1Halleluja! Hyvä on Jumalaamme sävelin kiittää, ihanaa on virittää ylistyslaulu!
1Halleluuja! Jah, hea on mängida meie Jumalale; jah, kaunis ja kohane on kiituslaul.
2Herra rakentaa Jerusalemin jälleen, hän kokoaa Israelin hajotetun kansan.
2Issand ehitab Jeruusalemma, tema kogub Iisraeli hajutatud.
3Hän parantaa ne, joiden mieli on murtunut, hän sitoo heidän haavansa.
3Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.
4Herra tietää tähtien luvun, hän on antanut niille kaikille nimen.
4Tema määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi.
5Suuri on Herramme, suuri ja voimallinen, mittaamaton on hänen viisautensa.
5Meie Issand on suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu.
6Hän on nöyrien tuki ja turva, mutta jumalattomat hän painaa maahan.
6Issand peab ülal viletsaid, aga õelad alandab maani.
7Laulakaa Herralle, virittäkää kiitosvirsi, soittakaa lyyralla kiitosta Jumalallemme!
7Laulge Issandale tänuga, mängige kandlel kiitust meie Jumalale,
8Hän peittää pilvillä taivaan ja lähettää maan päälle sateen, hän panee versomaan vuorien ruohon.
8kes katab taeva paksude pilvedega, kes valmistab maale vihma, kes laseb tärgata rohu mägedele,
9Hän antaa karjalle ravinnon, hän ruokkii korpin pojat, jotka huutavat nälissään.
9ta annab loomadele nende toidu ja kaarnapoegadele, kes teda hüüavad.
10Hevosen voima ei ole Herran silmissä mitään, miehen juoksu ei hänen katsettaan käännä.
10Temale ei meeldi hobusevägi ega ole tal head meelt jalameeste säärtest.
11Herra katsoo niihin, jotka häntä palvelevat, niihin, jotka panevat toivonsa Herran armoon.
11Issandal on hea meel neist, kes teda kardavad, kes loodavad tema helduse peale.
12Kiitä Herraa, Jerusalem! Ylistä Jumalaasi, Siion!
12Ülista, Jeruusalemm, Issandat! Siion, kiida oma Jumalat!
13Hän vahvistaa sinun porttiesi salvat, hän siunaa ne, jotka asuvat keskelläsi.
13Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid, tema õnnistab su lapsi sinu sees.
14Hän tuo rajoillesi rauhan ja antaa ravinnoksesi parhainta vehnää.
14Ta annab rahu su piirile, ta küllastab su tuumaka nisuga.
15Hän lähettää käskynsä maan päälle, hetkessä saapuu hänen sanansa perille.
15Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema sõna.
16Hän sirottelee lunta kuin villan hahtuvia, hän levittää kuuraa kuin tuhkaa.
16Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka.
17Hän viskoo rakeita kuin leivänmuruja, hänen pakkasessaan vesi jähmettyy.
17Ta viskab oma jääd nagu palukesi: kes võib püsida tema külma ees?
18Kun hän käskee, jää sulaa. Hän käskee tuulensa puhaltaa, ja vedet virtaavat.
18Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad.
19Hän on ilmoittanut sanansa Jaakobille, käskynsä ja säädöksensä Israelille.
19Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused.
20Muille kansoille hän ei niitä ilmoittanut, hänen säädöksiään eivät toiset tunne. Halleluja!
20Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale, ja tema seadusi ei ole nad tundnud. Halleluuja!