1Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:
1 Dawda wane no kaŋ a te waato kaŋ a zuru nga izo Absalom se.
2Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
2 Ya Rabbi, ay ibarey tonton hal i si lasaabu, Borey kaŋ yaŋ goono ga tun ay gaa ga baa gumo.
3Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.
3 Boro boobo no goono ga ne ay fundo boŋ: «Gaakasinay kulu s'a se Irikoy do.» (Wa dangay)
4Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.
4 Amma, ya Rabbi, ni ya koray no ay se, Ni ya ay darza d'ay bina gaabandikwa mo no.
5Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.
5 Ay jinda no ay hẽ d'a Rabbi gaa, A tu ay se mo nga tondi hananta ra. (Wa dangay)
6Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
6 Ay kani, ay jirbi, Ay mo hay, zama Rabbi goono g'ay kuru.
7Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.
7 Boro zambarey baayaŋ kaŋ n'ay windi nda gaaba, I humburkumay s'ay di.
8Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.
8 Ya Rabbi, tun! Ya ay Irikoyo, m'ay faaba! Zama ni n'ay ibarey kulu kar garbe gaa. Ni na laalakoyey hinjey bagu-bagu.
9Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.
9 Faaba wo Rabbi kambe ra n'a go. Ni albarka ma goro ni borey boŋ. (Wa dangay)