1Laulujuhatajale: laul ja lauluviis. Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!
1 Doonkoy jine bora se. Dooni no, baytu mo no. Ya araŋ ndunnya kulu, wa farhã jinde sambu Irikoy se.
2Ülistage mängides tema nime au, andke temale au ja kiitust!
2 Wa baytu k'a maa darza ci, w'a darza sifa.
3Öelge Jumalale: Kui kardetavad on sinu teod! Su suure väe pärast teesklevad su vaenlased su ees,
3 Araŋ ma ne Irikoy se: «Goyey kaŋ ni ga te ga dambarandi gumo! Ni hino beera sabbay se no ni ibarey ga tuubi alhaali cabe ni se.
4kõik ilmamaa kummardab sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele. Sela.
4 Ndunnya kulu ga sududu ni se, A ga sifaw baytuyaŋ te ni se mo. I ga sifaw baytuyaŋ te ni maa gaa.» (Wa dangay)
5Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
5 Wa kaa ka di Irikoy goyey. Nga wo, humburkumay hari no a goyey kaŋ a te Adam-izey do ra.
6Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast!
6 A na teeku ciya laabu kogo, Borey bisa isa ra ce gaa mo. Noodin no iri farhã d'a.
7Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.
7 A hino do a ga may hal abada. A moy goono ga ndunnya dumey fonnay, Murtantey ma si ngey boŋ beerandi bo. (Wa dangay)
8Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus!
8 Ya araŋ dumey, wa iri Irikoyo maa sifa, Wa naŋ i ma maa a sifayaŋ jinde.
9Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda.
9 Nga kaŋ g'iri fundey haggoy, A s'iri cey taŋ i ma cabu mo.
10Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse.
10 Zama nin wo, ya Irikoy, ni na iri deedandi. Ni na iri hanandi sanda mate kaŋ cine i ga nzarfu hanandi.
11Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele.
11 Ni kande iri taaru ra, Ni na jaraw tiŋo dake iri banda daarey boŋ.
12Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse.
12 Ni naŋ borey ma kaaru iri boŋey boŋ. Iri gana ka bisa danji nda hari ra mo, Amma ni n'iri kaa noodin ka kande iri nangu yulwante ra.
13Ma lähen su kotta põletusohvritega, ma tasun sinule oma tõotused,
13 Ay ga furo ni windo ra da sargay kaŋ i ga ton yaŋ. Ay g'ay sartey bana ni se,
14milleks mu huuled avanesid ja mida mu suu ütles mu kitsikuses.
14 Wo kaŋ yaŋ ay me-kuurey ci, Kaŋ ay meyo mo ci waato kaŋ cine ay go kankami ra.
15Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid koos jäärade ohvrisuitsuga; ma valmistan sulle ohvriks veiseid koos sikkudega. Sela.
15 Ay ga sargayey kaŋ i ga ton yaŋ salle ni se, Da kurey ra alman naasey, Da feeji gaarey _maano kaŋ ga te|_ dugu a banda. Ay ga yeeji da hincin jindi yaŋ salle care banda. (Wa dangay)
16Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele!
16 Ya araŋ kulu kaŋ ga humburu Irikoy, wa kaa ka maa; Ay mo, ay ga dede haŋ kaŋ a te ay fundo se.
17Tema poole ma hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel.
17 Ay n'a ce d'ay meyo, ay deena mo n'a beerandi.
18Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud.
18 D'ay na laala jisi ay bina ra, doŋ Koy Beero si maa.
19Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält.
19 Amma daahir Irikoy maa, A na hanga jeeri ay adduwa jinda se mo.
20Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!
20 I ma Irikoy sifa, nga kaŋ man'ay adduwa hibandi. A go, a mana nga baakasinay suujo hibandi ka kaa ay gaa.