1Kuule, sinä Jaakobin suku, jota kutsutaan Israelin nimellä, kuulkaa, te jotka olette versoneet Juudan siemenestä ja vannotte Herran nimeen, te jotka sanotte olevanne Israelin Jumalan palvelijoita mutta ette ole, ette vakaasti ja vilpittömästi.
1Kuulge seda, Jaakobi sugu, keda nimetatakse Iisraeli nimega, kes olete võrsunud Juuda seemnest, kes vannute Issanda nime juures ja kuulutate Iisraeli Jumalat - ometi mitte tões ja õiguses,
2Ja kuitenkin te nimitätte itseänne pyhän kaupungin mukaan ja turvaudutte Israelin Jumalaan, häneen, jonka nimi on Herra Sebaot!
2ehk küll nad nimetavad endid püha linna järgi ja toetuvad Iisraeli Jumalale, kelle nimi on vägede Issand -,
3Menneet asiat minä kerroin jo kauan ennen kuin ne tapahtuivat, minä annoin ne tiedoksi, lausuin ne julki. Kun tartuin toimeen, kaikki toteutui heti.
3endisi asju olen ma teatanud ammu, need on lähtunud minu suust ja mina olen neid kuulutanud. Äkitselt tegin ma need teoks ja need sündisid.
4Koska tiesin, että olet kovaa tekoa, että sinun niskasi on rautaa ja otsasi vaskea,
4Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne.
5minä kerroin sinulle tämän jo aikoja sitten, annoin sinun kuulla kaikesta tästä jo ennen sen toteutumista, ettet voisi sanoa: "Minun omat jumalani ovat tämän tehneet, minun taotut ja valetut patsaani ovat näin säätäneet."
5Seepärast ma teatasin sulle ammu, kuulutasin sulle, enne kui see sündis, et sa ei ütleks: 'Seda tegi mu ebajumal, mu nikerdatud ja valatud kuju käskis nõnda.'
6Tästä kaikesta olet jo kuullut. Mieti nyt sitä! Etkö jo myönnä, että näin on? Tästä lähtien minä ilmoitan sinulle uusia asioita, tallessa pidettyjä, sellaisia, joita et tiennyt.
6Sa oled kuulnud, nüüd vaata seda kõike! Ja teie, kas te ei tahaks seda tunnustada? Nüüdsest peale ma kuulutan sulle uusi asju ja saladusi, mida sa ei tea.
7Ne on luotu nyt, ei aikoja sitten, ennen tätä päivää et ole niistä kuullut etkä voi sanoa: "Tuon minä jo tiesin!"
7Need on loodud äsja, ja mitte ammu, ja enne tänast päeva ei ole sa neist kuulnud, et sa ei saaks öelda: 'Vaata, ma teadsin seda!'
8Et ole niistä kuullut, et tiennyt, koskaan ne eivät ole korviisi kantautuneet. Minä tiesin, että sinä olet uskoton, "luopio kohdusta alkaen", siinä nimesi.
8Ei ole sa kuulnud ega teadnud, ka ei ole su kõrv varem selleks lahti olnud; sest ma tean, et sa tõepoolest oled truuduseta ja et juba emaihust alates hüütakse sind üleastujaks.
9Oman nimeni tähden minä olen pitkämielinen. Jotta minua yhäti ylistettäisiin, minä hillitsen vihani enkä tuhoa sinua.
9Oma nime pärast olen ma pikameelne ja oma kuulsuse pärast hoian ma ennast tagasi, et sind mitte hävitada.
10Katso, minä olen koetellut sinua ahdingon ahjossa, niin kuin hopeaa sulatetaan, mutta en hopean tähden.
10Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat: ma olen sind proovinud viletsuse ahjus.
11Oman itseni tähden minä sen tein, sillä minä en salli nimeäni häväistävän, kunniaani minä en toiselle anna.
11Iseenese pärast, iseenese pärast teen ma seda, sest muidu ju teotataks mind. Oma au ma teistele ei anna!
12Kuule minua, Jaakob, sinä, Israel, jonka olen kutsunut! Minä se olen. Olen ensimmäinen, ja olen myös viimeinen.
12Kuule mind, Jaakob, ja Iisrael, mu kutsutu! See olen mina! Mina olen esimene, mina olen ka viimne.
13Minun käteni loi maan perustukset, minun oikea käteni löi levälleen taivaan. Minä lausuin niiden nimen, ja siinä ne olivat.
13Minu käsi on rajanud maale aluse ja mu parem käsi on laotanud taeva; kui ma neid hüüan, siis nad astuvad üheskoos ette.
14Tulkaa koolle te kaikki ja kuulkaa! Kuka teistä, jumalat, voisi ilmoittaa niin kuin minä: "Se mies, joka on minulle mieluinen, toteuttaa tahtoni Babyloniassa ja Kaldean kansan parissa."
14Kogunege kõik ja kuulge! Kes neist on seda kuulutanud? See, keda Issand armastab, näitab oma tahet Paabelis ja oma käsivart kaldealaste seas.
15Minä olen tämän ilmoittanut, minä olen hänet kutsunut, minä olen nostanut hänet esiin ja johtanut hänen tiensä menestykseen.
15Mina, mina olen rääkinud, mina olen ta kutsunud, olen tema toonud ja tema teekond läheb korda.
16Tulkaa tänne ja kuulkaa! Alun alkaenkaan en ole puhunut tästä salassa. Jo silloin kun nämä tapahtumat alkoivat, minä olin läsnä. -- Ja nyt Herra, minun Jumalani, on antanut minuun henkensä ja lähettänyt minut.
16Tulge mu juurde, kuulge seda! Mina ei ole algusest peale rääkinud salajas, juba kui see sündis, olin ma seal. Ja nüüd on Issand Jumal läkitanud minu ja oma Vaimu.
17Näin sanoo Herra, Israelin Pyhä, joka lunastaa sinut vapaaksi: -- Minä olen Herra, sinun Jumalasi, Minä opetan sinulle, mikä on sinulle hyväksi, minä opastan sinua tielläsi.
17Nõnda ütleb Issand, su lunastaja, Iisraeli Püha: Mina olen Issand, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima.
18Kunpa kuulisit minun käskyjäni! Silloin sinun onnesi olisi runsas kuin virta, sinulle tuleva siunaus loputon kuin meren aallot,
18Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu olnud kui jõgi ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained.
19ja sinun lapsesi olisivat lukuisat kuin rannan hiekka, sinun jälkeläisesi lukemattomat kuin hiekan jyvät. Sinun nimesi ei koskaan häviäisi, ei sitä pyyhittäisi pois minun silmieni edestä.
19Su sugu oleks olnud nagu liiva ja su ihuvilja selle sõmerate sarnaselt: ei oleks hävitatud ega kaotatud tema nime mu palge eest.
20Lähtekää Babyloniasta, rientäkää kotiin kaldealaisten maasta! Kertokaa tästä riemuiten, kuuluttakaa, viekää viesti maan ääriin asti. Sanokaa: "Herra on lunastanut palvelijansa Jaakobin vapaaksi!"
20Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: 'Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.
21Eivät he janoa kärsineet, kun hän vei heidät autiomaahan: veden hän sai vuotamaan kalliosta heille, hän halkaisi kallion, ja vedet virtasivat.
21Nad ei saanud tunda janu, kui ta viis neid läbi kõrbete: ta laskis neile kaljust vett voolata, ta lõhestas kalju ja vesi vulises.'
22-- Jumalattomilla ei ole rauhaa, sanoo Herra.
22Õelatel ei ole rahu, ütleb Issand.