1Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob!
1 Ma si suba alwaasi sambu ni boŋ se, Zama ni si bay haŋ kaŋ no jirbi folloŋ ga kande.
2Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled.
2 Naŋ boro fo ma ni sifa, manti ni meyo bo, Naŋ yaw m'a te, manti ni bumbo meyo.
3Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast.
3 Tondi ya hari kaŋ ga tin no, Taasi mo gonda tiŋay, Amma saamo bine tunay bisa i kulu tiŋay.
4Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?
4 Dukuri gonda bine-biibay daa, Bine tunay mo ga bambari no, Amma may no gonda hina ka kay canse se?
5Parem avalik noomitus kui salalik armastus.
5 Kaseetiyaŋ kaŋ go taray bisa baakasinay tugante.
6Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid.
6 Marayyaŋ kaŋ baako ga te ya naanay wane no, Amma ibare sunsumyaŋey ya halliyaŋ no.
7Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus.
7 Fundi kungante, baa yu fanta no a day g'a fanta, Amma haraykooni se hari forto kulu ga kaan no.
8Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast.
8 Danga curayze kaŋ na nga fito naŋ ka soobay ka bar-bare, Yaadin no boro mo kaŋ fay da nga nangora.
9Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest.
9 Tuusuyaŋ ji da turaare ga naŋ bine ma kaan, Yaadin cine no boro coro kaani go d'a, Kaŋ fun saaware hanno do.
10Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel!
10 Ni bumbo coro da ni baaba coro, Ma si i furu. Ma si furo mo ni nya-ize windi ra zaari kaŋ masiiba kaa ni gaa. Gorokasin kaŋ ga maan ga bisa nya-ize kaŋ ga mooru.
11Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!
11 Ay izo, ma te laakal, m'ay bina kaanandi, Zama ay ma sanni yeti boro kaŋ n'ay wow se.
12Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.
12 Boro kaŋ ga goy laakal boŋ ga hasaraw fonnay ka tugu, Amma borey kaŋ yaŋ sinda carmay ga bisa ka koy ka taali alhakku bana.
13Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
13 Boro kaŋ na yaw yadda sambu, m'a kwaayo ta. Boro kaŋ na waykuuru yadda sambu mo, Ma tolme ta a gaa.
14Kes vara hommikul oma ligimest valju häälega õnnistab, sellele loetakse see sajatamiseks.
14 Boro kaŋ ga tun susubay za nda hinay, Ka nga coro sifa nda jinde beeri, I ga woodin lasaabu a se laaliyaŋ.
15Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused:
15 Beene hari tolli-tolli yaŋ zaari fo summaare, Nga nda wayboro kosongukoy, i kulu afo no.
16teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega.
16 Boro kaŋ ga ba nga m'a gaay, Haw no a goono ga ne nga ga gaay, A kambe ŋwaaro mo ga ji di.
17Raud ihub rauda ja inimene ihub teist.
17 Guuru no ga guuru kaanandi, Yaadin no boro nda nga coro ga care hanse.
18Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes teenib oma isandat, seda austatakse.
18 Boro kaŋ ga jeejay* nya haggoy g'a izey ŋwa, Boro kaŋ ga may nga jine bora se mo ga du beeray.
19Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele.
19 Danga mate kaŋ hari ga ni moyduma cabe ni se, Yaadin no boro fo bine ga ni wano cabe ni se.
20Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka inimese silmad.
20 Alaahara nda halaciyaŋ si kungu, Koyne, boro moy si kungu hal abada.
21Hõbeda jaoks on sulatuspott ja kulla jaoks ahi, ja meest hinnatakse tema kuulsuse järgi.
21 Haaguyaŋ kusu go nzarfu sabbay se, Feema mo wura sabbay se, Sifayaŋ mo go no boro sabbay se.
22Isegi kui sa rumalat tambiksid nuiaga uhmris terade seas, ei lahkuks temast rumalus.
22 Baa ni na saamo daŋ humburu ra k'a duru nda hinji ntaasu surfa bindi ra, Kulu nda yaadin a saamotara si fay d'a.
23Pane tähele oma lammaste seisukorda, tee karjad oma südameasjaks,
23 Ma te anniya ka ni feeji kurey goray bay, Ma ni haw kurey guna a ma boori mo,
24sest varandus ei kesta igavesti, või kas kroongi püsib põlvest põlve?
24 Zama arzaka ya si duumi bo. Koytaray fuula mo ga to hala zamaney kulu me no?
25Kui rohi on kadunud ja ädal on tulnud nähtavale, kui mägedelt on hein korjatud,
25 D'i na subu dumbu, kala kobto taji ma bagu koyne, Tondey gaa subu mo, i g'i wi ka dundum.
26siis on sul tallesid riietuseks ja sikke ostuhinnaks põllu eest.
26 Feej'izey go ni bankaaray kaymi sabbay se, Hincin izey mo fari daymi nooru no.
27Ja sul enesel on küllalt kitsepiima toiduks, toiduks su perele ja elatiseks su teenijaile.
27 Hincin wa ga wasa ni se me ŋwaari, Ni almayaaley ŋwaari no, Hala nda kwaara goray hari ni koŋŋey se.