1Õel põgeneb, kuigi ei ole tagaajajat, aga õige on julge nagu noor lõvi.
1 Boro laaley ga zuru baa boro kulu si g'i gaaray, Amma adilante gonda bine-gaabi danga muusu beeri daŋ futo.
2Üleastumise ajal on maal palju valitsejaid, aga mõistliku ja targa mehe puhul püsib kindel kord kaua.
2 Laabu taali sabbay se no bonkooney ga baa a ra, Amma boro kaŋ gonda fahamay nda bayray do a ga te aloomar.
3Kehv mees, kes rõhub viletsaid, on otsekui vihm, mis uhub ega jäta leiba.
3 Boro kaŋ gonda jaŋay kaŋ ga alfukaarey toonye, A ga hima beene hari kaŋ ga kaa nda haw nga banda, kaŋ si ŋwaari naŋ.
4Seaduse hülgajad kiidavad õelaid, aga Seaduse täitjad võitlevad nende vastu.
4 Borey kaŋ yaŋ fay da asariya* haggoyyaŋ ga boro laaley saabu, Amma asariya haggoykoy ga gaaba nd'ey.
5Kurjad inimesed ei mõista, mis on õige, aga kes Issandat otsivad, mõistavad täiesti.
5 Boro laaley mana faham nda cimi ciiti bo, Amma Rabbi ceecikoy ga faham da hay kulu.
6Parem vaene, kes elab vagaduses, kui rikas, kelle teed on kõverad.
6 Talka kaŋ goono ga dira nga cimo ra ga bisa siirante, baa a ciya arzakante.
7Kes peab Seadust, on mõistlik poeg, aga kes seltsib kergemeelsetega, teeb oma isale häbi.
7 Boro kulu kaŋ ga asariya haggoy te ize kaŋ gonda fayanka, Amma boro kaŋ ga hangasinay da laakal-zaaray ŋwaarikoyey ga nga baaba haawandi.
8Kes suurendab oma varandust rendi ja kasu läbi, kogub seda sellele, kes halastab vaeste peale.
8 Boro kaŋ na nga arzaka yulwandi riiba nda hari do goono g'a margu alfukaarey bakarawkoy se.
9Kes pöörab oma kõrva ära Seadust kuulmast, selle palvegi on jäledus.
9 Boro kaŋ na nga hanga kaa asariya maayaŋ gaa, Baa a adduwa ya fanta hari no.
10Kes eksitab õigeid kurjale teele, langeb omaenese auku, aga vagad saavad hea pärisosa.
10 Boro kaŋ na adilante daŋ a ma fondo laalo gana, Nga bumbo ga kaŋ nga guuso ra, Amma boro timmante ga gomni tubu.
11Rikas mees on iseenese silmis tark, aga arusaaja vaene näeb teda läbi.
11 Arzakante gonda laakal nga boŋ diyaŋ gaa, Amma talka kaŋ gonda fahamay g'a gundey kaa taray.
12Kui õiged hõiskavad, on kõik suurepärane, aga kui õelad tõusevad, peavad inimesed peitu pugema.
12 Waati kaŋ adilantey ga du zaama, Darza boobo go no. Amma waati kaŋ boro laaley kaaru, borey ga tugu.
13Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu.
13 Boro kaŋ na nga taaley tugu si te albarka, Amma boro kulu kaŋ n'i ci ka fay d'ey mo ga du suuji.
14Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse.
14 Farhãkoy no boro kaŋ ga humburu _Irikoy|_ waati kulu, Amma boro kaŋ na nga bina sandandi ga kaŋ masiiba ra.
15Otsekui möirgav lõvi või kallale kargav karu on vaese rahva õel valitseja.
15 Danga muusu beeri kaŋ ga dundu, Danga ganji urs* kaŋ goono ga koli, Yaadin cine no mayraykoy laalo ga hima talkey kaŋ sinda gaabi boŋ.
16Vürst, kel puudub arukus, on suur rõhuja, aga kes vihkab ahnust, pikendab oma päevi.
16 Laabukoy kayna kaŋ sinda fahamay, Nga wo toonyante beeri no, Amma boro kaŋ wangu zamba riiba ga nga jirbey kuukandi.
17Inimene, keda rõhub veresüü, olgu põgenik kuni hauani, ükski ärgu aidaku teda!
17 Boro kaŋ ga to da boro fo kuri alhakku, A ga zuru kala nga fundi me, Day boro kulu ma s'a konzo.
18Kes elab laitmatult, päästetakse, aga kes käib kõveraid teid, ükskord langeb.
18 Boro kaŋ ga dira nda adilitaray, i g'a faaba, Amma boro kaŋ ga hanga sanday te siiriyaŋ fonda ra ga kaŋ me folloŋ.
19Kes oma maad harib, saab külluses leiba, aga kes tühja taga ajab, saab külluses vaesust.
19 Boro kaŋ ga nga laabo far ga du ŋwaari da yulwa, Amma boro kaŋ na boro yaamey gana, Talkataray ga wasa a se.
20Ustav mees saab suure õnnistuse, aga kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta.
20 Boro naanaykoy ga to da albarka, Amma boro kaŋ cahã arzaka duure se si jaŋ ciiti.
21Ei ole hea olla erapoolik, ent leivapalukese pärast saab mõnigi üleastujaks.
21 A si boori i ma baar'a-baar'a te. A si boori mo boro ma asariya daaru zama nga ma du ŋwaari kayna se.
22Kade mees tahab kiiresti saada rikkaks, aga ta ei tea, et temale tuleb kätte puudus.
22 Boro kaŋ gonda miila laalo ga cahã ka arzaka gana, A mana bay mo kaŋ jaŋay ga kaa nga gaa.
23Kes teist inimest noomib, leiab lõpuks enam tänu kui libekeelne.
23 Boro kaŋ deeni boro gaa, Kokor banda a ga du gaakuri ka bisa boro kaŋ na me-kaanay te da nga deene.
24Kes oma isalt ja emalt riisub ja ütleb: 'See pole üleastumine', on röövlite seltsimees.
24 Boro kaŋ na nga baabo wala nga nya kom, A ma ne mo, «Woodin manti taali no» -- Bora din ya halacikoy hangasin no.
25Ablas hing õhutab riidu, aga kes loodab Issanda peale, kosub.
25 Boŋ jareko ga yanje tunandi, Amma boro kaŋ ga nga deyaŋo sinji Rabbi gaa ga te maani.
26Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb.
26 Boro kaŋ jeeri nga bina gaa ya saamo no, Amma boro kaŋ ga taamu laakal gaa, i g'a faaba.
27Kes annab kehvale, sellele ei tule puudust, aga kes oma silmad suleb, saab palju sajatusi.
27 Boro kaŋ ga no alfukaaru se, a si jaŋ bo, Amma boro kaŋ ga nga moy ganandi ga di laaliyaŋ boobo.
28Kui õelad tõusevad, poevad inimesed peitu, aga kui nad hukkuvad, rohkeneb õigete hulk.
28 Waati kaŋ boro laaley ga kaaru, jama ga tugu, Amma waati kaŋ i ga halaci, adilantey ga tonton.