¹Ruubenlastel ja gaadlastel oli palju karja, väga palju. Kui nad nägid Jaaserimaad ja Gileadimaad, vaata, siis oli see sobiv paik karjale.

¹ Ruben da Gad izey gonda alman boobo. A se no, waato kaŋ i na Yazer laabu nda Jileyad laabu guna, i di kaŋ nangu hanno yaŋ no gumo alman se.

²Ja gaadlased ja ruubenlased tulid ning rääkisid Moosesega ja preester Eleasariga ja koguduse vürstidega, öeldes:

² Kala Gad da Ruben izey kaa ka salaŋ Musa nda Alfa Eliyezar da jama jine borey se. I ne:

³'Atarot, Diibon, Jaaser, Nimra, Hesbon, Elaale, Sebam, Nebo ja Beon,

³ «Atarot kwaara, da Dibon, da Yazer, da Nimra, da Hesbon, da Eleyale, da Sebam, da Nebo, da Beyon --

⁴maa, mida Issand lõi Iisraeli koguduse ees, on karjamaa, ja su sulastel on karja.'

⁴ kaŋ ga ti laabo kaŋ Rabbi kar Israyla jama jine, laabu hanno no alman se. Iri, araŋ tamey mo, iri gonda alman.»

⁵Ja nad ütlesid veel: 'Kui me su silmis oleme armu leidnud, siis antagu see maa omandiks su sulastele! Ära vii meid üle Jordani!'

⁵ I ne: «Hala day iri gonda gaakuri araŋ do, wa naŋ i ma laabo wo no iri, araŋ tamey wo se, a ma ciya iri mayray hari. Wa si konda iri Urdun isa daŋanta.»

⁶Aga Mooses vastas gaadlastele ja ruubenlastele: 'Kas peavad teie vennad minema sõtta, teie aga jääte siia?

⁶ Musa tu Gad da Ruben kundey se ka ne: «Araŋ nya-izey ma koy wongu do, day araŋ wo ma goro ne, wala?

⁷Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Issand on neile andnud?

⁷ Ifo se no araŋ ga ba ka Israyla izey gaa yeenandi, hal i ma si daaru ka koy furo laabo kaŋ Rabbi no i se ra?

⁸Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama:

⁸ Yaadin no araŋ baabey te, waato kaŋ ay n'i donton i ma fun Kades-Barneya ka koy ka laabo guna.

⁹kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Issand oli neile andnud.

⁹ Zama waato kaŋ i ziji ka koy Eskol gooro ra, i di laabo mo, kulu i na Israyla izey gaa yeenandi, hal i ma si furo laabo kaŋ Rabbi no i se ra.

¹⁰Sel päeval süttis Issanda viha põlema ja ta vandus, öeldes:

¹⁰ Kala Rabbi bine tun han din hane. A ze mo ka ne:

¹¹Need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel,

¹¹ ‹Daahir, alborey kulu kaŋ yaŋ fatta ka fun Misira laabo ra, za jiiri waranka izey ka koy beene, i ra baa afo si di laabo kaŋ ay ze d'a k'a no Ibrahim da Isaka nda Yakuba se. Zama i mana ay gana nda bine folloŋ.

¹²peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Issanda järel.

¹² Kala Kaleb, Yefunna izo, Keni kuray bora no, a ga furo, nga nda Nun izo Yasuwa.› Zama ngey wo na Rabbi gana nda bine folloŋ.

¹³Ja Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Issanda silmis.

¹³ Rabbi bina tun mo Israyla se, hala Rabbi naŋ i ma windi nda boŋdaray ganjo ra hala jiiri waytaaci. I soobay ka windi-windi kala zamana woodin borey kulu, kaŋ yaŋ na taali te Rabbi se bu ka ban.

¹⁴Ja vaata, te olete nüüd tõusnud oma vanemate asemele, te patuste inimeste sigidikud, et veelgi õhutada Issanda vihaleeki Iisraeli vastu.

¹⁴ Sohõ araŋ mo tun araŋ baabey gurbey ra, zunubikooney din izeyaŋ. Araŋ mo ga naŋ Rabbi bine ma koroŋ ka tonton Israyla se.

¹⁵Kui te taganete tema järelt, siis ta jätab rahva veel kauemaks kõrbe ja te hukkate kogu selle rahva.'

¹⁵ Zama d'araŋ kamba k'a naŋ, nga mo g'i naŋ i ma gay koyne ganjo ra. Yaadin gaa mo, araŋ ga dumo wo kulu halaci nooya.»

¹⁶Siis nad astusid tema juurde ja ütlesid: 'Me ehitame siia karjatarad oma loomadele ja linnad oma väetitele,

¹⁶ Amma i kaa ka maan Musa do ka ne: «Iri ga kaliyaŋ te iri almaney se, da kwaarayaŋ mo iri zankey se.

¹⁷me ise aga varustume kärmesti käima Iisraeli laste ees, kuni oleme nad nende paika viinud. Aga meie väetid jäävad kindlustatud linnadesse maa elanike pärast.

¹⁷ Amma iri bumbey ga wongu jinay sambu ka soola ka furo Israyla izey jine kal iri ma kond'ey k'i zumandi i nango ra. Iri zankey mo ga goro galley ra, laabo wo gorokoy sabbay se.

¹⁸Me ei pöördu koju tagasi enne, kui igamees Iisraeli lastest on saanud oma pärisosa,

¹⁸ Iri si ye ka kaa iri windey do kala nda Israyla izey afo kulu du ka furo nga tubo ra jina.

¹⁹sest me ei taha koos nendega saada pärisosa teiselt poolt Jordanit ega kaugemalt, kuna me saame oma pärisosa siitpoolt Jordanit, ida poolt.'

¹⁹ Za kaŋ iri du iri tubo Urdun isa se ne-haray, wayna funay haray, iri si du tubu i banda Urdun daaranta da hala jina no-haray.»

²⁰Ja Mooses vastas neile: 'Kui te teete nõnda, kui te Issanda ees varustate endid sõjaks

²⁰ Kala Musa salaŋ i se ka ne: «D'araŋ na woodin te, d'araŋ na wongu jinay sambu ka furo Rabbi jine ka koy wongo do,

²¹ja iga teie varustatu läheb Issanda ees üle Jordani, kuni ta oma vaenlased on enese eest ära ajanud

²¹ d'araŋ soojey kulu nda ngey wongu jinayey na Urdun daŋandi Rabbi jine hal a ma nga ibarey gaaray nga jine,

²²ja maa on alistatud Issanda ees, ja kui te alles seejärel pöördute tagasi, siis te olete süüta Issanda ja Iisraeli ees ning see maa jääb Issanda ees teie omandiks.

²² hal i ma laabo ŋwa mo Rabbi jine -- waato din gaa no araŋ ga ye ka kaa. Taali si araŋ gaa Rabbi do da Israyla mo do. Laabu woone mo ga ciya araŋ se tubu hari Rabbi jine.

²³Aga kui te ei tee nõnda, vaata, siis te teete pattu Issanda vastu ja saate tunda oma karistust, mis teid tabab!

²³ Amma, d'araŋ mana te yaadin, guna, araŋ na zunubi te Rabbi se. Araŋ ma tabbat mo kaŋ araŋ zunubo ga to araŋ!

²⁴Ehitage oma väetitele linnad, lammastele ja kitsedele tarad ja tehke, mida olete lubanud!'

²⁴ Wa galluyaŋ cina araŋ zankey se, wa kaliyaŋ te araŋ feejey se, ka soobay ka te mate kaŋ araŋ ci d'araŋ meyey.»

²⁵Ja gaadlased ja ruubenlased rääkisid Moosesega, öeldes: 'Su sulased teevad, nagu meie isand käsib.

²⁵ Kala Gad da Ruben izey salaŋ Musa se ka ne: «Iri, ni tamey, iri ga te mate kaŋ cine nin, iri jine bora, ni ne iri ma te.

²⁶Meie lapsed, meie naised, meie kari ja kõik meie muud loomad jäävad siia Gileadi linnadesse,

²⁶ Iri zankey d'iri wandey, d'iri almaney, d'iri kurey kulu ga goro neewo Jileyad kwaarey ra.

²⁷aga su sulased, kõik sõjaks varustatud, lähevad sinna üle, et sõdida Issanda ees, nagu mu isand on käskinud.'

²⁷ Amma iri, ni tamey, iri boro fo kulu kaŋ gonda wongu jinay, iri ga daŋandi Rabbi jine ka koy wongo do, mate kaŋ cine nin, iri jine bora, ni ci.»

²⁸Siis Mooses andis nende pärast käsu preester Eleasarile ja Joosuale, Nuuni pojale, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peameestele,

²⁸ Waato din gaa Musa na Alfa Eliyezar kaseeti, nga da Yasuwa Nun izo nda Israyla izey jine borey, sanda windey koyey mo.

²⁹ja Mooses ütles neile: 'Kui gaadlased ja ruubenlased lähevad koos teiega üle Jordani, kõik, kes on varustatud sõjaks Issanda ees, ja kui maa alistub teile, siis andke Gileadimaa neile omandiks!

²⁹ A ne i se: «Gad da Ruben izey, d'i boro fo kulu nda nga wongu jinayey na Urdun daŋandi araŋ banda da Rabbi jine, hal araŋ ma laabo ŋwa, gaa no araŋ g'i no Jileyad laabo a ma ciya i wane.

³⁰Aga kui nad ei lähe varustatult koos teiega sinna üle, siis nad peavad elama Kaananimaal teie keskel!'

³⁰ Amma d'i wangu ka daŋandi araŋ banda ngey nda ngey wongu jinayey, kal i ma du tubu hari araŋ banda Kanaana laabo ra.»

³¹Siis vastasid gaadlased ja ruubenlased, öeldes: 'Mida Issand on öelnud su sulastele, seda me teeme.

³¹ Gad da Ruben izey binde tu ka ne: «Mate kaŋ cine Rabbi ci iri, ni tamey se, yaadin mo no iri ga te.

³²Me läheme sõjaks varustatult Issanda ees üle Kaananimaale, et meie pärisosa jääks meile siiapoole Jordanit.'

³² Iri nd'iri wongu jinayey ga daŋandi Rabbi jine kala Kanaana laabo ra. Amma iri wane tubu hari ga goro iri se ne-haray Urdun daŋanta.»

³³Ja Mooses andis neile, gaadlastele ja ruubenlastele ja Joosepi poja Manasse poolele suguharule emorlaste kuninga Siihoni kuningriigi ja Baasani kuninga Oogi kuningriigi, maa ja selle linnad ühes maa-aladega, selle maa linnad ümberkaudu.

³³ Musa binde n'a no i se, sanda: Gad kunda, da Ruben kunda, da Yusufu izo Manasse kunda jara se. I du Amorancey bonkoono Sihon laabo, da Basan bonkoono Og laabo mo. I du i kwaarey kulu d'i laabey ka koy hal i hirrey me, danga laabo din kwaarey windanta.

³⁴Ja gaadlased ehitasid üles Diiboni, Ataroti, Aroeri,

³⁴ Gad izey no ka kwaara woone yaŋ cina: Dibon, da Atarot, da Arower,

³⁵Atrot-Soofani, Jaaseri, Jogbeha,

³⁵ da Atrot-Sofan, da Yazer, da Yogbeha,

³⁶Beet-Nimra ja Beet-Haarani kindlustatud linnad ja karjatarad.

³⁶ da Bayt-Nimra, da Bayt-Horon. Woodin yaŋ, birni cinarikoyyaŋ no. I na kaliyaŋ mo cina alman kurey se.

³⁷Ja ruubenlased ehitasid üles Hesboni, Elaale, Kirjataimi,

³⁷ Ruben izey mo na Hesbon cina, da Eleyale, da Ciriyat-Ayim,

³⁸Nebo ja Baal-Meoni, nende nimed muudeti, ja Sibma. Nad panid linnadele, mis nad üles ehitasid, omad nimed.

³⁸ da Nebo, da Baal-Meyon, da Sebima (i n'i maayey barmay). I na maa taji yaŋ daŋ kwaarey kaŋ i cina din gaa.

³⁹Ja Manasse poja Maakiri pojad läksid Gileadi, vallutasid selle, ja emorlased, kes seal olid, aeti ära.

³⁹ Macir, Manasse ize fo no, a borey koy Jileyad kwaara k'a di. I na Amorancey kaŋ go noodin gaaray.

⁴⁰Ja Mooses andis Gileadi Manasse pojale Maakirile ning too asus sinna.

⁴⁰ Kala Musa na Jileyad no Manasse kunda bora Macir se, a ma goro noodin.

⁴¹Ja Manasse poeg Jair läks ning vallutas nende telklaagrid ja nimetas need 'Jairi telklaagriteks'.

⁴¹ Yayir mo, Manasse kunda boro fo no, a koy ka Jileyad kawyey di ka ne i se Yayir kawyey.

⁴²Ja Nobah läks ning vallutas Kenati ja selle tütarlinnad ja nimetas selle Nobahiks enese nime järgi.

⁴² Noba koy ka Kenat di, nga nda nga kawyey, k'a maa daŋ ka ne a se Noba, nga bumbo maakooni.