1Ja Issand rääkis Moosesega Moabi lagendikel Jordani ääres Jeeriko kohal, öeldes:
1 Rabbi salaŋ Musa se waato kaŋ jama go Mowab batama ra, Urdun jarga, naŋ kaŋ boro ga Yeriko fonnay. A ne:
2'Käsi Iisraeli lapsi, et nad neile kuuluvast pärisosast annaksid leviitidele linnu elamiseks; ja andke leviitidele ka karjamaad nende linnade ümber!
2 «Ma ci Israyla izey se ka ne i ma kwaarayaŋ no Lawitey se i tubey ra, i ma goro i ra se. Kuray nanguyaŋ mo kwaarey windanta, i m'i no Lawitey se.
3Need linnad olgu neile elamiseks ja karjamaad olgu nende veoloomadele, veistele ja kõigile muudele loomadele!
3 Kwaarey din ra no i ga goro. I saajey mo ga ciya i hawey kuray se, d'i alman cindey kulu mo se.
4Ja nende linnade karjamaad, mis te annate leviitidele, olgu väljaspool linnamüüri tuhandeküünrase ringina!
4 Kwaarey din kuray saajey mo, kaŋ yaŋ araŋ ga no Lawitey se, i m'i neesi za kwaara birni cinaro gaa ka koy kwaara banda kambe kar zambar fo a casanta kuray kulu.
5Mõõtke väljaspool linna idapoolses küljes kaks tuhat küünart ja lõunapoolses küljes kaks tuhat küünart ja läänepoolses küljes kaks tuhat küünart ja põhjapoolses küljes kaks tuhat küünart ja linn olgu keskpaigas; see olgu neile linnade karjamaaks!
5 Danga, araŋ ma neesi kwaara banda kambe kar zambar hinka wayna funay haray, kamba kar zambar hinka dandi kamba haray, kambe kar zambar hinka wayna kaŋay haray, da kambe kar zambar hinka azawa kambe haray. Kwaara mo ma goro bindo ra. Woodin yaŋ no ga ciya i kwaara se kuray nangey.
6Ja neist linnadest, mis te annate leviitidele, olgu kuus tükki pelgulinnadeks, mis te annate selleks, et sinna võiks põgeneda tapja; ja neile lisaks andke nelikümmend kaks linna!
6 Kwaarey kaŋ yaŋ araŋ ga no Lawitey se mo, i ra iddu ma ciya tuguyaŋ kwaara yaŋ, kaŋ yaŋ araŋ ga no hala boro-wi ma zuru ka koy i do. Araŋ ma Lawitey no mo kwaara waytaaci cindi hinka koyne ka tonton.
7Ühtekokku olgu linnu, mis te peate andma leviitidele, nelikümmend kaheksa linna, need ja nende karjamaad!
7 Kwaarey kulu kaŋ yaŋ araŋ ga no Lawitey se mo, kwaara waytaaci cindi ahakku no, ngey nda ngey kuray nangey.
8Ja neid linnu, mis te annate Iisraeli laste omanditest, andke suuremailt suguharudelt rohkem ja väiksemailt vähem; igaüks andku oma linnadest leviitidele vastavalt pärisosale, mille ta saab!'
8 Kwaarey din kaŋ yaŋ araŋ ga suuban Israyla izey tubey ra ka no, boro boobo gaa araŋ ma ta iboobo, boro ciraariyaŋ mo gaa araŋ ma ta ikayna. Boro kulu, nga tubo baayaŋo kaŋ a du boŋ no a ga nga kwaarey no Lawitey se.»
9Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
9 Rabbi salaŋ Musa se ka ne:
10'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te lähete üle Jordani Kaananimaale,
10 «Ma salaŋ Israyla izey se ka ne: D'araŋ na Urdun daŋandi ka furo Kanaana laabo ra,
11siis valige endile linnad; need olgu teile pelgulinnadeks, et sinna võiks põgeneda tapja, kes kogemata on kellegi surmanud!
11 kal araŋ ma kwaarayaŋ suuban. I ga ciya tuguyaŋ kwaarayaŋ araŋ se, hala boro-wi kaŋ mana haw k'a te ma zuru ka koy noodin.
12Need linnad olgu teile pelgupaikadeks veritasunõudja eest, et tapja ei sureks, enne kui ta on seisnud koguduse kohtu ees!
12 Kwaarey din ga ciya araŋ se tuguyaŋ nangu do ka faaba daw* banako kambe, zama boro-wiyo ma si bu za a mana kay jama jine ciiti se.
13Linnadest, mis te annate, olgu kuus tükki teile pelgulinnadeks:
13 Kwaarey kaŋ araŋ ga no yaŋ mo ga ciya araŋ se tuguyaŋ kwaara iddu.
14kolm linna andke siinpool Jordanit ja kolm linna andke Kaananimaal; need olgu pelgulinnadeks!
14 Araŋ ma kwaara hinza no Urdun se ne-haray, Kanaana laabo mo ra kwaara hinza. I ga ciya tuguyaŋ kwaarayaŋ.
15Iisraeli lastele ning võõrale ja majalisele nende seas olgu need kuus linna pelgupaikadeks, et sinna võiks põgeneda igaüks, kes kogemata on kellegi tapnud!
15 Kwaara iddo wo ga ciya tuguyaŋ nanguyaŋ Israyla izey se da yawey kaŋ yaŋ ga goro i game ra mo se. Boro kulu kaŋ na boro wi, kaŋ manti a haw k'a te no, a koy ga du ka zuru ka koy ka tugu noodin.
16Aga kui ta lööb teda raudriistaga, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!
16 Amma d'a n'a kar da jinay fo kaŋ guuru no hal a ma bu se, boro-wi no kaŋ haw k'a te. Boro-wi woodin dumi, daahir i g'a koy wi no.
17Või kui ta lööb teda käes oleva kiviga, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!
17 Da tondi mo no a sambu nga kambe ra kaŋ ga hin ka boro wi, k'a kar d'a, hala bora bu mo, boro-wi no kaŋ haw k'a te. Boro-wi woodin dumi mo, daahir i g'a wi no.
18Või kui ta lööb teda käes oleva puuriistaga, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!
18 Wala mo d'a na hay fo sambu nga kambe ra kaŋ bundu no k'a kar d'a, mate kaŋ cine a ga boro wi, hal a bu mo, boro-wi no. Boro-wi woodin dumi mo, daahir i g'a wi.
19Veritasunõudja surmaku see tapja; kui ta teda kohtab, siis ta surmaku ta!
19 Daw banakwa bumbo ma boro-wiyo din wi. Waati kulu kaŋ a kuband'a, a m'a wi.
20Ja kui ta viha pärast teda tõukab või varitsedes viskab midagi tema peale, nõnda et ta sureb,
20 Da bora na boro fo hay konnari sabbay se, wala d'a tugu k'a catu hal a bu,
21või vaenulikkusest lööb teda oma käega, nõnda et ta sureb, siis karistatagu lööjat surmaga: ta on meelega tapja; veritasunõudja surmaku tapja, kui ta teda kohtab.
21 wala nd'a n'a kar da kambe koonu ibaretaray sabbay se, hal a bu mo, daahir i ga karkwa wi. Zama boro-wi no kaŋ haw k'a te. Da daw banakwa kubay da boro-wiyo, kulu a g'a wi.
22Aga kui ta äkitselt, ilma vaenulikkuseta, tõukab või viskab ta peale mõne asja, ilma et ta oleks teda varitsenud,
22 Amma da jaŋ-ka-bay ra no a n'a hay, ibaretaray si no, wala a m'a catu nda hay fo kaŋ manti a tugu k'a catu no,
23või laseb ilma teda nägemata langeda ta peale mõne kivi, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, kuid ta ei ole olnud tema vihamees ega ole püüdnud temale kurja teha,
23 wala a na boro fo catu nda tondi kaŋ ga hin ka boro wi, hal a bu mo, amma a mana di a, a manti a ibare mo no, wala a mana haw nga ma hasarawo te a se,
24siis kogudus mõistku kohut lööja ja veritasunõudja vahel nende seadluste järgi!
24 waato din gaa jama ga ciito kaa taray karkwa da daw banakwa game ra farilla woone boŋ:
25Ja kogudus päästku tapja veritasunõudja käest ja kogudus saatku ta tagasi pelgulinna, kuhu ta oli põgenenud; ja ta asugu seal püha õliga võitud ülempreestri surmani!
25 Jama ga boro-wiyo kaŋ mana haw k'a te faaba daw banakwa kambe ra. I g'a yeti a tuguyaŋ kwaara ra, nango kaŋ a zuru ka koy tugu din. A ma goro noodin kala waati kaŋ alfaga beero bu, nga kaŋ i tuusu nda ji hanna.
26Aga kui tapja siiski läheb välja oma pelgulinna maa-alalt, kuhu ta on põgenenud,
26 Amma da boro-wi fo fatta nga tuguyaŋ kwaara hirro banda, nango kaŋ a zuru ka koy ka tugu din,
27ja veritasunõudja leiab tema väljaspool ta pelgulinna maa-ala ja veritasunõudja tapab tapja, siis ei ole tal veresüüd,
27 hala day daw banakwa n'a gar nga tuguyaŋ kwaara hirro banda, daw banakwa mo na boro-wiyo kar k'a wi, kulu i s'a lasaabu kuro se taali, sanda kuri alhakko go a boŋ nooya.
28sest tapja peab jääma oma pelgulinna kuni ülempreestri surmani; pärast ülempreestri surma võib tapja minna tagasi oma pärisosa maale.
28 Zama doŋ boro-wiyo ma goro nga tuguyaŋ kwaara ra hala waati kaŋ alfaga beero bu. Amma alfaga beero buuyaŋo banda, boro-wiyo ga hin ka ye nga tubuyaŋ laabo ra.
29Need olgu teile seadusteks põlvest põlve, kus te ka iganes elate.
29 Haray din kulu ga goro araŋ se ciiti fondo sanni yaŋ araŋ zamaney kulu ra, nangu kulu kaŋ araŋ ga goro.
30Kui keegi lööb maha mõne hingelise, siis surmatagu tapja tunnistajate ütluse järgi; aga ühe tunnistaja tunnistuse järgi ärgu surmatagu kedagi!
30 Boro kulu kaŋ na boro fo wi, danga boro-wi kaŋ haw k'a te, i m'a wi seedayaŋ sanni boŋ. Amma boro folloŋ si te seeda boro fo boŋ hal i m'a wi.
31Te ei tohi võtta lunahinda tapja hinge eest, kes on surma väärt, vaid teda karistatagu surmaga!
31 Araŋ ma si fansa hari kulu ta mo boro-wiyo kaŋ to buuyaŋ gaa k'a naŋ da fundi. Daahir i ga bora din wi no.
32Te ei tohi võtta lunahinda sellelt, kes on põgenenud pelgulinna, et ta saaks pöörduda tagasi maale elama enne preestri surma!
32 Boro kaŋ zuru ka koy nga tuguyaŋ kwaara do mo, araŋ ma si fansa hari kulu ta a gaa, k'a naŋ a ma fatta ka koy goro nga tubo ra. Kala nda alfaga beero bu, gaa no a ga fatta.
33Ärge rüvetage maad, kus te olete, sest veri rüvetab maad ja maale ei saa toimetada lepitust vere eest, mis seal on valatud, kui ainult selle valaja verega!
33 Yaadin no araŋ ga te hala araŋ ma si laabo kaŋ ra araŋ ga goro din ziibandi, zama kuri ga laabo ciya harram. I si du ka sasabandiyaŋ sargay kulu te laabu kaŋ ra i na boro kuri mun se, da manti bora kaŋ na kuri munyaŋo te din kuro no.
34Ära rüveta maad, kus te elate, mille keskel mina elan, sest mina, Issand, elan Iisraeli laste keskel!'
34 Laabo kaŋ ra araŋ ga goro din, kaŋ a bindo ra no ay mo ga goro, araŋ ma s'a ziibandi, zama ay wo, Rabbi, ay go Israyla izey game ra ga goro.»