French 1910

Paite

Job

3

1Après cela, Job ouvrit la bouche et maudit le jour de sa naissance.
1Hiai khitin Jobin a kam a kaa, a ni a hamsiat ta hi.
2Il prit la parole et dit:
2Huan Jobin a dawnga hichiin a chi hi:
3Périsse le jour où je suis né, Et la nuit qui dit: Un enfant mâle est conçu!
3Ka pianna ni leh jan, Pasal naupang paiin a om, a kichihna mangthang hen.
4Ce jour! qu'il se change en ténèbres, Que Dieu n'en ait point souci dans le ciel, Et que la lumière ne rayonne plus sur lui!
4Huai ni mialna hihen; tunglam akipan Pathianin kah dah hen, a tungah leng khovak tang kei hen.
5Que l'obscurité et l'ombre de la mort s'en emparent, Que des nuées établissent leur demeure au-dessus de lui, Et que de noirs phénomènes l'épouvantent!
5Khomial leh sihna limin amau adingin huai ngen uhen; a tungah meipi kai hen; khua nimsak tengtengin huai tuh lausak uhen.
6Cette nuit! que les ténèbres en fassent leur proie, Qu'elle disparaisse de l'année, Qu'elle ne soit plus comptée parmi les mois!
6Jan a hihleh, mial sah bikbek a tungah tu hen; kum nite lakah kipak kei hen; khate simna ah tel kei heh.
7Que cette nuit devienne stérile, Que l'allégresse en soit bannie!
7Ngaiin, huai jan hut hen; huaiah kipah aw hong kei hen.
8Qu'elle soit maudite par ceux qui maudissent les jours, Par ceux qui savent exciter le léviathan!
8Huai ni hamsiat amauten hamsiat uhen, leviathan tokthou dinga mansaa om te.
9Que les étoiles de son crépuscule s'obscurcissent, Qu'elle attende en vain la lumière, Et qu'elle ne voie point les paupières de l'aurore!
9Huaia khomui aksite mial uhen: khovak zong henla, himahleh bangmah neikei hen; jingsang mitvunte leng mu sam kei hen:
10Car elle n'a pas fermé le sein qui me conçut, Ni dérobé la souffrance à mes regards.
10Ka nu sul kongkhakte a khak louh jiakin, ka mit akipana buaina a sel louh jiakin.
11Pourquoi ne suis-je pas mort dans le ventre de ma mère? Pourquoi n'ai-je pas expiré au sortir de ses entrailles?
11Sul akipana bang dia silou ka hia? gil akipan ka hongpai khiak laia bangdia kha khah lou kahia?
12Pourquoi ai-je trouvé des genoux pour me recevoir, Et des mamelles pour m'allaiter?
12Bangdia khukten kei honsang uh ahia? Ahihkeileh bangdia ka tep ding, nawiten?
13Je serais couché maintenant, je serais tranquille, Je dormirais, je reposerais,
13Tuchiangin na lum khina na dai mai ding lah ka hi ngala; ka na ihmuta dia; huchiin ka nakhawlta ding hi:
14Avec les rois et les grands de la terre, Qui se bâtirent des mausolées,
14Lei kumpipate leh thudotmite, amau adinga mun siate bawlte toh;
15Avec les princes qui avaient de l'or, Et qui remplirent d'argent leurs demeures.
15Ahihkeileh dangkaeng nei lalte, a inte uh dangkaa dimsakte toh;
16Ou je n'existerais pas, je serais comme un avorton caché, Comme des enfants qui n'ont pas vu la lumière.
16Ahihkeileh muh louha a hunloua piang bang na hilou ka hia, naungek khovak mu ngeiloute bang?
17Là ne s'agitent plus les méchants, Et là se reposent ceux qui sont fatigués et sans force;
17Huaiah mi gilouten sukbuai a tawpsan ua; huan huaiah mitawlte a khawl uh.
18Les captifs sont tous en paix, Ils n'entendent pas la voix de l'oppresseur;
18Huai ah suangkulha tangte nuamin a om khawm uh; nasep heutu aw a za kei uh.
19Le petit et le grand sont là, Et l'esclave n'est plus soumis à son maître.
19Huaiah a lian leh a neu a om ua; huan a pu akipanin sikha a nuamlen.
20Pourquoi donne-t-il la lumière à celui qui souffre, Et la vie à ceux qui ont l'amertume dans l'âme,
20Bangdia daha om kianga khovak piak ahia, khaa haksa sa kiangah hinna;
21Qui espèrent en vain la mort, Et qui la convoitent plus qu'un trésor,
21Sihna deiha, lah a tunlouhnate kiangah; huan gou sel guk zon sanga thupia zongmite kiang ah;
22Qui seraient transportés de joie Et saisis d'allégresse, s'ils trouvaient le tombeau?
22Han a tun lai ua, nakpitaka kipakte kiang ah?
23A l'homme qui ne sait où aller, Et que Dieu cerne de toutes parts?
23Bangdia mi a lampi sela om kiang leh Pathianin a umsuak kianga khovak piaka om ahia?
24Mes soupirs sont ma nourriture, Et mes cris se répandent comme l'eau.
24Ka thumna lah an ka nek main a hongtunga, ka maunate tui banga leihbuakin a om hi.
25Ce que je crains, c'est ce qui m'arrive; Ce que je redoute, c'est ce qui m'atteint.
25Ka kihtak thil lah ka tungah a hongtung ngala, ka laulau lah ka tungah a hongtung hi.Nuam ka sa keia, muan leng ka muang kei, khawlna leng ka neikei hi; himahleh buaina a hongpai hi.
26Je n'ai ni tranquillité, ni paix, ni repos, Et le trouble s'est emparé de moi.
26Nuam ka sa keia, muan leng ka muang kei, khawlna leng ka neikei hi; himahleh buaina a hongpai hi.