¹Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.

¹ Ya ay fundo, ma Rabbi sifa! Ya Rabbi ay Irikoyo, ni ya beeraykoy no gumo. Ni goono ga daabu nda beeray beeri, Da koytaray darza mo.

²Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.

² Nin kaŋ goono ga ni boŋ daabu nda hananyaŋ sanda bankaaray cine, Ni goono ga beeney daaru sanda kosandi taafe cine.

³Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.

³ A na nga jidan bisey ganjey sinji harey ra, A na burey ciya nga torka, A ga dira haw fatayaŋ boŋ.

⁴Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.

⁴ A ga nga malaykey te haw faaruyaŋ. A ga nga goy-teerey mo te danji beele.

⁵Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.

⁵ A na ndunnya tiksa sinji, Zama a ma si zinji hal abada abadin.

⁶Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.

⁶ Ni n'a daabu nda teeku guusuyaŋ sanda taafe cine, Harey kay tondi kuukey boŋ.

⁷Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.

⁷ Kaŋ i maa ni deeniyaŋo i zuru, Kaŋ i maa ni kaatiyaŋ jinda i te nyagas! da zuray.

⁸Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.

⁸ Tondi kuukey tun, Goorey mo ye ganda ka koy hala nango kaŋ ni daŋ i se.

⁹Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.

⁹ Ni na hirri daŋ teeku harey se kaŋ ga naŋ i ma si daaru ka bisa, Zama i ma si ye ka kaa ka laabo daabu.

¹⁰Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.

¹⁰ A na hari-moy donton i ma koy gooro ra, I ga zuru tondi nda tondi game ra,

¹¹Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.

¹¹ I ga ganji ham kulu haŋandi, Ganji farkayey goono ga haŋ ka ngey jaw kaa.

¹²Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.

¹² I jarga mo beene curey ga goro, I goono ga hẽ tuuri kambey boŋ.

¹³Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.

¹³ Rabbi ga hari kaa nga jidan bisey kaŋ go beene ra ka gusam tondey boŋ. Ndunnya kungu nd'a goyey nafa.

¹⁴Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest

¹⁴ A ga naŋ subu ma te almaney se, Da kobtoyaŋ mo kaŋ borey ga far, Zama a ma ŋwaari kaa taray, a ma fun laabo ra,

¹⁵ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.

¹⁵ Da duvan* kaŋ ga naŋ boro bine ma kaan, Da ji kaŋ ga naŋ a moyduma ma nyaale, Da ŋwaari kaŋ ga boro bine gaabandi.

¹⁶Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,

¹⁶ Rabbi tuuri-nyaŋey ga haŋ ka yeesi, Liban ra sedrey* nooya, kaŋ yaŋ a tilam,

¹⁷kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.

¹⁷ Nangey kaŋ curayzey ga ngey fitey te. Waaliya mo, sipres* tuurey no ga ti a kwaara.

¹⁸Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.

¹⁸ Tondi kuukey mo, tondi boŋ hinciney wane no, Tondey zullanta mo, tondi boŋ hansey tuguyaŋ do no.

¹⁹Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.

¹⁹ A na hando daŋ alwaatey se, Wayna mo ga nga kaŋyaŋo do bay.

²⁰Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.

²⁰ Ni ga kubay te a ma ciya mo cin, Alwaati kaŋ cine ganji hamey kulu ga fun taray moso-moso.

²¹Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.

²¹ Muusu beeri izey goono ga korro ngey hamey banda, I goono ga ngey ŋwaaro ceeci Irikoy gaa.

²²Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.

²² Wayna fattanta ngey mo ga koy lamba, Ka kani ngey tuguyaŋ guusey ra.

²³Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.

²³ Adam-ize mo ga fatta ka koy nga goyo da nga taabey do hala wiciri kambu.

²⁴Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.

²⁴ Ya Rabbi, man ni goyey baayaŋ misa! Laakal no ni n'i kulu te d'a. Ndunnya go toonante da ni takaharey.

²⁵Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;

²⁵ Yongo teeko nooya, kaŋ ga beeri, a ga tafay mo, Naŋ kaŋ baafuney kaŋ si kabu bara, Hari hamey, ikayney da ibeerey.

²⁶seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.

²⁶ Noodin no hiyey ga dira, Noodin mo no Lebiyatan* go, Nga kaŋ ni taka zama a ma fooru haro ra.

²⁷Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.

²⁷ Woodin yaŋ kulu goono ga ni hangan, Ni m'i no ngey ŋwaarey i alwaatey ra.

²⁸Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.

²⁸ I ga haŋ kaŋ ni g'i no margu-margu, Ni ga ni kambe fiti, ngey mo ga kungu nda gomni.

²⁹Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.

²⁹ Ni ga ni moyduma tugu, i boŋ ga haw. Ni ga i biyey kaa, I ga bu ka ye ka te ngey laabu zeena koyne.

³⁰Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.

³⁰ Ni ga ni Biya donton, ngey mo ga taka, Ni ga laabo alhaalo tajandi.

³¹Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,

³¹ Rabbi darza ma goro hal abada. Rabbi ma farhã nga goyey ra.

³²tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.

³² A ga ndunnya guna, nga mo ma zinji, D'a na tondi kuukey ham, kala i ma dullu kaa.

³³Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.

³³ Ay ga baytu Rabbi se ay fundo me-a-me, Ay g'ay Irikoyo sifa ay goonoyaŋ kulu ra.

³⁴Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.

³⁴ Ay fonguyaŋey ma ciya haŋ kaŋ ga kaan a se, Ay mo, ay ga farhã Rabbi ra.

³⁵Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja!

³⁵ Zunubi teekoy ma ban ndunnya ra. Laalakoyey mo ma si ye ka bara. Ya ay fundo, ma Rabbi sifa! Alleluya!