1Nagu lumi suvel ja vihm lõikusajal, nõnda ei sobi albile au.
1 Danga hayni waate neezu*, Danga heemar waate hari, Yaadin no beeray si hagu saamo se.
2Nagu koduta lind, nagu lendav pääsuke, nõnda on teenimata needus: see ei lähe täide.
2 Danga sasa kaŋ go nga bar-bare yaŋo gaa, Danga kumbu-hanga nga deesiyaŋo ra, Yaadin no laaliyaŋ kaŋ sinda daliili si di.
3Hobusele piits, eeslile valjad ja alpide seljale vits.
3 Barzu go bari sabbay se, Alkaabe mo farka se, goobu mo saamey banda sabbay se.
4Ära vasta albile ta rumalust eeskujuks võttes, et sinagi ei saaks tema sarnaseks!
4 Ma si saamo sanni ye a se a saamotara hina me, Zama ni ma si ciya a cine.
5Vasta albile ta rumaluse peale, et ta ei hakkaks ennast targaks pidama!
5 Ma tu saamo se a saamotara boŋ, Zama a ma si te laakalkoy nga boŋ diyaŋ gaa.
6Kes albiga sõna saadab, raiub eneselt jalad ja peab jooma vägivalda.
6 Boro kaŋ na samba daŋ saamo kambe ra, Nga bumbo ce no a goono ga dumbu, a ga toonye ŋwa mo.
7Nagu lonkuri jalgade kõikumine on õpetussõna alpide suus.
7 Danga mate kaŋ simbarko cey sinda gaabi, Yaadin no misa ga hima saamo me ra.
8Otsekui asetaks kivi lingule, nõnda on albile au andmine.
8 Danga boro kaŋ ga tondi haw finga-finga ra, Yaadin cine no boro kaŋ na saamo beerandi ga hima.
9Otsekui joobnu kätte sattunud orjavits on õpetussõna alpide suus.
9 Danga karji kaŋ ga furo nangu mooro baji hanko kambe ra, Yaadin cine no yaasay ga hima saamey me ra.
10Nagu kütt, kes haavab kõiki, on see, kes palkab albi või palkab möödujaid.
10 Danga gaw kaŋ ga hay kulu hay ka maray, Yaadin no boro kaŋ na saamo sufuray, Da boro kaŋ na bisakoyaŋ sufuray ga hima.
11Nagu oma okse juurde tagasi pöörduv koer on oma rumalust kordav alp.
11 Danga hansi kaŋ ye nga yeero do, Yaadin mo no saamo kaŋ ye ka nga saamotara goyo te ga hima.
12Kui näed meest, kes iseenese silmis on tark, siis on albil enam lootust kui temal.
12 Ni ga di boro kaŋ gonda laakal nga boŋ diyaŋo gaa? Saamo gonda beeje ka bisa bora din.
13Laisk ütleb: Noor lõvi on tee peal! Kiskja keset turgu!
13 Hawfuno ne: «Muusu beeri futo go no fonda boŋ, Muusu go no batama ra!»
14Uks pöörleb hingedel, laisk oma asemel.
14 Danga mate kaŋ fu me daabirji ga bare nga guurey boŋ, Yaadin cine no hawfuno mo ga bare nga daarijo boŋ.
15Laisk pistab käe kaussi, aga ei viitsi seda suu juurde viia.
15 Hawfuno ga nga kambe daŋ hawru ra, Amma a ga maa a tiŋay nga m'a kaa ka kond'a nga meyo do.
16Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat.
16 Hawfuno gonda laakal nga boŋ diyaŋ gaa, Hal a ga bisa boro iyye wane kaŋ yaŋ ga waani ka sanni ye da fayanka.
17Otsekui koera kõrvust haarab kinni see, kes mööda minnes vihastab riiu pärast, millega temal ei ole tegemist.
17 Boro kaŋ goono ga bisa, A na nga boŋ kankam da yanje kaŋ manti a wane no, A ga hima boro kaŋ na hansi di a hangey gaa.
18Nagu meeletu, kes ammub tuliseid surmanooli,
18 Danga boŋ-komay-koy kaŋ ga yulbe da hangaw da buuyaŋ catu,
19on mees, kes petab oma ligimest ja ütleb: Ma teen ju ainult nalja.
19 Yaadin no boro kaŋ na nga gorokasin halli ga hima. A ma ne mo: «Manti ay goono ga fooru no?»
20Puude puudusel kustub tuli, ja kui ei ole keelepeksjat, vaibub tüli.
20 Tuuri-jaŋay se no danji ga bu. Naŋ kaŋ kormotante si no mo, yanje ga ban.
21Mida söed hõõgusele ja puud tulele, seda on riiakas mees tüli õhutamisel.
21 Danga mate kaŋ danji-bi go danj'izey se, Tuuri mo go danji se, Yaadin no boro kaŋ ga kakaw ga hima yanje tunandiyaŋ se.
22Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja need lähevad otse sisikonna soppidesse.
22 Kormotante sanney ga hima biniyay loomayaŋ, I ga furo no jina haray gunde lokotey ra.
23Põlevad huuled ja kuri süda on nagu hõbevaabaga kaetud potitükk.
23 Me kaŋ ga waasu nda bine laalo, I g'i himandi nda car-cambu kaŋ i taalam da nzarfu ziibo.
24Vihkaja teeskleb huultega, aga südames ta haub pettust:
24 Boro kaŋ gonda konnari ga munaficitaray te nda nga meyo, Amma halliyaŋ no a goono ga jisi nga bina ra.
25kui ta teeb oma hääle mahedaks, siis ära usu teda, sest tal on seitse jäledust südames.
25 Saaya kaŋ a ga sanni kaaney te, Ma s'a no cimi, Zama fanta hari iyye no ka bara a bina ra.
26Vihkamine katab ennast kavalasti, aga koguduses tuleb ta kurjus ilmsiks.
26 Baa kaŋ a konnaro goono ga daabu nda gulinci, A laalayaŋo ga fun taray marga jine.
27Kes kaevab augu, langeb ise sinna sisse, ja kes paneb kivi veerema, selle peale see veereb tagasi.
27 Boro kulu kaŋ na guusu fansi, Nga bumbo no ga kaŋ a ra. Koyne, boro kulu kaŋ na tondi gunguray, Tondo ga ye ka kaŋ a boŋ.
28Valelik keel vihkab oma ohvreid, ja meelitaja suu valmistab hukatuse.
28 Deene kaŋ na tangari te ga konna borey kaŋ yaŋ a maray. Me-kaanay meyo mo, zeeriyaŋ goy n'a ga te.