¹Ja Ahitofel ütles Absalomile: 'Luba ma valin nüüd kaksteist tuhat meest ja võtan kätte ning ajan öösel Taavetit taga!

¹Moreover Ahithophel said to Absalom, “Let me now choose twelve thousand men, and I will arise and pursue after David tonight.

²Ma lähen temale kallale, kui ta on väsinud ja ta käed on lõdvad; ma hirmutan teda nõnda, et kõik ta juures olev rahvas põgeneb; siis ma löön maha üksnes kuninga.

²I will come on him while he is weary and exhausted, and will make him afraid. All the people who are with him shall flee. I will strike the king only;

³Ja ma toon kogu rahva tagasi sinu juurde, nagu tuleb tagasi pruut; sina otsid ühte meest, muu rahvas on siis rahus.'

³and I will bring back all the people to you. The man whom you seek is as if all returned. All the people shall be in peace.”

⁴See kõne oli õige Absalomi ja kõigi Iisraeli vanemate silmis.

⁴The saying pleased Absalom well, and all the elders of Israel.

⁵Ja Absalom ütles: 'Kutsu ometi siia ka arklane Huusai, et kuuleksime midagi ka tema suust!'

⁵Then Absalom said, “Now call Hushai the Archite also, and let us hear likewise what he says.”

⁶Siis Huusai tuli Absalomi juurde ja Absalom rääkis temaga, öeldes: 'Ahitofel kõneles nõnda. Kas peame tegema tema sõna järgi? Kui mitte, siis kõnele sina!'

⁶When Hushai had come to Absalom, Absalom spoke to him, saying, “Ahithophel has spoken like this. Shall we do what he says? If not, speak up.”

⁷Ja Huusai vastas Absalomile: 'See nõu pole hea, mis Ahitofel seekord andis.'

⁷Hushai said to Absalom, “The counsel that Ahithophel has given this time is not good.”

⁸Ja Huusai jätkas: 'Sina tunned oma isa ja tema mehi: nad on vaprad ja nende hinged on kibestunud nagu karul väljal, kellelt on võetud pojad; ja su isa on sõjamees, kes oma rahvaga ei puhka ööselgi.

⁸Hushai said moreover, “You know your father and his men, that they are mighty men, and they are fierce in their minds, like a bear robbed of her cubs in the field. Your father is a man of war, and will not lodge with the people.

⁹Vaata, nüüd on ta ennast peitnud mõnda kaevandisse või muusse paika, ja kui juhtub, et kohe alguses mõned rahvast langevad, siis ütleb igaüks, kes sellest kuuleb: Rahvas, kes käib Absalomi järel, on saanud kaotuse osaliseks!

⁹Behold, he is now hidden in some pit, or in some other place. It will happen, when some of them have fallen at the first, that whoever hears it will say, ‘There is a slaughter among the people who follow Absalom!’

¹⁰Siis ka kõige vahvam mees, kelle süda on nagu lõvi süda, kaotab julguse, sest kogu Iisrael teab, et su isa on vägev, ja et need, kes on koos temaga, on vahvad mehed.

¹⁰Even he who is valiant, whose heart is as the heart of a lion, will utterly melt; for all Israel knows that your father is a mighty man, and those who are with him are valiant men.

¹¹Sellepärast ma annan nõu, et kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani koguneks sinu juurde nõnda arvurikkalt, et neid oleks nagu liiva mere ääres ja sa ise käiksid nende keskel.

¹¹But I counsel that all Israel be gathered together to you, from Dan even to Beersheba, as the sand that is by the sea for multitude; and that you go to battle in your own person.

¹²Kui me siis tuleme temale kallale mõnes paigas, kus ta iganes on leitav, laskume tema peale nagu mahalangev kaste. Temast ja kõigist meestest, kes on koos temaga, ei jää siis järele ühtainsatki.

¹²So shall we come on him in some place where he shall be found, and we will light on him as the dew falls on the ground; and of him and of all the men who are with him we will not leave so much as one.

¹³Ja kui ta taandub mõnda linna, siis seab kogu Iisrael sellele linnale köied ja me tirime selle orgu, kuni seal ei leidu enam kivikestki.'

¹³Moreover, if he be gone into a city, then shall all Israel bring ropes to that city, and we will draw it into the river, until there isn’t one small stone found there.”

¹⁴Siis ütlesid Absalom ja kõik Iisraeli mehed: 'Arklase Huusai nõu on parem kui Ahitofeli nõu.' Issand oli käskinud teha tühjaks Ahitofeli hea nõu, et Issand saaks tuua Absalomile õnnetuse.

¹⁴Absalom and all the men of Israel said, “The counsel of Hushai the Archite is better than the counsel of Ahithophel.” For Yahweh had ordained to defeat the good counsel of Ahithophel, to the intent that Yahweh might bring evil on Absalom.

¹⁵Ja Huusai ütles preestritele Saadokile ja Ebjatarile: 'Nõnda ja nõnda on Ahitofel nõu andnud Absalomile ja Iisraeli vanemaile, ja nõnda ja nõnda olen mina nõu andnud.

¹⁵Then Hushai said to Zadok and to Abiathar the priests, “Ahithophel counseled Absalom and the elders of Israel that way; and I have counseled this way.

¹⁶Ja nüüd läkitage kähku ja teatage Taavetile, öeldes: Ära jää ööseks kõrbe lähistele, vaid mine kindlasti üle jõe, et kuningat ja koos temaga olevat rahvast ära ei neelataks!'

¹⁶Now therefore send quickly, and tell David, saying, ‘Don’t lodge this night at the fords of the wilderness, but by all means pass over; lest the king be swallowed up, and all the people who are with him.’”

¹⁷Joonatan ja Ahimaats asusid Rogeli allika juures; üks teenijatüdruk läks ning viis neile teateid, kuna nemad läksid teatama kuningas Taavetile, sest nad ei tohtinud endid näidata ega linna tulla.

¹⁷Now Jonathan and Ahimaaz were staying by En Rogel; and a female servant used to go and tell them; and they went and told king David. For they might not be seen to come into the city.

¹⁸Aga üks poiss nägi neid ja teatas Absalomile; siis läksid mõlemad rutates ja tulid kellegi mehe kotta Bahuurimisse; sellel oli õues kaev ja nad läksid sinna sisse.

¹⁸But a boy saw them, and told Absalom. Then they both went away quickly, and came to the house of a man in Bahurim, who had a well in his court; and they went down there.

¹⁹Ja selle mehe naine võttis ja laotas kaevu suule vaiba ning puistas selle peale sõmerat, nõnda et midagi ei olnud märgata.

¹⁹The woman took and spread the covering over the well’s mouth, and spread out bruised grain on it; and nothing was known.

²⁰Kui Absalomi sulased tulid naise juurde kotta ja küsisid: 'Kus on Ahimaats ja Joonatan?', vastas naine neile: 'Nad läksid üle veeoja.' Nad otsisid, aga ei leidnud ja läksid tagasi Jeruusalemma.

²⁰Absalom’s servants came to the woman to the house; and they said, “Where are Ahimaaz and Jonathan?” The woman said to them, “They have gone over the brook of water.” When they had sought and could not find them, they returned to Jerusalem.

²¹Ja pärast seda, kui need olid läinud, tõusid nad kaevust üles ja läksid ning teatasid Taavetile; nad ütlesid Taavetile: 'Võtke kätte ja minge kiiresti üle vee, sest Ahitofel on andnud teie vastast nõu!'

²¹It happened, after they had departed, that they came up out of the well, and went and told king David; and they said to David, “Arise and pass quickly over the water; for thus has Ahithophel counseled against you.”

²²Siis Taavet ja kõik rahvas, kes oli koos temaga, võtsid kätte ja läksid üle Jordani; kui hommik valgenes, ei olnud jäänud ainsatki, kes ei olnud läinud üle Jordani.

²²Then David arose, and all the people who were with him, and they passed over the Jordan. By the morning light there lacked not one of them who had not gone over the Jordan.

²³Aga kui Ahitofel nägi, et ei tehtud tema nõu järgi, siis ta saduldas eesli, võttis kätte ja läks koju oma linna; ja kui ta oli oma kodus korraldused teinud, siis ta poos enese üles. Nii ta suri ja ta maeti oma isa hauda.

²³When Ahithophel saw that his counsel was not followed, he saddled his donkey, and arose, and went home, to his city, and set his house in order, and hanged himself; and he died, and was buried in the tomb of his father.

²⁴Ja Taavet oli tulnud Mahanaimi, kui Absalom läks üle Jordani, tema ja kõik Iisraeli mehed koos temaga.

²⁴Then David came to Mahanaim. Absalom passed over the Jordan, he and all the men of Israel with him.

²⁵Aga Absalom oli pannud Amaasa Joabi asemele väeülemaks; Amaasa oli mehe poeg, kelle nimi oli Jitra, iisraellane, kes oli heitnud Naahase tütre Abigaili, Joabi ema Seruja õe juurde.

²⁵Absalom set Amasa over the army instead of Joab. Now Amasa was the son of a man, whose name was Ithra the Israelite, who went in to Abigail the daughter of Nahash, sister to Zeruiah, Joab’s mother.

²⁶Iisrael ja Absalom lõid leeri üles Gileadimaale.

²⁶Israel and Absalom encamped in the land of Gilead.

²⁷Ja kui Taavet tuli Mahanaimi, siis Sobi, Naahase poeg ammonlaste Rabbast, Maakir, Ammieli poeg Lo-Debarist, ja Barsillai, gileadlane Rogelimist,

²⁷It happened, when David had come to Mahanaim, that Shobi the son of Nahash of Rabbah of the children of Ammon, and Machir the son of Ammiel of Lodebar, and Barzillai the Gileadite of Rogelim,

²⁸tõid voodeid, kausse ja saviastjaid, nisu ja otri, jahu ja kõrvetatud teri, ube ja läätsi ja muud kõrvetatut,

²⁸brought beds, basins, earthen vessels, wheat, barley, meal, parched grain, beans, lentils, roasted grain,

²⁹mett ja võid, lambaid ja kitsi ning lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli koos temaga, sest nad ütlesid: 'Rahvas on kõrbes näljas, väsinud ja janus.'

²⁹honey, butter, sheep, and cheese of the herd, for David, and for the people who were with him, to eat: for they said, “The people are hungry, and weary, and thirsty, in the wilderness.”