1Laulunjohtajalle. Niin kuin "Aamuruskon peura". Daavidin psalmi. (H22:2)Jumalani, Jumalani, miksi hylkäsit minut? Minä huudan sinua avuksi, mutta sinä olet kaukana.
1Laulujuhatajale: viisil 'Koiduaegne emahirv'; Taaveti laul.
2(H22:3)Jumalani, minä kutsun sinua päivisin, mutta sinä et vastaa. Yöt kaikki huudan saamatta rauhaa.
2Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3(H22:4)Sinä olet pyhä, sinä olet kuningas, sinulle soivat Israelin ylistysvirret.
3Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4(H22:5)Sinuun ovat turvanneet isämme ennen. Sinuun he turvasivat ja pääsivät suojaan,
4Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5(H22:6)sinua he huusivat ja saivat avun, sinuun he luottivat eivätkä pettyneet.
5Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6(H22:7)Mutta minä olen maan mato, en enää ihminen, olen kansani hylkäämä, ihmisten pilkka.
6nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
7(H22:8)Kaikki ilkkuvat, kun minut näkevät, pudistavat päätään ja ivaavat minua:
7Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
8(H22:9)"Hän on turvannut Herraan, auttakoon Herra häntä. Herra on häneen mieltynyt, pelastakoon siis hänet!"
8Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
9(H22:10)Herra, sinä minut päästit äitini kohdusta ja annoit minulle turvan äitini rinnoilla.
9'Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.'
10(H22:11)Syntymästäni saakka olen ollut sinun varassasi, sinä olet ollut Jumalani ensi hetkestä alkaen.
10Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal.
11(H22:12)Älä ole kaukana nyt, kun hätä on lähellä eikä kukaan minua auta.
11Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
12(H22:13)Sonnien laumat piirittävät minua, villit Basanin härät minut saartavat,
12Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, sest abimeest ei ole!
13(H22:14)kuin raatelevat pedot ne uhkaavat minua, kuin karjuvat leijonat, kita ammollaan.
13Palju härjavärsse ümbritseb mind, Baasani sõnnid piiravad mind.
14(H22:15)Voimani valuu maahan kuin vesi, luuni irtoavat toisistaan. Sydämeni on kuin pehmeää vahaa, se sulaa rinnassani.
14Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
15(H22:16)Kurkkuni on kuiva kuin ruukunsiru, kieleni on tarttunut kitalakeen. Maan tomuun sinä suistat minut kuolemaan!
15Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära. Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas.
16(H22:17)Koirien lauma saartaa minut, minut ympäröi vihamiesten piiri. Käteni ja jalkani ovat runnellut,
16Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad sa minu.
17(H22:18)ruumiini luut näkyvät kaikki. Ilkkuen he katsovat minuun,
17Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad purevad mu käsi ja jalgu,
18(H22:19)jakavat vaatteeni keskenään ja heittävät puvustani arpaa.
18ma võin lugeda kõiki oma luid. Nemad aga vahivad mulle otsa ja parastavad mind.
19(H22:20)Herra, älä ole niin kaukana! Anna minulle voimaa, riennä avuksi!
19Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast.
20(H22:21)Pelasta minut miekalta, pelasta henkeni koirilta,
20Aga sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
21(H22:22)pelasta minut leijonien kidasta, pelasta villihärkien sarvista!
21Tõmba mu hing ära mõõga eest, koera käest mu ainuke!
22(H22:23)Silloin minä julistan nimeäsi veljilleni, ylistän sinua seurakunnan keskellä.
22Päästa mind lõvi suust ja metshärgade sarvede eest! - Sa vastasid mulle! -
23(H22:24)Ylistäkää Jumalaa, te Herran palvelijat! Jaakobin suku, kunnioita häntä, palvele vavisten, Israelin kansa!
23Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind.
24(H22:25)Ei hän halveksinut heikkoa eikä karttanut kurjaa, ei kääntänyt pois kasvojaan vaan kuuli, kun huusin.
24Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda, kõik Jaakobi sugu, austage teda! Ja värisege tema ees, kõik Iisraeli sugu!
25(H22:26)Sinua minä ylistän seurakunnan keskellä. Sinun palvelijoittesi edessä lunastan lupaukseni.
25Sest ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole.
26(H22:27)Köyhät syökööt ja tulkoot kylläisiksi, Herraa etsivät ylistäkööt häntä! Olkoon teillä voimaa ja rohkeutta iäti!
26Sinu kohta käib mu kiituslaul suures koguduses, ma tasun oma tõotused nende ees, kes teda kardavad.
27(H22:28)Muistakoot maan kansat tämän teon ja kääntykööt hänen puoleensa. Kumartakoot häntä myös vieraat heimot,
27Vaesed saavad süüa ning saavad kõhud täis; Issandat kiidavad, kes teda otsivad. Teie südamed elagu igavesti!
28(H22:29)sillä Herran on kuninkuus! Hänen valtansa alla ovat kaikki kansat.
28Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde ja pöörduvad tagasi Issanda juurde; ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad.
29(H22:30)Vain häntä kumartakoot maan mahtavat, hänen eteensä langetkoot kaikki, jotka maan tomuun vaipuvat. He eivät voi elossa pysyä,
29Sest Issanda päralt on kuninglik võim ja ta valitseb rahvaid.
30(H22:31)mutta ne, jotka heidän jälkeensä tulevat, saavat palvella Herraa. He kertovat hänestä lapsilleen,
30Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
31(H22:32)ja vastedes syntyvälle kansalle he julistavat Herran hyvyyttä, sillä hän on tämän tehnyt.
31Tulevane sugu teenib teda, Issandast jutustatakse tulevasele põlvele.
32Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust, vastsündivale rahvale jutustades, et tema on seda teinud.