1Elihu alkoi jälleen puhua ja sanoi:
1Ja Eliihu jätkas ning ütles:
2-- Malta hetki, niin minä opetan sinua vielä, vielä minulla on sanoja Jumalan puolustukseksi.
2'Olgu sul minuga pisut kannatust, siis ma õpetan sind, sest mul on veel Jumala heaks sõnu!
3Syvältä minä ammennan tietoni ja osoitan, kuka on oikeassa: hän, joka on minut luonut.
3Ma tahan tuua oma tarkuse kaugemalt ja anda õiguse oma Loojale.
4Minä en puhu perättömiä. Sinun edessäsi seisoo mies, jolla on oikea tieto.
4Sest mu sõnad pole tõesti mitte valed, täiuslik teadja on su ees.
5Katso Jumalan suuruutta! Ketään hän ei hylkää. Hän on voimakas ja viisas.
5Vaata, Jumal on vägev, kuid ta ei põlga kedagi, vägev on tema südame jõud!
6Jumalattoman hän ei anna elää, mutta osattomalle hän turvaa oikeuden.
6Õelat ei jäta ta elama, aga viletsaile annab ta õiguse.
7Jumala ei käännä katsettaan pois hurskaasta vaan nostaa hänet korkeaan asemaan, kuninkaitten vierelle, ja siinä hän pysyy.
7Ta ei pööra oma silmi ära õigete pealt, vaid paneb need koos kuningatega igaveseks istuma aujärjele, ja nad ülendatakse.
8Jos joku on vankilan kurjuudessa kahleisiin kytkettynä,
8Ja kui nad on pandud ahelaisse, vangistatud viletsuse köidikuisse,
9se on hänelle opiksi: Jumala muistuttaa häntä hänen teoistaan, väkivallan teoista, joihin hän on syyllistynyt.
9siis ta heidab neile ette nende tegu ja üleastumisi, et nad on olnud ülemeelikud,
10Jumala avaa hänen korvansa kuulemaan varoituksen sanaa, kieltää häntä jatkamasta pahuuden töitä.
10ja avab nende kõrvad hoiatuseks ning käsib neid taganeda ülekohtust.
11Jos hän silloin kuulee Jumalan ääntä ja jälleen tottelee häntä, hän saa osakseen onnen päiviä, hänen vuotensa täyttyvät ilosta.
11Kui nad siis kuulavad ja teenivad teda, siis nad lõpetavad oma päevad õnnes ja aastad õndsuses.
12Mutta jos hän ei kuule, keihäs lävistää hänet, ja hän kuolee mitään oppimatta.
12Aga kui nad ei kuula, siis nad tormavad oda otsa ja heidavad arutuina hinge.
13Rienaaja uhoaa vihaansa eikä pyydä apua edes silloin, kun Jumala hänet vangitsee.
13Südamest jumalatud peavad viha, nad ei hüüa appi, kui ta on nad vangistanud.
14Hän kuolee nuorena, hänen elämänsä päättyy kuin porttopoikien elämä.
14Nende hing sureb noorelt ja nende elu pordumeeste seas.
15Mutta osattomalle kurjuus on pelastukseksi, ahdingon keskellä Jumala avaa hänen korvansa kuulemaan.
15Ta päästab viletsa tema viletsuse kaudu ja avab tema kõrva, kui ta on hädas.
16Myös sinut hän auttoi ahdingoista. Elit leveästi, huolta vailla. Sinun pöytäsi notkui rasvaisia herkkuja.
16Ta meelitaks sindki kitsikuse kurgust piiramata avarusse ja su laud oleks täis rasvast rooga.
17Mutta nyt sinua on kohdannut rangaistus synneistäsi, sinä saat ansiosi mukaan.
17Aga sa oled täis õelate kohut, kohus ja õigus tabavad sind.
18Vaikka olet vihoissasi, malta mielesi! Millään rahalla et voi ostaa itseäsi vapaaksi.
18Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks!
19Eivät sinun huutosi voi pelastaa sinua tästä ahdingosta, eivät mitkään sinun ponnistuksesi.
19Kas su õilsus on küllaldane? Ei aita kuld ega kõik su jõupingutused!
20Turha on toivoen odottaa yötä, jolloin kansat nousevat -- ne tuhoutuvat.
20Ära igatse ööd, kui rahvad tõusevad oma asemeilt!
21Varo, älä taivu vääryyden tielle, vaikka se ehkä houkuttaakin enemmän kuin kärsimys.
21Hoidu pöördumast ülekohtu poole, sest seda sa eelistad viletsusele!
22Katso, miten suuri on Jumalan valta! Kuka voisi olla hänen veroisensa opettaja?
22Vaata, Jumal toimib võimsalt oma jõus! Kes oleks seesugune õpetaja nagu tema?
23Kuka voisi määrätä hänen tiensä, kuka voi sanoa hänelle: "Teit väärin!"
23Kes on temale määranud ta tee, ja kes julgeks öelda: 'Sa oled ülekohut teinud'?
24Muista ylistää hänen töitään, niistä ihmiset ovat aina laulaneet.
24Pea meeles, et sinagi pead ülistama tema tööd, millest inimesed on laulnud!
25Niitä ihaillaan, niitä ihmetellään, vaikka ne nähdään vain kaukaa.
25Kõik inimesed näevad seda - inimene vaatab seda kaugelt.
26Korkea on Jumala, me emme voi häntä tuntea, hänen vuosiensa määrä on tutkimaton.
26Vaata, Jumal on suur ja meie ei mõista teda, tema aastate arv on uurimatu.
27Hän vetää vesipisarat ylös taivaaseen ja siivilöi ne taivaan vesistä sateeksi,
27Sest ta tõmbab veepiisad üles: need nõrguvad tema udust vihmaks,
28jota pilvet tihkuvat, vihmovat kaikille ihmisille.
28mida pilved kallavad ja tilgutavad paljude inimeste peale.
29Kuka ymmärtäisi, miten pilvet voivat leijua ilmassa, kuka ymmärtäisi jylinän, joka tulee Jumalan majasta?
29Tema, kes korraldab ka pilvekihte, oma kojast müristamist,
30Pilvien yli hän väläyttää valonsa, meren syvyydet hän peittää varjoon.
30vaata, ta laotab talle oma valgust ja katab sellega mere põhjad.
31Pilvien voimalla hän rankaisee kansoja, niiden avulla hän ne runsaasti ruokkii.
31Sest sellega ta toidab rahvaid ja annab külluses rooga.
32Hän ottaa käsiinsä salaman, hän käskee, ja se tavoittaa maalinsa.
32Ta võtab välgu oma kätte ja käsib sellel märki tabada.
33Jylinä ilmoittaa hänen tulostaan, karjakin aavistaa, kun hän lähestyy.
33Tema mürin kuulutab sellest, loomakarigi kuulutab tõusvat tormi.