1Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
1 Wa saabu Rabbi se, w'a maa ce. W'a goyey bayrandi dumey game ra.
2Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
2 Wa baytu te a se, wa sifayaŋ baytu te a se, Wa soobay k'a dambara goyey kulu dede.
3Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
3 Wa fooma nd'a maa hanna. Rabbi ceecikoy biney ma kaan.
4Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
4 Wa Rabbi nda nga hino ceeci, w'a ceeci duumi,
5Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
5 Ya araŋ, a tamo Ibrahim banda, Ya araŋ Yakuba izey, a wane suubanantey, Wa fongu nd'a dambara goyey kaŋ a te, D'a alaamey, d'a meyo ciiti sanney mo.
6te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
7 Nga no ga ti Rabbi iri Irikoyo, A ciitey go ndunnya kulu ra.
7Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
8 A fongu nga alkawlo gaa hal abada, Sanno din kaŋ a lordi zamana zambar se.
8Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
9 Alkawlo kaŋ a sambu Ibrahim se, Da zeyaŋo kaŋ a ze d'a Isaka se,
9lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
10 A n'a tabbatandi Yakuba se a ma ciya hin sanni, Sanda Israyla se nooya a ma ciya alkawli kaŋ ga duumi,
10Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
11 A goono ga ne: «Ni se no ay ga Kanaana laabo no, Ni baa tubo no.»
11Ta ütles: 'Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!',
12 Waato kaŋ i go boro ciraariyaŋ, Oho, ikayna fooyaŋ no, yawyaŋ mo no laabo ra,
12kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
13 I di ka bar-bare kunda ka koy kunda, Koytaray fo ka koy jama fo do koyne.
13Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
14 A mana naŋ boro fo kulu m'i kankam. A deeni bonkooniyaŋ gaa i sabbay se.
14Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
15 A ne: «Araŋ ma s'ay wane suubanantey ham, Wa si hasaraw te ay annabey se mo.»
15'Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!'
16 A na haray candi ka kande laabo gaa, A na ŋwaari kaŋ gaa i ga de kulu ceeri.
16Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
17 A na boro fo donton i jine, Kaŋ ga ti Yusufu, bora kaŋ i neera a ma ciya tam.
17Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
18 I n'a cey maray da baka*, i n'a daŋ guuru-bi ra.
18Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
19 Hala waati kaŋ a sanno to, Rabbi sanno n'a neesi mo.
19kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
20 Bonkoono donton ka ne i m'a feeri. Sanda dumey dabarikwa nooya, a n'a kaa ka taŋ.
20Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21 A n'a daŋ a ma ciya nga windo jine boro, Kaŋ g'a mayray harey kulu dabari.
21Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22 Zama a ma bonkoono mayraykoyey haw mate kaŋ nga ga ba, A m'a arkusey dondonandi laakal muraadu.
22nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
23 Israyla mo koy Misira ra, Yakuba binde na yawtaray te Ham laabo ra.
23Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
24 Rabbi naŋ nga borey ma baa gumo, A naŋ i ma bisa ngey yanjekaarey gaabi.
24Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
25 Rabbi na Misirancey biney bare i ma konna nga borey, I ma hiila te nga tamey se.
25Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
26 Amma a na nga tamo Musa donton, Da Haruna mo kaŋ a suuban.
26Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
27 I n'a alaamey cabe Misirancey game ra, A dambara goyey mo Ham laabo ra.
27Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.
28 A na kubay samba; a naŋ nango ma ciya kubay, A borey mana ture a sanno gaa bo.
28Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
29 A n'i harey ciya kuri, a n'i hari hamey halaci.
29Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.
30 I laabo te balancaw marga zugulayaŋ, Hala baa a bonkooney fu lokotey ra.
30Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.
31 A salaŋ, kala hamni bi marga zugulayaŋ go, i kaa, Ganiyaŋ mo go kal i laabo hirrey kulu gaa.
31Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.
32 A n'i kar da gari, sanda hari himandi, Da danji kaŋ ga di mo i laabo ra.
32Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.
33 A n'i reyzin* nyaŋey da jeejay* nyaŋey kar ka zeeri, A n'i hirrey boŋ tuurey ceeri-ceeri.
33Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.
34 A salaŋ, kal a go, do kaa, Da sar-ganda mo kaŋ sinda me,
34Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
35 I n'i laabo ra kobtey kulu ŋwa, I n'i laabo nafa kulu mo ŋwa.
35ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.
36 Rabbi n'i laabo ra hay-jiney kulu kar mo, Kaŋ ga ti i kulu gaabi sintina.
36Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.
37 Gaa no a na Israyla kaa taray, I gonda wura nda nzarfu ngey banda. Londibuuno si no i kunda ra mo, baa afolloŋ.
37Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.
38 Misira farhã waato kaŋ i tun, Zama i humburkumay n'i di.
38Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
39 Rabbi na beene hirriyaŋ daaru ka te daabiri, Danji mo, zama a ma hananyaŋ no cin haray.
39Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
40 I binde, kaŋ i ŋwaaray, a kande i se darfanda, A na i kungandi nda beene ŋwaari mo.
40Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
41 A na tondi daari kortu, kala hari bagu ka fatta, A soobay ka te hari zuru mo laabu koga ra sanda isa ra cine.
41Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
42 Zama a fongu nga sanni hanna gaa wo kaŋ a ci nga tamo Ibrahim se.
42Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
43 A na nga borey kaa taray da farhã, A wane suubanantey mo da farhã kuuwayaŋ.
43Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.
44 A na dumi cindey laabey no i se, Hal i na dumey din taabi albarka ta.
44Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
45 Zama i m'a hin sanney haggoy, i m'a asariyey gaay mo. Alleluya!
45et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!