1Ära kadesta kurje inimesi ja ära ihalda olla nende juures,
1 Ma si canse boro laaley gaa, Ma si anniya ka goro i banda.
2sest nende süda kavatseb vägivalda ja nende huuled räägivad paha!
2 Zama i biney goono ga toonye dabariyaŋ te no, I meyey mo goono ga hasaraw hariyaŋ fakaaray.
3Tarkusega ehitatakse koda ja arukusega kinnitatakse,
3 Laakal do no boro ga windi cina, Fahamay do mo no i g'a sinji.
4tunnetusega täidetakse kambrid igasuguse kalli ja kauni varaga.
4 Bayray do mo no i ga fu-izey toonandi nda arzaka kulu kaŋ gonda darza, Kaŋ yaŋ ga kaan mo.
5Tark mees on tugev ja teadja mees tugevdab oma jõudu.
5 Laakalkooni gonda gaabi, Oho, boro kaŋ gonda bayray ga tonton da gaabi.
6Sest targal juhtimisel sa võid pidada sõda, ja võit on seal, kus on rohkesti nõuandjaid.
6 Zama laakal saaware do no ni ga ni wongo te, Saawarekoy jama ra zaama go no.
7Tarkus on rumalale kõrge - ta ei tee väravas oma suud lahti.
7 Laakal go beene, a bisa saamo hina, A si nga me fiti faada meyey ra mo.
8Kes kavatseb kurja, seda hüütakse salasepitsejaks.
8 Boro kaŋ ga laala dabari te, borey ga ne a se zambante.
9Meeletu tegu on patt ja pilkaja on inimeste meelest jäle.
9 Laakal-jaŋay dabarey teeyaŋ ya zunubi no, Dondako mo ya fanta hari no borey se.
10Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene.
10 Da ni gaa ga yay kankami zaari ra, Ni gaabo ya ikayna fo no.
11Päästa need, keda viiakse surma, ja peata, kes vanguvad tapmisele!
11 Ma borey kaŋ yaŋ i go ga konda buuyaŋ do faaba, Ngey kaŋ yaŋ ga tatanji ka koy wiyaŋ do mo, Kala ni m'i gaay.
12Kui sa ütled: 'Vaata, me ei teadnud seda', kas siis südamete läbikatsuja ei saa sellest aru? Su hinge hoidja teab seda ja tasub inimesele ta tegu mööda.
12 Da ni ne: «A go, iri mana woodin bay.» Manti biney neesiyaŋ Koyo go ga laakal? Ni fundo kurukwa mo, a mana bay no? A si bana boro kulu se nga goyo alhakku no?
13Söö, mu poeg, mett, sest see on hea, ja kärjemesi on su suulaele magus!
13 Ay izo, ma yu ŋwa, zama a ga boori. Yu fanta haro mo ga kaan ni meyo ra.
14Tea, et nõnda on ka tarkus su hingele: kui sa selle leiad, siis on sul tulevik ja su lootus ei kao!
14 Yaadin cine no ni ma bay kaŋ laakal ga bara ni fundo se. Da ni n'a gar, suba hanno go no, Hay kulu si ni beeja kaa ni se mo.
15Ära varitse, õel, õige eluaset, ära hävita tema puhkepaika!
15 Ya nin, boro laalo, Ma si gum ka lamba adilante nangora se, Ni ma si a fulanzamyaŋo do halaci mo.
16Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse.
16 Zama adilante ga kaŋ sorro iyye, A ga ye ka tun koyne, Amma masiiba ga boro laalo zeeri.
17Ära tunne rõõmu oma vihamehe langusest ja ärgu hõisaku su süda, kui ta komistab,
17 Ma si farhã da ni ibara kaŋ, Ni bina mo ma si maa kaani d'a kati.
18et see ei oleks paha Issanda silmis, kui ta seda näeb, ja et ta ei pööraks oma viha tema pealt!
18 Zama Rabbi ma si di, a ma dukur mo, A ma bare ka fay da nga bine tuna a boŋ.
19Ära ärritu kurjade pärast, ära kadesta õelaid,
19 Ma si ni bina taabandi goy laalo teekoy sabbay se, Ma si canse boro laaley gaa mo.
20sest kurjal ei ole tulevikku, õelate lamp kustub!
20 Zama boro laalo sinda suba hanno, I ga boro laalo fitilla wi mo.
21Mu poeg, karda Issandat ja kuningat, ära seltsi mässajatega, nendega, kes mõtlevad teisiti!
21 Ay izo, ma humburu Rabbi, da bonkooni mo, Ma si hangasinay da ngey kaŋ ga bara-ne-bara-ne.
22Sest äkitselt kerkib nendelt hukatus ja kes teab nende mõlema õnnetust?
22 Zama i masiiba ga kaa korab! folloŋ. May no ga bay halaciyaŋ kaŋ ihinka kulu ga kande?
23Needki on tarkade sõnad: Erapoolikus kohtus ei ole hea.
23 Sanni woone yaŋ mo laakalkooney wane yaŋ no. Baar'a-baar'a si boori ciiti do.
24Kes ütleb õelale: 'Sa oled õige', seda neavad inimesed, sajatavad rahvahulgad;
24 Boro kaŋ ne boro laalo se: «Nin wo adilante no,» Dumey g'a laali, kundey g'a fanta.
25aga neil, kes noomivad, käib käsi hästi ning neile tuleb õnn ja õnnistus.
25 Amma ngey kaŋ ga deeni a gaa, Woodin ga boori. Albarka hanno mo ga zumbu i gaa.
26Õige vastus on otsekui suudlus huultele.
26 Nga kaŋ ga tu da mate kaŋ ga saba ga hima baakasinay sunsumyaŋ da me-kuurey.
27Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda!
27 Ma ni goyo soola taray, Ma soola ni boŋ se mo fari ra, Kokor banda mo ma ni windo cina.
28Ära ole põhjuseta tunnistajaks oma ligimese vastu, või tahad sa ometi petta oma huultega?
28 Ma si goro seeda ni gorokasino boŋ daliili kulu si, Ni ga ba ni ma fafagay te da ni meyo, wala?
29Ära ütle: 'Nõnda nagu tema tegi minule, nõnda teen mina temale, ma tasun mehele ta tegu mööda.'
29 Ma si ne: «Kal ay ma te a se mate kaŋ cine a te ay se, Ay ga bora bana nga goyo boŋ.»
30Ma läksin mööda laisa põllust ja arutu inimese viinamäest,
30 Ay na hawfuno fari fonda gana, Boro kaŋ sinda laakal reyzin* kalo no ay casu.
31ja vaata, see oli üleni kasvanud umbrohtu, selle pinda katsid nõgesed ja kiviaed oli maha kistud.
31 A go, a kulu goono ga daabu nda karji, A batama go ga daabu nda ganda karji, A tondi windo mo kaŋ.
32Kui ma seda nägin, siis panin südamesse, vaatasin ja võtsin õpetust:
32 Saaya din ay guna, ay laakal mo hal a boori, Ay di, woodin n'ay gooji mo.
33veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
33 A cindi jirbi kayna jina, A cindi dusungu kayna, A cindi kambe koliyaŋ kayna hala ni ma jirbi,
34siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
34 Yaadin cine gaa no talkataray ga kaa ni gaa danga kosarayko, Ni jaŋa mo ga kaa danga wongaari.