1Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.
1 Boro kaŋ gaa i ga kaseeti alwaati kulu, Day a ga nga hanga sandandi, Sikka si i g'a halaci fap! folloŋ! kaŋ sinda safari.
2Õigete rohkusest rahvas rõõmustab, aga õela valitsedes rahvas ägab.
2 Waati kaŋ adilantey ga tonton, talkey ga farhã, Amma waati kaŋ boro laalo ga may, Talkey ga bine jisi.
3Tarkuse armastaja rõõmustab oma isa, aga kes hooradega seltsib, raiskab varanduse.
3 Boro kaŋ ga ba laakal ga nga baaba bine kaanandi, Amma boro kaŋ ga hangasinay da waykuurey ga nga arzaka halaci.
4Kuningas kindlustab maad õiguse abil, aga pistisevõtja laostab selle.
4 Cimi ciiti do no bonkooni ga laabu tabbatandi, Amma me-daabu tako wo g'a bare ka gum no.
5Mees, kes oma ligimese vastu on libekeelne, laotab tema jalgadele võrgu.
5 Boro kaŋ na me-kaanay te nga gorokasin se, Hirrimi no a goono ga hirri a ce taamey se.
6Kurja inimese üleastumised on talle püüniseks, aga õige hõiskab ja rõõmustab.
6 Boro laalo taalo se saw go no, Amma adilante ga doon ka farhã.
7Õiglane tunneb viletsate kohtuasja, aga õel ei taha sellest aru saada.
7 Adilante ga laakal da talkey kalima, Day boro laalo sinda fahamay kaŋ g'a bay.
8Pilkajad kihutavad linna mässama, aga targad vaigistavad viha.
8 Dondayankoyey ga danji daŋ kwaara gaa, Amma laakalkooney ga futay kosaray.
9Kui tark mees rumalaga kohut käib, siis too kas vihastab või naerab, aga rahu ei saa.
9 Da laakalkooni gonda kakaw sanni nga nda boro kaŋ sinda laakal game ra, D'a te bine, wala d'a haaru, Kulu nda yaadin fulanzamay si no.
10Verejanulised vihkavad vaga, aga ausameelsed püüavad hoida tema hinge.
10 Bine-biyey ga wangu cimikoy, Day adilante wo g'a baafuna ceeci.
11Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõpuks.
11 Saamo ga nga bina kulu ci, Amma laakalkooni wo g'a naan ka gaay.
12Kui valitseja paneb tähele valekõnesid, siis on kõik ta teenrid õelad.
12 Da mayraykoy na hanga jeeri tangari maayaŋ se, A ganakoy kulu mo ga ciya boro laalo yaŋ.
13Vaene ja rõhuja kohtavad teineteist, Issand valgustab nende mõlema silmi.
13 Talka nda kankamko ga margu, Rabbi no g'i boro hinka kulu moy no kaari.
14Kuningal, kes viletsaile ausasti kohut mõistab, on aujärg igavesti kindel.
14 Bonkooni kaŋ ga cimi ciiti te alfukaaru se, A karga ga sinji hala abada.
15Vits ja noomimine annavad tarkust, aga omapead jäetud poiss teeb häbi oma emale.
15 Goobu nda kaseetiyaŋ ga laakal daŋ, Amma zanka kaŋ i muray ga haawi candi ka kande nga nya se.
16Kui õelaid saab palju, siis on ka üleastumisi palju, aga õiged saavad näha nende hukkumist.
16 Waati kaŋ boro laaley ga tonton, Asariya taamuyaŋ mo ga tonton, Amma adilantey g'i kaŋyaŋo gomdo.
17Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!
17 Ma ni izo gooji, nga mo ga ni fundo no fulanzamay. Oho, a ga farhã daŋ ni bina ra.
18Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks, aga Seadust pidades on ta õnnis.
18 Nangu kaŋ sinda Irikoy bangandi, Borey ga boŋ hinyaŋ kulu furu, Amma boro kaŋ ga asariya haggoy ya bine-kaani-koy no.
19Sõnadega ei saa sulast õpetada, sest kuigi ta mõistab, ei võta ta kuulda.
19 Sanni si bannya kaseeti, Zama baa a faham, a si ta bo.
20Kas näed nobeda kõnega meest? Ennem võib loota albile kui temale.
20 Ni di boro kaŋ ga cahã sanni gaa? I ma bine daŋ saamo gaa, ka bisa bora din.
21Kui sulast noorelt hellitatakse, siis on ta viimaks tüliks.
21 Boro kaŋ na nga bannya biiri nda dakeyaŋ za a go zanka, A ga aniya ka ciya a se ize.
22Viha pidav inimene õhutab riidu ja raevutsejal on palju üleastumisi.
22 Boro kaŋ doona ka te bine ga yanje tunandi. Futaykooni mo, a taaley ga baa.
23Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au.
23 Boro boŋbeera g'a kaynandi, Amma boŋ-baanay-koy ga du beeray.
24Kes vargaga jagab, vihkab oma hinge: ta kuuleb küll needmist, aga ei avalda midagi.
24 Boro kaŋ ga hangasinay da zay, Nga bumbo fundo no a goono ga konna. Baa i n'a daŋ zeyaŋ, a si ne hay kulu.
25Inimeste kartmine paneb püünise, aga kes loodab Issanda peale, on kaitstud.
25 D'i humburu boro, a ga kande hirrimi, Amma boro kaŋ ga nga deyaŋo daŋ Rabbi gaa ga goro baani.
26Paljud otsivad valitseja poolehoidu, aga Issandalt tuleb igaühele õigus.
26 Boro boobo ga gaakuri ceeci mayraykoy do, Amma cimi ciiti ya, Rabbi do no a ga fun.
27Õigete meelest on jäle ülekohtune mees, aga õelate meelest on jäle õigel teel käija.
27 Toonyante ya fanta hari no adilantey se. Boro cimikoy mo, fanta hari no boro laaley se.