1Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
1 Doonkoy jine bora se. Dawda baytu fo no kaŋ a doon.
2Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
2 Ya Irikoy, sifaw ga hagu ni se dangayyaŋ ra Sihiyona ra. Ni do mo no borey ga sarti toonandi.
3Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.
3 Ya nin adduwa maakwa, ni do no fundikooney kulu ga kaa.
4Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
4 Taali teeyaŋ muraadey te zaama ay boŋ. Day iri hartayaŋey, ni g'i tuusu.
5Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
5 Albarkante no boro kaŋ ni suuban, Nga kaŋ ni daŋ a ma maan ka kaa ni do, Zama a ma goro ni windi batamey ra. Ni windi gomno, kaŋ ga ti ni fu hananta ga wasa iri se.
6Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,
6 Ya Irikoy, iri faaba wano, Nin kaŋ ci deyaŋ hari ndunnya me-a-me se, da ngey mo kaŋ yaŋ go teeko boŋ nangu mooro se. Muraaduyaŋ kaŋ ga dambarandi no ni ga tu d'a iri se adilitaray ra,
7kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,
7 Nin no ga tondi beerey sinji nda ni gaabo, I na ni guddu nda hin.
8kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,
8 Teekoy kosongo d'i hari bondayey, Da ndunnya dumey kosongey, ni ya i kanandiko no,
9nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.
9 Nangu moorey me gorokoy go ga humburu ni alaamey sabbay se. Ni ga naŋ wayna funay haray da wayna kaŋay haray ma cilili farhã sabbay se.
10Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,
10 Ni ga laabu kunfa, ni g'a haŋandi hari, Ni g'a yulwandi mo gumo. Irikoy gooro go toonante nda hari. Ni ga ntaaso kaa taray i se, Zama yaadin no ni na laabo soola nd'a.
11kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.
11 Ni g'a batey no hari boobo, Ni g'a bata guwey bagu ka say, Ni g'a leema nda buru hari, Ni ga albarka daŋ a buzugey gaa mo.
12Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.
12 Ni na jiiro kunga nda ni gomno, Ni fondey go ga maafe tolli-tolli.
13Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,
13 Saaji kuray nangey goono ga tolli-tolli. Tudu izey mo, farhã na i windi.
14nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.
14 I ga kuray nangey daabu nda feeji kuruyaŋ, Goorey batamey mo ga daabu nda ntaasu. I go ga cilili farhã sabbay se, oho, i go ga baytu.