French 1910

Paite

Ecclesiastes

2

1J'ai dit en mon coeur: Allons! je t'éprouverai par la joie, et tu goûteras le bonheur. Et voici, c'est encore là une vanité.
1Ka lungtangin, Kisain, vualnopnain ka honentel dia; huaijiakin nuambawlnaah bualin; huan, ngaiin, hiai leng bangmahlou ahi, ka chi a.
2J'ai dit du rire: Insensé! et de la joie: A quoi sert-elle?
2Nuihzatna thuah, Hai ahi: vualnopna thu ah, Bang a hiha? ka chi a.
3Je résolus en mon coeur de livrer ma chair au vin, tandis que mon coeur me conduirait avec sagesse, et de m'attacher à la folie jusqu'à ce que je visse ce qu'il est bon pour les fils de l'homme de faire sous les cieux pendant le nombre des jours de leur vie.
3A damsung ua mite tapaten a hih ding uh bang ahia hoih ka muh theih matan, ka lungtangin pilna kei honpi kawmin, uaiina ka sa kipahsakdan leh, haina let chintendan ka lungtangin ka zonga.
4J'exécutai de grands ouvrages: je me bâtis des maisons; je me plantai des vignes;
4Na sepna thupi ka bawla; inte ka kilama;
5je me fis des jardins et des vergers, et j'y plantai des arbres à fruit de toute espèce;
5Grep huante ka kibawla; huante leh gamsitte ka kibawla, huaiteah thei chi chih ka suana:
6je me créai des étangs, pour arroser la forêt où croissaient les arbres.
6Gammang singte khoihna hihkawt dingin, tui lite ka kibawla.
7J'achetai des serviteurs et des servantes, et j'eus leurs enfants nés dans la maison; je possédai des troupeaux de boeufs et de brebis, plus que tous ceux qui étaient avant moi dans Jérusalem.
7Pasal sikhate leh numei sikhate ka leia, ka insungah sikha te a piang ua; belamhon leh bawnghon leng ka haua, Jerusalema ka maa omte tengteng sangin:
8Je m'amassai de l'argent et de l'or, et les richesses des rois et des provinces. Je me procurai des chanteurs et des chanteuses, et les délices des fils de l'homme, des femmes en grand nombre.
8Dangka leh dangkaeng leng, bialte akipan leh kumpipate akipan gou lamdang ka ki lak khawma: pasal lasamite leh numei lasamite, mite tapa kipahna, a tama tam meite ka kineiha.
9Je devins grand, plus grand que tous ceux qui étaient avant moi dans Jérusalem. Et même ma sagesse demeura avec moi.
9Huchiin Jerusalema ka maa omte tengteng sangin ka thupiin, ka pung jaw a: ka pilna leng ka kiangah a om gige a.
10Tout ce que mes yeux avaient désiré, je ne les en ai point privés; je n'ai refusé à mon coeur aucune joie; car mon coeur prenait plaisir à tout mon travail, et c'est la part qui m'en est revenue.
10Huan, bangpeuhmah ka mitin a lunggulh amau ka it kei hi: nuamsakna himhim akipanin ka lungtang ka len kei, ka sepgimnate tengteng jiakin ka lungtang lah a kipak ngala; huan hiai tuh ka sepgimna tengteng akipan ka tantuan ahi.
11Puis, j'ai considéré tous les ouvrages que mes mains avaient faits, et la peine que j'avais prise à les exécuter; et voici, tout est vanité et poursuite du vent, et il n'y a aucun avantage à tirer de ce qu'on fait sous le soleil.
11Huchiin ka khutten a bawl uh nasepte tengteng ka vela, semgima ka hih nasep gimna tengteng: huan, ngaiin, bangteng bangmahlou leh huih nungdelh ahi a, ni nuaiah bangmah phattuamna a om kei hi.
12Alors j'ai tourné mes regards vers la sagesse, et vers la sottise et la folie. -Car que fera l'homme qui succédera au roi? Ce qu'on a déjà fait.
12Huan pilna leh lungsimkimlouhna leh haina en dingin ka kiheia: kumpipa nunga hongpai mihingin bang hih thei ding ahia? a kihihkhinsa mahmah leng.
13Et j'ai vu que la sagesse a de l'avantage sur la folie, comme la lumière a de l'avantage sur les ténèbres;
13Huchiin, khovakin khomial a khen dandanin, pilnain haina a kheng ahi chih ka muta hi.
14le sage a ses yeux à la tête, et l'insensé marche dans les ténèbres. Mais j'ai reconnu aussi qu'ils ont l'un et l'autre un même sort.
14Mi pil mitte a lutang ah a om, huan mi hai khomial ah a vak hi: huchi hinapiin lah thu khat mi tengteng kiangah a tung a;
15Et j'ai dit en mon coeur: J'aurai le même sort que l'insensé; pourquoi donc ai-je été plus sage? Et j'ai dit en mon coeur que c'est encore là une vanité.
15Huai laiin ka lungtangin, Mi haite kianga a hongom bangin, huchibangin kei kiangah leng a hongom ding; a hihleh bangdinga kei piljaw ka hia? ka chi a. Huan, ka lungtangin hiai mah leng bangmahlou ahi, ka chita hi.
16Car la mémoire du sage n'est pas plus éternelle que celle de l'insensé, puisque déjà les jours qui suivent, tout est oublié. Eh quoi! le sage meurt aussi bien que l'insensé!
16Mi pil, mi hai bangmaha, theihgigena lah khantawnin a om ngal keia: tunung chiangin a vek ua mangngilh khit ahi ding uh chih theiin. Huan bangchi-a mi hai banga mi pil si ahia?
17Et j'ai haï la vie, car ce qui se fait sous le soleil m'a déplu, car tout est vanité et poursuite du vent.
17Huchiin hinna ka huaa; ni nuaia bawl thilhih keia dinga a haksat jiakin: bangteng lah bangmahlou leh huih nungdelh ahi ngala.
18J'ai haï tout le travail que j'ai fait sous le soleil, et dont je dois laisser la jouissance à l'homme qui me succédera.
18Huan, ni nuaia ka sepgim ka sepgimna tengteng ka huaa: ka nunga hongom ding mi kianga ka nutsiat ngei ding ahi chih theiin.
19Et qui sait s'il sera sage ou insensé? Cependant il sera maître de tout mon travail, de tout le fruit de ma sagesse sous le soleil. C'est encore là une vanité.
19Huan, kuan ahia mipil hia a hihkeileh mihai hia a honghih ding thei? ka sepgimna tengtenga ka sepgimna tungah thu a nei dinga, ni nuaia pilna ka etsakna ah. Hiai leng bangmahlou ahi.
20Et j'en suis venu à livrer mon coeur au désespoir, à cause de tout le travail que j'ai fait sous le soleil.
20Huaijiakin ni nuaia sepgimna tengteng ka nabawltak tungtang thu-a ka lungtang lungdong sak dingin ka kipumhei hi.
21Car tel homme a travaillé avec sagesse et science et avec succès, et il laisse le produit de son travail à un homme qui ne s'en est point occupé. C'est encore là une vanité et un grand mal.
21Mi a sepgimna pilna leh, theihna leh, kivakna toh om lah a om ngala: himahleh huaia semgim lou mi kiangah a tantuan dinga nutsiahin a om ding hi. Hiai leng bangmahlou leh gilou lianpi ahi.
22Que revient-il, en effet, à l'homme de tout son travail et de la préoccupation de son coeur, objet de ses fatigues sous le soleil?
22Ni nuaia a sepgimna tengteng akipan leh, a lungtanga a kisukna tengteng akipan mihingin bang a neia ahia leh?
23Tous ses jours ne sont que douleur, et son partage n'est que chagrin; même la nuit son coeur ne repose pas. C'est encore là une vanité.
23A nite tengteng ahi lungkhamna lel ahi ngala, a thuakna dahna; ahi, jan nangawnin a lungtang a khawl kei hi. Hiai leng bangmahlou ahi.
24Il n'y a de bonheur pour l'homme qu'à manger et à boire, et à faire jouir son âme du bien-être, au milieu de son travail; mais j'ai vu que cela aussi vient de la main de Dieu.
24Mihing adinga a neka a dawna, a sepgimnaa thilhoiha a kha a bualsak vala hoihjaw bangmah a om kei hi. Hiai leng ka theia, Pathian khut akipan om ahi.
25Qui, en effet, peut manger et jouir, si ce n'est moi?
25Kei sangin, kuan ahia ne theia, a hihkeileh kuan ahia nuamsakna nei jaw?Amah hihlungkim mi kiangah Pathianin pilna leh, theihna leh nuamsakna a pe ngala: himahleh mikhial kiangah, gimthuakna a pia hi, lakhawm ding leh khawl khawm dingin, huchi-a kuapeuh Pathian hihlungkim kianga a piak theihna dingin, Hiai leng bangmahlou leh huih nungdelh ahi.
26Car il donne à l'homme qui lui est agréable la sagesse, la science et la joie; mais il donne au pécheur le soin de recueillir et d'amasser, afin de donner à celui qui est agréable à Dieu. C'est encore là une vanité et la poursuite du vent.
26Amah hihlungkim mi kiangah Pathianin pilna leh, theihna leh nuamsakna a pe ngala: himahleh mikhial kiangah, gimthuakna a pia hi, lakhawm ding leh khawl khawm dingin, huchi-a kuapeuh Pathian hihlungkim kianga a piak theihna dingin, Hiai leng bangmahlou leh huih nungdelh ahi.