1Daavidin rukous. Herra, kuule minua, minä etsin oikeutta! Kuule minun avunhuutoni, ota vastaan rukoukseni. Minä puhun sinulle vilpittömin huulin.
1Taaveti palve. Kuule, Issand, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!
2Sinulta saan oikean tuomion, sinun silmäsi näkevät, mikä on totta.
2Sinu palge eest tulgu mulle õiglane otsus, sinu silmad näevad, mis on õige!
3Sinä tutkit sydämeni, yölläkin sinä minua tarkkaat, sinä koettelet minua mutta et löydä minusta mitään väärää. Minun suuni ei puhu pahaa.
3Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind - siis sa ei leia midagi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte.
4En ole tehnyt niin kuin muut tekevät. Olen totellut sinua ja välttänyt väkivallan teitä.
4Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest.
5Sinun poluillasi minä olen pysynyt, jalkani eivät ole horjahtaneet sinun tieltäsi pois.
5Mu sammud hoidsid kinni su jälgedest, mu jalad ei kõikunud.
6Minä huudan sinua avuksi, Jumala, ja sinä vastaat minulle. Kuuntele minua, kuule, mitä puhun sinulle.
6Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!
7Osoita minulle ihmeellistä hyvyyttäsi! Sinä pelastat väkevällä kädelläsi kaikki ne, jotka etsivät sinusta turvaa vihamiesten uhatessa.
7Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!
8Varjele minua niin kuin silmäterääsi, peitä minut siipiesi suojaan --
8Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind
9jumalattomat väijyvät henkeäni, veriviholliseni saartavat minut!
9õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!
10He ovat kovettaneet sydämensä ja puhuvat röyhkeästi ylvästellen.
10Nad on sulgenud oma rasvunud südame, oma suuga nad räägivad ülbesti.
11Nyt he ovat jo kintereilläni ja piirittävät minut, vaanivat tilaisuutta iskeäkseen minut maahan.
11Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind. Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna.
12He ovat kuin saalista himoitseva leijona, kuin piilopaikassaan väijyvä peto.
12Nad on nagu lõvi, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb.
13Riennä avuksi, Herra! Astu jumalattomia vastaan, paina heidät polvilleen! Pelasta minut miekallasi!
13Tõuse, Issand, astu tema vastu, suru ta maha; päästa mu hing õela käest oma mõõgaga,
14Vapauta minut kädelläsi, Herra, pahojen ihmisten vallasta, noiden ihmisten, joille tämä elämä on kaikki. Suojattiesi vatsan sinä täytät, heidän lapsensa saavat syödä kyllikseen, ja ruokaa riittää lastenkin lapsille.
14meeste käest oma käega, oh Issand, meeste käest, kes on maailmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu sa täidad oma varaga, kelle pojad saavad rohkesti ja kes panevad ülejäägi hoiule oma lastele!
15Minä saan nähdä sinun kasvosi, sillä minä olen viaton. Kun herään unesta, sinun läsnäolosi ravitsee minut.
15Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.