1Laulunjohtajalle. Lauletaan korkealla poikaäänellä. Daavidin psalmi. (H9:2)Minä kiitän sinua, Herra, koko sydämestäni, kerron sinun ihmeelliset tekosi.
1Laulujuhatajale: viisil 'Sure poja eest!'; Taaveti laul.
2(H9:3)Minä iloitsen ja riemuitsen sinusta, ylistän sinun nimeäsi, Korkein.
2Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.
3(H9:4)Sinun edessäsi kääntyivät viholliseni pakoon, kaatuivat ja suistuivat tuhoon.
3Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
4(H9:5)Sinä, oikeamielinen tuomari, sinä nousit istuimellesi, tuomitsit, ja asiani voitti.
4Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.
5(H9:6)Sinä jyrisit kansoille, tuhosit jumalattomat, heidän nimensä sinä pyyhit pois ikiajoiksi.
5Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
6(H9:7)Viholliset on lyöty, murskattu ainiaaksi. Heidän kaupunkinsa sinä olet repinyt maahan, ei edes muistoa ole heistä jäljellä.
6sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
7(H9:8)Mutta Herra hallitsee ikuisesti, oikeus on hänen valtaistuimensa perusta.
7Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.
8(H9:9)Hän tuomitsee maanpiirin vanhurskaasti, langettaa kansoille oikeat tuomiot.
8Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.
9(H9:10)Herra on sorrettujen turva, hän on suoja ahdingon aikana.
9Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.
10(H9:11)Sinuun luottavat kaikki, jotka tuntevat sinut. Sinä, Herra, et hylkää ketään, joka etsii sinulta apua.
10Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.
11(H9:12)Ylistäkää Herraa! Hän hallitsee Siionissa! Kertokaa hänen tekonsa kaikille kansoille!
11Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!
12(H9:13)Hän muistaa kaikkia sorrettuja, hän kuulee heidän avunhuutonsa, veritekoja hän ei unohda.
12Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
13(H9:14)Herra, ole minulle armollinen, katso, kuinka viholliseni sortavat minua! Sinä tuot minut takaisin kuoleman porteilta.
13Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.
14(H9:15)Silloin minä julistan sinun suuria tekojasi, huudan julki iloni Jerusalemin kaduilla.
14Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
15(H9:16)Kansat suistuivat kuoppaan -- itse ne olivat sen kaivaneet. Jumalattomien jalat tarttuivat ansaan -- itse he olivat sen virittäneet.
15et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
16(H9:17)Herra osoitti voimansa, toteutti tuomionsa: omiin juoniinsa jumalaton jäi kiinni. Välisoitto. (sela)
16Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
17(H9:18)Peräytykööt väärintekijät tuonelaan asti, väistykööt kansat, jotka unohtavat Jumalan!
17Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.
18(H9:19)Jumala ei unohda köyhää ainiaaksi, sorrettujen toivo ei raukea tyhjiin.
18Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
19(H9:20)Astu esiin, Herra! Älä salli ihmisten ylvästellä! Vedä kansat tuomiolle!
19Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.
20(H9:21)Herra, syökse ne pelon valtaan! Anna vihollisten tuntea, että he ovat vain ihmisiä! (sela)
20Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
21Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.