1Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad
1 Israyla* bonkoono Suleymanu, Dawda ize yaasayey neeya:
2tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,
2 Zama i ma bay laakal nda dondonandiyaŋ gaa; I ma fahamay sanney fayanka mo.
3et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,
3 Zama i ma dondonandiyaŋ ta laakal goy da adilitaray da cimi ciiti da sasabandiyaŋ ra.
4et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
4 Zama i ma borey kaŋ si caram yaŋ no azanci, I ma bayray da fayanka mo no arwasu se.
5kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse
5 Zama laakalkooni ma maa ka tonton da bayray. Fahamante mo ma to saaware hanney gaa.
6õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.
6 Zama i ma yaasay da nga feerijo bay, I ma laakalkooney sanney da ngey misey mo bay.
7Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.
7 Rabbi humburkumay ya bayray sintinay no, Amma borey kaŋ yaŋ si caram ga donda laakal da dondonandiyaŋ.
8Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,
8 Ay izo, ma ni baaba cabe ta, Ni nya lordo mo, ni ma s'a furu.
9sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!
9 Zama i ga te ni se gomni taalam ni boŋo gaa, Da hiiri mo ni jinda gaa.
10Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!
10 Ay izo, da zunubikooney na ni hiila-hiila, Ma si yadda.
11Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,
11 D'i ne: «Ma kaa, iri ma koy care banda ka batandi ka wi. Iri ma gum mo borey kaŋ yaŋ sinda taali se sabaabu kulu si.
12neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,
12 Iri m'i gon da fundi, danga Alaahara cine, I afo kulu sukutum, Danga borey kaŋ yaŋ ga gunguray hala guusu ra.
13küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.
13 Iri ga arzaka darzakoy yaŋ gar, dumi-dumi, Iri g'iri windey toonandi nda nooru.
14Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -
14 Kala ni ma margu nda iri, Iri kulu, iri ga te nooru foolo folloŋ.»
15siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!
15 Ay izo, ma si margu nd'ey fondo. Ma ni ce hibandi ka kaa i laawalo gaa.
16Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.
16 Zama i cey ga zuru no i ma goy laalo te se, I goono ga cahã boro wiyaŋ se.
17Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:
17 Zama yaamo no i ma asuuta hirri naŋ kaŋ curo ga di a.
18sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.
18 Woodin yaŋ binde, ngey boŋ wiyaŋ se no i goono ga batandi, Ngey fundey halaciyaŋ se mo no i goono ga gumandi te.
19Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.
19 Yaadin no riiba binikom kulu muraadey bara nd'a, A ga nga koy fundo kom a gaa no.
20Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,
20 Laakal goono ga ce fondey ra, A goono ga nga jinde tunandi batamey ra.
21kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
21 A goono ga ce marga nangu beerey ra, Naŋ kaŋ borey ga furo kwaara meyey ra; Kwaara ra a goono ga nga sanney salaŋ ka ne:
22'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?
22 «Araŋ kaŋ sinda carmay, Alwaati marge no araŋ ga ba carmay-jaŋay, Dondayankoyey ma maa ngey dondayaŋ kaani, Saamey mo ma wangu bayray?
23Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.
23 Wa bare ay kaseetiyaŋo boŋ! A go, ay g'ay biya zumandi araŋ boŋ, Ay m'araŋ bayrandi nd'ay sanno.
24Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,
24 Za kaŋ ay ce, araŋ wangu mo, Ay n'ay kamba salle, amma afo si no kaŋ saal a.
25ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,
25 Amma araŋ n'ay saawarey kulu furu, Araŋ mana yadda nd'ay kaseetey baa kayna;
26siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
26 Kal ay mo ma haaru araŋ masiibey zaaro hane, Ay ga hahaarayaŋ te waato kaŋ humburkumay kaa araŋ gaa.
27kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
27 Waato kaŋ humburkumay kaa araŋ gaa danga alma haw beeri cine, Araŋ masiibey m'araŋ to danga hari haw bambata, Saaya kaŋ azaaba nda kankami du araŋ.
28Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.
28 Saaya din i g'ay ce, amma ay si tu. I g'ay ceeci nda himma, i si du ay mo.
29Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,
29 Zama i wangu bayray, I mana Rabbi humburkumay suuban.
30et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
30 I mana yadda nd'ay saawarey baa kayna, I donda ay kaseetey kulu.
31peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.
31 I binde ga ngey fundey alhakku ŋwa, I ma kungu nda ngey dabarey.
32Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.
32 Zama borey kaŋ yaŋ sinda carmay banda yeyaŋo g'i wi, Saamey goray mo g'i halaci.
33Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'
33 Amma boro kulu kaŋ hangan ay se ga goro baani, A ga goro nda fundi kaani, A si humburu masiiba kulu.»