¹Dieu des vengeances, Eternel! Dieu des vengeances, parais!

¹Sa kättemaksu Jumal, Issand! Sa kättemaksu Jumal, hakka kiirgama!

²Lève-toi, juge de la terre! Rends aux superbes selon leurs oeuvres!

²Tõuse, sa ilmamaa kohtumõistja, tasu kätte uhketele!

³Jusques à quand les méchants, ô Eternel! Jusques à quand les méchants triompheront-ils?

³Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?

⁴Ils discourent, ils parlent avec arrogance; Tous ceux qui font le mal se glorifient.

⁴Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.

⁵Eternel! ils écrasent ton peuple, Ils oppriment ton héritage;

⁵Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.

⁶Ils égorgent la veuve et l'étranger, Ils assassinent les orphelins.

⁶Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,

⁷Et ils disent: L'Eternel ne regarde pas, Le Dieu de Jacob ne fait pas attention!

⁷ja mõtlevad: 'Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.'

⁸Prenez-y garde, hommes stupides! Insensés, quand serez-vous sages?

⁸Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?

⁹Celui qui a planté l'oreille n'entendrait-il pas? Celui qui a formé l'oeil ne verrait-il pas?

⁹Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?

¹⁰Celui qui châtie les nations ne punirait-il point, Lui qui donne à l'homme l'intelligence?

¹⁰Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?

¹¹L'Eternel connaît les pensées de l'homme, Il sait qu'elles sont vaines.

¹¹Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.

¹²Heureux l'homme que tu châties, ô Eternel! Et que tu instruis par ta loi,

¹²Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,

¹³Pour le calmer aux jours du malheur, Jusqu'à ce que la fosse soit creusée pour le méchant!

¹³et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.

¹⁴Car l'Eternel ne délaisse pas son peuple, Il n'abandonne pas son héritage;

¹⁴Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,

¹⁵Car le jugement sera conforme à la justice, Et tous ceux dont le coeur est droit l'approuveront.

¹⁵vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.

¹⁶Qui se lèvera pour moi contre les méchants? Qui me soutiendra contre ceux qui font le mal?

¹⁶Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?

¹⁷Si l'Eternel n'était pas mon secours, Mon âme serait bien vite dans la demeure du silence.

¹⁷Kui Issand ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.

¹⁸Quand je dis: Mon pied chancelle! Ta bonté, ô Eternel! me sert d'appui.

¹⁸Kui ma ütlesin: 'Mu jalg vääratab', siis sinu heldus, Issand, toetas mind.

¹⁹Quand les pensées s'agitent en foule au dedans de moi, Tes consolations réjouissent mon âme.

¹⁹Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.

²⁰Les méchants te feraient-ils siéger sur leur trône, Eux qui forment des desseins iniques en dépit de la loi?

²⁰Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,

²¹Ils se rassemblent contre la vie du juste, Et ils condamnent le sang innocent.

²¹kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?

²²Mais l'Eternel est ma retraite, Mon Dieu est le rocher de mon refuge.

²²Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.

²³Il fera retomber sur eux leur iniquité, Il les anéantira par leur méchanceté; L'Eternel, notre Dieu, les anéantira.

²³Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast. Issand, meie Jumal, hukkab nad.