1Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?
1 Ifo se no ndunnya dumey follo, Jamayaŋ mo ga hari yaamo yaŋ miila?
2Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:
2 Ndunnya bonkooney tun ka kay, Mayraykoyey mo goono ga me haw ka gaaba nda Rabbi nda nga Almasihu.
3'Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!'
3 I goono ga ne: «Iri m'i sisirey pati-pati, Iri m'i korfey feeri ka furu ka kaa iri gaa.»
4Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.
4 Beeney ra gorokwa ga haaru; Koy Beero ga dond'ey.
5Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
5 Waato din gaa no a ga salaŋ i se nga futa ra, K'i taabandi nga dukuri konna ra, ka ne:
6'Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.'
6 «Kulu nda yaadin ay g'ay bonkoono sinji ay tondi hananta Sihiyona boŋ.
7- 'Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
7 Daahir ay ga Rabbi waado baaru fe. A ne ay se: ‹Ni ya ay izo no. Hunkuna no ay na ni hay.
8Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.
8 Ni m'ay hã, ay mo, Kala ay ma ni no ndunnya dumey ni tubu hari, Ndunnya nangu moorey me mo ma ciya ni mayray hari.
9Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.'
9 Ni g'i ceeri-ceeri nda guuru-bi goobu. Ni g'i bagu-bagu sanda kusu cinako cambu cine.› »
10Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
10 Yaadin gaa binde, ya araŋ, koyey, wa te laakal fa. Ya araŋ, ndunnya ciitikoy, wa gooji nda bayray.
11Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!
11 Wa may Rabbi se da humburkumay, Wa farhã da jijiriyaŋ.
12Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.
12 Wa izo garba sunsum, zama a ma si futu hala mo araŋ ma halaci fonda boŋ, Zama a futay korna ga tara ka tun. Albarkante no borey kulu kaŋ yaŋ ga koru a do.