French 1910

Estonian

Job

31

1J'avais fait un pacte avec mes yeux, Et je n'aurais pas arrêté mes regards sur une vierge.
1Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?
2Quelle part Dieu m'eût-il réservée d'en haut? Quel héritage le Tout-Puissant m'eût-il envoyé des cieux?
2Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?
3La ruine n'est-elle pas pour le méchant, Et le malheur pour ceux qui commettent l'iniquité?
3Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?
4Dieu n'a-t-il pas connu mes voies? N'a-t-il pas compté tous mes pas?
4Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?
5Si j'ai marché dans le mensonge, Si mon pied a couru vers la fraude,
5Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,
6Que Dieu me pèse dans des balances justes, Et il reconnaîtra mon intégrité!
6vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!
7Si mon pas s'est détourné du droit chemin, Si mon coeur a suivi mes yeux, Si quelque souillure s'est attachée à mes mains,
7Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,
8Que je sème et qu'un autre moissonne, Et que mes rejetons soient déracinés!
8siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!
9Si mon coeur a été séduit par une femme, Si j'ai fait le guet à la porte de mon prochain,
9Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,
10Que ma femme tourne la meule pour un autre, Et que d'autres la déshonorent!
10siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!
11Car c'est un crime, Un forfait que punissent les juges;
11Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,
12C'est un feu qui dévore jusqu'à la ruine, Et qui aurait détruit toute ma richesse.
12tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.
13Si j'ai méprisé le droit de mon serviteur ou de ma servante Lorsqu'ils étaient en contestation avec moi,
13Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,
14Qu'ai-je à faire, quand Dieu se lève? Qu'ai-je à répondre, quand il châtie?
14mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?
15Celui qui m'a créé dans le ventre de ma mère ne l'a-t-il pas créé? Le même Dieu ne nous a-t-il pas formés dans le sein maternel?
15Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?
16Si j'ai refusé aux pauvres ce qu'ils demandaient, Si j'ai fait languir les yeux de la veuve,
16Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?
17Si j'ai mangé seul mon pain, Sans que l'orphelin en ait eu sa part,
17Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?
18Moi qui l'ai dès ma jeunesse élevé comme un père, Moi qui dès ma naissance ai soutenu la veuve;
18Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.
19Si j'ai vu le malheureux manquer de vêtements, L'indigent n'avoir point de couverture,
19Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?
20Sans que ses reins m'aient béni, Sans qu'il ait été réchauffé par la toison de mes agneaux;
20Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?
21Si j'ai levé la main contre l'orphelin, Parce que je me sentais un appui dans les juges;
21Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,
22Que mon épaule se détache de sa jointure, Que mon bras tombe et qu'il se brise!
22siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!
23Car les châtiments de Dieu m'épouvantent, Et je ne puis rien devant sa majesté.
23Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.
24Si j'ai mis dans l'or ma confiance, Si j'ai dit à l'or: Tu es mon espoir;
24Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?
25Si je me suis réjoui de la grandeur de mes biens, De la quantité des richesses que j'avais acquises;
25Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?
26Si j'ai regardé le soleil quand il brillait, La lune quand elle s'avançait majestueuse,
26Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,
27Et si mon coeur s'est laissé séduire en secret, Si ma main s'est portée sur ma bouche;
27kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,
28C'est encore un crime que doivent punir les juges, Et j'aurais renié le Dieu d'en haut!
28siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.
29Si j'ai été joyeux du malheur de mon ennemi, Si j'ai sauté d'allégresse quand les revers l'ont atteint,
29Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?
30Moi qui n'ai pas permis à ma langue de pécher, De demander sa mort avec imprécation;
30Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.
31Si les gens de ma tente ne disaient pas: Où est celui qui n'a pas été rassasié de sa viande?
31Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'
32Si l'étranger passait la nuit dehors, Si je n'ouvrais pas ma porte au voyageur;
32Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.
33Si, comme les hommes, j'ai caché mes transgressions, Et renfermé mes iniquités dans mon sein,
33Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,
34Parce que j'avais peur de la multitude, Parce que je craignais le mépris des familles, Me tenant à l'écart et n'osant franchir ma porte...
34sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?
35Oh! qui me fera trouver quelqu'un qui m'écoute? Voilà ma défense toute signée: Que le Tout-Puissant me réponde! Qui me donnera la plainte écrite par mon adversaire?
35Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!
36Je porterai son écrit sur mon épaule, Je l'attacherai sur mon front comme une couronne;
36Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.
37Je lui rendrai compte de tous mes pas, Je m'approcherai de lui comme un prince.
37Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.
38Si ma terre crie contre moi, Et que ses sillons versent des larmes;
38Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,
39Si j'en ai mangé le produit sans l'avoir payée, Et que j'aie attristé l'âme de ses anciens maîtres;
39et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,
40Qu'il y croisse des épines au lieu de froment, Et de l'ivraie au lieu d'orge! Fin des paroles de Job.
40siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.