1L'Eternel, s'adressant à Job, dit:
1¶ Korero mai ano a Ihowa ki a Hopa, i mea,
2Celui qui dispute contre le Tout-Puissant est-il convaincu? Celui qui conteste avec Dieu a-t-il une réplique à faire?
2E tohe ana ranei ki te Kaha Rawa te tangata whakatohutohu? Ma te tangata e whakatupehupehu ana ki te Atua, mana e korero mai.
3Job répondit à l'Eternel et dit:
3Ano ra ko Hopa ki a Ihowa; i mea ia,
4Voici, je suis trop peu de chose; que te répliquerais-je? Je mets la main sur ma bouche.
4Nana, ehara noa iho ahau. Ko te aha taku e whakahoki atu ai ki a koe? Ka kopania toku ringa ki toku mangai.
5J'ai parlé une fois, je ne répondrai plus; Deux fois, je n'ajouterai rien.
5Kua kotahi taku koreotanga, a e kore ahau e whakahoki kupu atu; a tuarua rawa, otira kahore atu aku.
6L'Eternel répondit à Job du milieu de la tempête et dit:
6¶ Katahi ka whakahokia mai e Ihowa ki a Hopa i roto i te tukauati, ka mea,
7Ceins tes reins comme un vaillant homme; Je t'interrogerai, et tu m'instruiras.
7Tena ra, whakatane, whitikiria tou hope, a ka ui atu ahau ki a koe, mau ano e whakaatu mai ki ahau.
8Anéantiras-tu jusqu'à ma justice? Me condamneras-tu pour te donner droit?
8Me whakakahore ano ranei e koe taku whakawa? Me whakahe ki ahau kia whakatikaia ai tau?
9As-tu un bras comme celui de Dieu, Une voix tonnante comme la sienne?
9He ringa pera ranei tou i to te Atua? He reo whatitiri ranei tou, he pera i tona?
10Orne-toi de magnificence et de grandeur, Revêts-toi de splendeur et de gloire!
10Tena ra, rakai i a koe inaianei ki te rangatiratanga, ki te kororia; tatai i a koe ki te honore, ki te mana.
11Répands les flots de ta colère, Et d'un regard abaisse les hautains!
11Ringihia atu te puhaketanga o tou riri; tirohia atu nga mea whakakake katoa, whakaititia iho.
12D'un regard humilie les hautains, Ecrase sur place les méchants,
12Titiro atu ki nga mea whakakake katoa, whakapikoa iho; takahia iho ano hoki te hunga kino i te wahi e tu na ratou.
13Cache-les tous ensemble dans la poussière, Enferme leur front dans les ténèbres!
13Huihuia atu ratou, huna ki te puehu, herea o ratou mata ki te wahi ngaro.
14Alors je rends hommage A la puissance de ta droite.
14Na ko reira ahau whakaae ai ki a koe, ma tou ringa matau ano koe e whakaora.
15Voici l'hippopotame, à qui j'ai donné la vie comme à toi! Il mange de l'herbe comme le boeuf.
15¶ Na whakaaroa a Pehemoto, he mea hanga ngatahi korua naku; e kai ra i te tarutaru, ano he kau.
16Le voici! Sa force est dans ses reins, Et sa vigueur dans les muscles de son ventre;
16Nana, ko tona kaha kei tona hope, ko tona pakaritanga kei nga uaua o tona kopu.
17Il plie sa queue aussi ferme qu'un cèdre; Les nerfs de ses cuisses sont entrelacés;
17Ko tona hiawero, ano he hita e tawhiria ana e ia: powhiwhiwhi tonu nga uaua o tona huha.
18Ses os sont des tubes d'airain, Ses membres sont comme des barres de fer.
18Ko ona wheua, ano he korere parahi; ko ona rara, he poro rino.
19Il est la première des oeuvres de Dieu; Celui qui l'a fait l'a pourvu d'un glaive.
19Ko ia te tino mea nui o nga ara o te Atua: ko tona kaihanga anake hei whakapa i tana hoari ki a ia.
20Il trouve sa pâture dans les montagnes, Où se jouent toutes les bêtes des champs.
20He pono ko nga maunga hei homai kai mana; kei reira ano e takaro ana nga kirehe katoa o te parae.
21Il se couche sous les lotus, Au milieu des roseaux et des marécages;
21Ko tona takotoranga ko raro i nga rakau kouru nui, i te rake kakaho, i te repo.
22Les lotus le couvrent de leur ombre, Les saules du torrent l'environnent.
22Hei taupoki mona te whakamarumaru o nga rakau kouru nui, kei tetahi taha ona, kei tetahi taha, nga wirou o te awa.
23Que le fleuve vienne à déborder, il ne s'enfuit pas: Que le Jourdain se précipite dans sa gueule, il reste calme.
23Nana, ki te aki mai te waipuke, e kore ia e tuiri; u tonu tona whakaaro, ahakoa kokiri noa mai a Horano ki tona mangai.
24Est-ce à force ouverte qu'on pourra le saisir? Est-ce au moyen de filets qu'on lui percera le nez?
24E hopukia ranei ia e tetahi i a ia e mataara ana, e poka ranei i tona ihu ki te rore, puta noa?