1Huomispäivästä älä kersku, ethän tiedä, mitä se tuo tullessaan.
1Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob!
2Kiittäköön sinua toinen, ei oma suusi, vieras, ei oma kielesi.
2Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled.
3Raskas on hiekka ja painava kivi, raskainta typeryksen tuottama harmi.
3Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast.
4Raivo on raakaa, viha kuin tulva, mutta kuka mustasukkaisuuden torjuu?
4Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?
5Parempi nuhdella avoimesti kuin vaieta rakkauden nimissä.
5Parem avalik noomitus kui salalik armastus.
6Rakastavan lyöntikin on rakkautta, vihamiehen suudelmakin pelkkää vihaa.
6Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid.
7Kylläinen halveksii hunajaakin, nälkäiselle karvaskin on makeaa.
7Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus.
8Kuin lintu, joka jättää pesänsä, on ihminen, joka lähtee omilta mailtaan.
8Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast.
9Öljy ja suitsuke ilahduttavat mielen, ystävän rakkaus on kuin tuoksuva puu.
9Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest.
10Älä hylkää ystävääsi, älä isäsi ystävää. Kun joudut pulaan, älä oitis mene veljesi luo. Parempi läheinen naapuri kuin kaukainen veli.
10Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel!
11Toimi viisaasti, poikani, isäsi iloksi: sinä olet paras vastaus solvaajilleni.
11Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!
12Kun onnettomuus uhkaa, viisas väistää, tyhmä kulkee kohti ja saa kolhut.
12Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.
13Jos joku vierasta takaa, ota häneltä viitta ja pidä se panttina vierasta varten.
13Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
14Jos joku heti aamulla vuolaasti sinua siunaa, sen siunauksen takana voi olla kirous.
14Kes vara hommikul oma ligimest valju häälega õnnistab, sellele loetakse see sajatamiseks.
15Kuin katonraosta sateella tippuva vesi, sellainen on nalkuttava vaimo.
15Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused:
16Helpompi pidätellä tuulta kuin häntä, kuin öljy hän lipeää otteestasi.
16teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega.
17Rauta rautaa hioo, ihminen hioo ihmistä.
17Raud ihub rauda ja inimene ihub teist.
18Joka viikunapuutaan hoitaa, se viikunoita syö, joka herraansa hyvin palvelee, saa siitä kunniaa.
18Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes teenib oma isandat, seda austatakse.
19Veden kalvossa näet kasvosi, lähimmäisessä näet sydämesi.
19Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele.
20Nälkäisenä ammottaa tuonelan kita, kyltymättä himoitsevat ihmisen silmät.
20Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka inimese silmad.
21Hopealle sulatin, kullalle uuni, ihmisen mittana kiitos ja moite.
21Hõbeda jaoks on sulatuspott ja kulla jaoks ahi, ja meest hinnatakse tema kuulsuse järgi.
22Survo hullua huhmaressa, survimella kivien seassa: ei erkane hänestä hänen hulluutensa.
22Isegi kui sa rumalat tambiksid nuiaga uhmris terade seas, ei lahkuks temast rumalus.
23Pidä hyvää huolta lampaistasi, valvo, miten vuohikarjasi voi,
23Pane tähele oma lammaste seisukorda, tee karjad oma südameasjaks,
24sillä rikkaus ei kestä ikuisesti eikä valta säily polvesta polveen.
24sest varandus ei kesta igavesti, või kas kroongi püsib põlvest põlve?
25Kun heinä on korjattu ja odelma nousee, kun vuorilta on koottu vihanta ruoho,
25Kui rohi on kadunud ja ädal on tulnud nähtavale, kui mägedelt on hein korjatud,
26silloin ostat karitsoilla itsellesi vaatteet, myyt pukit ja hankit uuden pellon,
26siis on sul tallesid riietuseks ja sikke ostuhinnaks põllu eest.
27silloin saat kyllälti vuohenmaitoa, sillä ravitset koko perheesi, siitä saavat ravintonsa orjattaresi.
27Ja sul enesel on küllalt kitsepiima toiduks, toiduks su perele ja elatiseks su teenijaile.