1Sitten Daavid lähti, ja Jonatan palasi kaupunkiin. Daavid meni Nobiin pappi Ahimelekin luo. Ahimelek tuli säikähtyneenä häntä vastaan ja kysyi: "Miksi olet yksin? Miksi sinulla ei ole ketään mukanasi?"
1Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
2Daavid vastasi pappi Ahimelekille: "Kuningas on antanut minulle tehtävän. Mutta hän sanoi: 'Kukaan ei saa tietää mitään siitä tehtävästä, jota suorittamaan sinut lähetän ja jonka olen sinulle määrännyt.' Palvelijoiden olen käskenyt tulla erääseen toiseen paikkaan.
2Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: 'Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?'
3Onko sinulla täällä mitään ruokaa? Anna minulle viisi leipää tai mitä sinulla sattuu olemaan."
3Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: 'Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.
4Pappi vastasi Daavidille: "Minulla ei ole täällä tavallista leipää, mutta pyhää leipää on, jos vain palvelijasi ovat pysyneet erossa naisista."
4Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!'
5Daavid sanoi papille: "Varmasti ovat. Aina kun lähdemme sotaan, on naisiin koskeminen meiltä kielletty, jotta mieheni pysyisivät pyhinä ja puhtaina. Vaikka tämä ei olekaan sotaretki, he ovat tänäänkin täysin puhtaat."
5Aga preester kostis Taavetile ja ütles: 'Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!'
6Silloin pappi antoi hänelle pyhiä leipiä. Siellä ei näet ollut muuta leipää kuin uhrileipiä, jotka oli otettu pois Herran edestä silloin kun niiden tilalle oli pantu tuoreet leivät.
6Taavet kostis preestrile ja ütles talle: 'Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub.'
7Siellä oli silloin pyhittäytymässä Herran edessä yksi Saulin miehistä, edomilainen Doeg, joka oli hänen paimentensa päällysmies.
7Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
8Daavid sanoi Ahimelekille: "Sattuuko sinulla olemaan täällä keihästä tai miekkaa? En ehtinyt ottaa mukaani miekkaa enkä muitakaan aseitani, kun kuninkaan antama tehtävä oli niin kiireellinen."
8Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.
9Pappi vastasi: "Täällä on Goljat Filistealaisen miekka, sen miehen, jonka sinä tapoit Elanlaaksossa. Se on tuolla efodin takana vaatteeseen käärittynä. Ota se, jos haluat. Muuta täällä ei ole." Daavid sanoi: "Ei sen parempaa olekaan! Anna se minulle."
9Ja Taavet ütles Ahimelekile: 'Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline.'
10Samana päivänä Daavid jatkoi matkaansa paetakseen Saulin ulottuvilta ja tuli Gatin kuninkaan Akisin luo.
10Ja preester ütles: 'Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!' Ja Taavet ütles: 'Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!'
11Mutta Akisin miehet sanoivat kuninkaalleen: "Eikö se ole Daavid, tuon maan kuningas? Hänestähän naiset tanssiessaan lauloivat: -- Saul kaatoi miehiä tuhansin, Daavid kymmenintuhansin."
11Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.
12Daavid pani heidän puheensa merkille ja alkoi pelätä Gatin kuningasta Akisia.
12Aga Aakisele ütlesid tema sulased: 'Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: 'Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!'?'
13Siksi hän tekeytyi mielipuoleksi, riehui heidän edessään, piirteli portin oviin ja kuolasi parralleen.
13Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
14Akis sanoi miehilleen: "Näette kai tekin, että mies on järjiltään. Miksi teidän piti tuoda hänet minun luokseni?
14Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
15Eikö täällä ole tarpeeksi hulluja muutenkin, miksi toitte vielä tämän hullun minun kiusakseni? Tämäkö minun pitäisi päästää hoviini?"
15Siis ütles Aakis oma sulastele: 'Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?
16Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?'