¹Laulujuhatajale: Jedutuuni jaoks; Taaveti laul.

¹I said, “I will watch my ways, so that I don’t sin with my tongue. I will keep my mouth with a bridle while the wicked is before me.”

²Ma ütlesin: Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.

²I was mute with silence. I held my peace, even from good. My sorrow was stirred.

³Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks.

³My heart was hot within me. While I meditated, the fire burned: I spoke with my tongue:

⁴Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega.

⁴“Yahweh, show me my end, what is the measure of my days. Let me know how frail I am.

⁵Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.

⁵Behold, you have made my days handbreadths. My lifetime is as nothing before you. Surely every man stands as a breath.” Selah.

⁶Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui eimiski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti. Sela.

⁶“Surely every man walks like a shadow. Surely they busy themselves in vain. He heaps up, and doesn’t know who shall gather.

⁷Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.

⁷Now, Lord, what do I wait for? My hope is in you.

⁸Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!

⁸Deliver me from all my transgressions. Don’t make me the reproach of the foolish.

⁹Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära anna mind jõledate teotada!

⁹I was mute. I didn’t open my mouth, because you did it.

¹⁰Ma olen vait ega ava oma suud, sest sina tegid seda.

¹⁰Remove your scourge away from me. I am overcome by the blow of your hand.

¹¹Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus; su käe vaenust ma lõpen ära!

¹¹When you rebuke and correct man for iniquity, You consume his wealth like a moth. Surely every man is but a breath.” Selah.

¹²Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsekui koide söödud see, mis temale on kallis. Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.

¹²“Hear my prayer, Yahweh, and give ear to my cry. Don’t be silent at my tears. For I am a stranger with you, a foreigner, as all my fathers were.

¹³Issand, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee puhul, sest ma olen võõras sinu ees ja majaline, nõnda nagu kõik mu vanemad!

¹³Oh spare me, that I may recover strength, before I go away, and exist no more.”

¹⁴Pööra oma pilk minust eemale, et mu meel saaks rõõmsaks, enne kui ma lähen ära ja mind ei ole enam!