1Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
1 Wa saabu Rabbi se, zama nga wo booriyankoy no, Zama a baakasinay suujo go no hal abada.
2Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
2 Rabbi fansantey* ma ci yaadin, Ngey kaŋ a fansa k'i kaa yanjekaari kambe ra.
3ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
3 A n'i margu, i ma fun laabey kulu ra -- wayna funay da wayna kaŋay, azawa nda dandi kambe.
4Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
4 I te boŋdaray saajo laawaley ra, Naŋ kaŋ boro kulu si no, I mana du kwaara kaŋ ga goro.
5Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.
5 I fundey yangala i ra da haray da jaw.
6Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
6 Waato din gaa no i na jinde sambu Rabbi gaa ngey taabey ra, A na i faaba mo k'i kaa i masiibey ra.
7ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
7 A na i jine candi mo fondo kayante ra, Zama i ma koy gallu kaŋ ga goro do.
8Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,
8 Wa Rabbi sifa a baakasinay suujo se, D'a dambara goyey sabbay se kaŋ a ga te Adam-izey se.
9et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.
9 Zama a ga fundi kaŋ gonda jaw yeesandi, A ga haraykom mo kungandi nda gomni.
10Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,
10 Boro fooyaŋ go no kaŋ goro kubay da bu biya ra, I go hawante da sisiri da kayna,
11sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.
11 Zama i murte Irikoy sanney gaa, I donda Beeray-Beeri-Koyo saawarey mo.
12Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.
12 Woodin se no a na i biney kaynandi nda taabi goy. I kati ka kaŋ, gaako mo si no.
13Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
13 Waato din gaa no i na jinde sambu Rabbi gaa ngey taabey ra, A na i faaba mo k'i kaa i masiibey ra.
14Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning rebis katki nende köidikud.
14 A n'i kaa kubay da bu biya ra, A n'i bakey* ceeri-ceeri.
15Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!
15 Wa Rabbi sifa a baakasinay suujo se, D'a dambara goyey sabbay se kaŋ a ga te Adam-izey se,
16Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudriivid.
16 Zama a na guuru-ciray me daabirjey ceeri, A na guuru-bi karangaley dumbu ka pati-pati.
17Nad olid meeletud oma üleastumise tee tõttu ja nad said näha vaeva oma pahategude pärast.
17 Saamey hartayaŋey d'i taaley mo sabbay se no i g'i kankam.
18Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal.
18 I biney na ŋwaari dumi kulu fanta, I maan buuyaŋ meyey gaa.
19Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
19 Waato din gaa no i na jinde sambu Rabbi gaa ngey taabey ra, A n'i faaba mo k'i kaa i masiibey ra.
20Ta läkitas neile oma sõna ja tervendas nad ning päästis nad haua veerelt.
20 A na nga sanno samba k'i yayandi, A n'i soolam ka kaa i halaciyaŋey ra.
21Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
21 Wa Rabbi sifa a baakasinay suujo se, D'a dambara goyey sabbay se kaŋ a ga te Adam-izey se.
22ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!
22 Wa saabuyaŋ sargayyaŋ mo no, W'a goyey fe da farhã baytuyaŋ.
23Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.
23 Borey kaŋ yaŋ ga zulli ka koy teeko do hiyey ra, Kaŋ yaŋ ga muraadey te hari beerey ra,
24Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.
24 Ngey no ga di Rabbi goy, D'a dambara goyey teeku guusuyaŋey ra.
25Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.
25 Zama a ga lordi ka ne haw kaŋ ga hamay ma tun, Wo kaŋ g'a hari bonday beerey tunandi.
26Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus hääbus hädaohus.
26 I ga ziji hala beene, I ga ye ka zumbu guusuyaŋey ra, Borey biney ga jijiri masiiba sabbay se.
27Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.
27 I goono ga teeni, i goono ga langam sanda baji hanko, I ga fay da ngey laakaley parkatak!
28Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
28 Waato din gaa no i na jinde sambu Rabbi gaa ngey taabey ra, A n'i faaba mo k'i kaa i masiibey ra.
29Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.
29 A na beene hirriyaŋ dangandi, Hala hari bondayey ma kani.
30Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.
30 Saaya din i maa kaani zama nango kani. Yaadin no a kand'ey d'a do-meyo kaŋ i ga ba din ra.
31Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
31 Wa Rabbi sifa a baakasinay suujo se, D'a dambara goyey sabbay se kaŋ a ga te Adam-izey se.
32ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!
32 W'a beerandi mo jama marga ra, W'a sifa arkusey faada ra.
33Tema tegi jõed kõrbeks ja veelätted kuivaks maaks,
33 A ga isey bare ka ciya taasi beeri, Hari-moy mo ma koogu ka ciya jaw laabu.
34viljamaa soolanõmmeks tema elanike kurjuse pärast.
34 Laabu albarkanta ga bare ka ciya ciiri batama, A ra gorokoy laala sabbay se.
35Tema tegi kõrbe järveks ja põuase maa veelätteks,
35 A ga taasey boŋ ciya bangu, Laabu kogo mo ma ciya hari-moyaŋ.
36ja pani sinna elama näljased, ja need asutasid linna, kus elada.
36 Noodin binde no a ga naŋ harayzey ma goro, Zama i ma gallu cina k'a te nangoray.
37Ja nad seemendasid põldusid ja istutasid viinamägesid, ja nad said hea viljasaagi.
37 I ma fariyaŋ duma, i ma reyzin* kaliyaŋ tilam, I ma du heemaro din nafa.
38Ja tema õnnistas neid, ja neid sai väga palju, ka nende loomi ta ei vähendanud.
38 A ga albarka daŋ i se mo hal i ma tonton gumo, A si naŋ mo i almaney ma zabu.
39Aga siis nad vähenesid ja raugesid õnnetuste ja murede läbi.
39 Koyne i ga kayna ka sumbal kankami nda taabi nda bine saray sabbay se,
40Kuid tema, kes valab põlgust vürstide peale ja paneb nad eksima tühjal maal, kus ei ole teed,
40 A ga donda-caray gusam bonkooney boŋ. A ma naŋ i ma te boŋdaray saajo taasi beerey boŋ, Naŋ kaŋ fondo si no.
41tema ülendas vaese viletsusest ja pani tema suguvõsa sigima nagu lambakarja.
41 Amma a ga moori ra goroko sambu nga kayna din ra k'a dake beene, k'a ciya almayaali boobo hal a ma ciya kuru cine.
42Õiglased näevad seda ja rõõmustavad, ja kõik ülekohus peab oma suu kinni.
42 Adilantey ga di woodin, i ga farhã mo. Laala kulu mo ga nga me daabu.
43Kes tark on, see pidagu seda meeles, ja Issanda heldust pandagu tähele!
43 May no gonda laakal? A ma haggoy da muraadu woodin yaŋ, A ma laakal mo da Rabbi baakasinay suujey.