French 1910

Estonian

Job

23

1Job prit la parole et dit:
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2Maintenant encore ma plainte est une révolte, Mais la souffrance étouffe mes soupirs.
2'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.
3Oh! si je savais où le trouver, Si je pouvais arriver jusqu'à son trône,
3Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!
4Je plaiderais ma cause devant lui, Je remplirais ma bouche d'arguments,
4Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.
5Je connaîtrais ce qu'il peut avoir à répondre, Je verrais ce qu'il peut avoir à me dire.
5Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.
6Emploierait-il toute sa force à me combattre? Ne daignerait-il pas au moins m'écouter?
6Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.
7Ce serait un homme droit qui plaiderait avec lui, Et je serais pour toujours absous par mon juge.
7Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.
8Mais, si je vais à l'orient, il n'y est pas; Si je vais à l'occident, je ne le trouve pas;
8Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.
9Est-il occupé au nord, je ne puis le voir; Se cache-t-il au midi, je ne puis le découvrir.
9Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.
10Il sait néanmoins quelle voie j'ai suivie; Et, s'il m'éprouvait, je sortirais pur comme l'or.
10Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.
11Mon pied s'est attaché à ses pas; J'ai gardé sa voie, et je ne m'en suis point détourné.
11Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.
12Je n'ai pas abandonné les commandements de ses lèvres; J'ai fait plier ma volonté aux paroles de sa bouche.
12Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.
13Mais sa résolution est arrêtée; qui s'y opposera? Ce que son âme désire, il l'exécute.
13Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.
14Il accomplira donc ses desseins à mon égard, Et il en concevra bien d'autres encore.
14Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.
15Voilà pourquoi sa présence m'épouvante; Quand j'y pense, j'ai peur de lui.
15Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.
16Dieu a brisé mon courage, Le Tout-Puissant m'a rempli d'effroi.
16Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.
17Car ce ne sont pas les ténèbres qui m'anéantissent, Ce n'est pas l'obscurité dont je suis couvert.
17Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?