Ciriyat-Huzot kwaara.

⁴⁰Ja Baalak tappis veiseid, lambaid ja kitsi ning läkitas Bileamile ja vürstidele, kes olid koos temaga.

⁴⁰ Noodin no Balak na yeejiyaŋ da feejiyaŋ salle sargay, ka ham samba i ra a ma koy Balaam do, nga nda koyey kaŋ yaŋ go a banda.

⁴¹Aga järgmisel hommikul võttis Baalak Bileami ja viis tema üles Baali kõrgendikele, kust ta nägi tolle rahva äärt.

⁴¹ A ciya mo, susuba ra, kala Balak konda Balaam, i ma ziji Baal* tondey do. Za noodin no i di Israyla jama me-a-me.