¹Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad

¹The proverbs of Solomon, the son of David, king of Israel:

²tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,

²to know wisdom and instruction; to discern the words of understanding;

³et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,

³to receive instruction in wise dealing, in righteousness, justice, and equity;

⁴et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -

⁴to give prudence to the simple, knowledge and discretion to the young man:

⁵kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse

⁵that the wise man may hear, and increase in learning; that the man of understanding may attain to sound counsel:

⁶õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.

⁶to understand a proverb, and parables, the words and riddles of the wise.

⁷Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.

⁷The fear of Yahweh “Yahweh” is God’s proper Name, sometimes rendered “LORD” (all caps) in other translations. is the beginning of knowledge; but the foolish despise wisdom and instruction.

⁸Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,

⁸My son, listen to your father’s instruction, and don’t forsake your mother’s teaching:

⁹sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!

⁹for they will be a garland to grace your head, and chains around your neck.

¹⁰Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!

¹¹Kui nad ütlevad: 'Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,

¹¹If they say, “Come with us, Let’s lay in wait for blood; let’s lurk secretly for the innocent without cause;

¹²neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,

¹²let’s swallow them up alive like Sheol Sheol is the place of the dead. , and whole, like those who go down into the pit.

¹³küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.

¹³We’ll find all valuable wealth. We’ll fill our houses with spoil.

¹⁴Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!' -

¹⁴You shall cast your lot among us. We’ll all have one purse.”

¹⁵siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!

¹⁵My son, don’t walk in the way with them. Keep your foot from their path,

¹⁶Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.

¹⁶for their feet run to evil. They hurry to shed blood.

¹⁷Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:

¹⁸sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.

¹⁸but these lay wait for their own blood. They lurk secretly for their own lives.

¹⁹Niisugune tee on igaühel, kes ahnitseb kasu: selle omanikult võetakse hing.

¹⁹So are the ways of everyone who is greedy for gain. It takes away the life of its owners.

²⁰Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,

²⁰Wisdom calls aloud in the street. She utters her voice in the public squares.

²¹kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:

²¹She calls at the head of noisy places. At the entrance of the city gates, she utters her words:

²²'Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?

²²“How long, you simple ones, will you love simplicity? How long will mockers delight themselves in mockery, and fools hate knowledge?

²³Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad.

²³Turn at my reproof. Behold, I will pour out my spirit on you. I will make known my words to you.

²⁴Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,

²⁴Because I have called, and you have refused; I have stretched out my hand, and no one has paid attention;

²⁵ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,

²⁵but you have ignored all my counsel, and wanted none of my reproof;

²⁶siis naeran minagi teie õnnetust, pilkan, kui teie kohkumine tuleb,

²⁶I also will laugh at your disaster. I will mock when calamity overtakes you;

²⁷kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.

²⁷when calamity overtakes you like a storm, when your disaster comes on like a whirlwind; when distress and anguish come on you.

²⁸Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia.

²⁸Then will they call on me, but I will not answer. They will seek me diligently, but they will not find me;

²⁹Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Issanda kartust,

²⁹because they hated knowledge, and didn’t choose the fear of Yahweh.

³⁰et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,

³⁰They wanted none of my counsel. They despised all my reproof.

³¹peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsustest.

³¹Therefore they will eat of the fruit of their own way, and be filled with their own schemes.

³²Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus.

³²For the backsliding of the simple will kill them. The careless ease of fools will destroy them.

³³Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata.'

³³But whoever listens to me will dwell securely, and will be at ease, without fear of harm.”