French 1910

Estonian

Psalms

9

1Au chef des chantres. Sur Meurs pour le fils. Psaume de David. Je louerai l'Eternel de tout mon coeur, Je raconterai toutes tes merveilles.
1Laulujuhatajale: viisil 'Sure poja eest!'; Taaveti laul.
2Je ferai de toi le sujet de ma joie et de mon allégresse, Je chanterai ton nom, Dieu Très-Haut!
2Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid.
3Mes ennemis reculent, Ils chancellent, ils périssent devant ta face.
3Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
4Car tu soutiens mon droit et ma cause, Tu sièges sur ton trône en juste juge.
4Sest mu vaenlased taganevad, nad komistavad ning hävivad su palge eest.
5Tu châties les nations, tu détruis le méchant, Tu effaces leur nom pour toujours et à perpétuité.
5Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
6Plus d'ennemis! Des ruines éternelles! Des villes que tu as renversées! Leur souvenir est anéanti.
6sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
7L'Eternel règne à jamais, Il a dressé son trône pour le jugement;
7Vaenlased on otsa saanud, rusustatud jäädavalt, ja linnadel, mis sa oled laiali rebinud, on nimedki hävinud koos nendega.
8Il juge le monde avec justice, Il juge les peuples avec droiture.
8Kuid Issand jääb igavesti; ta on oma aujärje seadnud kohtumõistmiseks.
9L'Eternel est un refuge pour l'opprimé, Un refuge au temps de la détresse.
9Ja ta ise mõistab kohut maailmale õigluses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil.
10Ceux qui connaissent ton nom se confient en toi. Car tu n'abandonnes pas ceux qui te cherchent, ô Eternel!
10Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal.
11Chantez à l'Eternel, qui réside en Sion, Publiez parmi les peuples ses hauts faits!
11Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!
12Car il venge le sang et se souvient des malheureux, Il n'oublie pas leurs cris.
12Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
13Aie pitié de moi, Eternel! Vois la misère où me réduisent mes ennemis, Enlève-moi des portes de la mort,
13Sest veresüü kättemaksjana tuletab ta neid meelde; ta ei unusta hädaliste kisendamist.
14Afin que je publie toutes tes louanges, Dans les portes de la fille de Sion, Et que je me réjouisse de ton salut.
14Ole mulle armuline, Issand! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
15Les nations tombent dans la fosse qu'elles ont faite, Leur pied se prend au filet qu'elles ont caché.
15et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
16L'Eternel se montre, il fait justice, Il enlace le méchant dans l'oeuvre de ses mains. -Jeu d'instruments. Pause.
16Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
17Les méchants se tournent vers le séjour des morts, Toutes les nations qui oublient Dieu.
17Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. Vahemäng. Sela.
18Car le malheureux n'est point oublié à jamais, L'espérance des misérables ne périt pas à toujours.
18Surmavalda taandugu riivatud, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
19Lève-toi, ô Eternel! Que l'homme ne triomphe pas! Que les nations soient jugées devant ta face!
19Sest vaest ei unustata jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks.
20Frappe-les d'épouvante, ô Eternel! Que les peuples sachent qu'ils sont des hommes! -Pause.
20Tõuse, Issand, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
21Issand, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.