French 1910

Paite

Job

41

1Prendras-tu le crocodile à l'hameçon? Saisiras-tu sa langue avec une corde?
1Ngakuaiin Ole na kai khe thei diam? Ahihkeileh a khauin a lei na sawm tum thei diam?
2Mettras-tu un jonc dans ses narines? Lui perceras-tu la mâchoire avec un crochet?
2A nak sungah khauhual na thun thei diam? Ahihkeileh sikkawiin a haijek na vut pailet thei diam?
3Te pressera-t-il de supplication? Te parlera-t-il d'une voix douce?
3Na kiangah thil nget tampi a bawl diam? Ahihkeileh na kiangah thu nemte a gen diam?
4Fera-t-il une alliance avec toi, Pour devenir à toujours ton esclave?
4Khantawna dingin amah sikha dia na lak theihna dingin, nang toh thukhun a bawl diam?
5Joueras-tu avec lui comme avec un oiseau? L'attacheras-tu pour amuser tes jeunes filles?
5Vasa toh bangin amah toh na mawl diam? Ahihkeileh na sikhanute adingin amah na hen diam?
6Les pêcheurs en trafiquent-ils? Le partagent-ils entre les marchands?
6Ngamanmi pawlten amah sumsinna dingin a bawl ding uam? Sumsinmite lakah amah a juak ding uam?
7Couvriras-tu sa peau de dards, Et sa tête de harpons?
7Sik lenin a vun na dimsak thei diam, ahihkeileh a lu ngalingte in?
8Dresse ta main contre lui, Et tu ne t'aviseras plus de l'attaquer.
8A tungah na khut koih in; kidouna theigigein, huchibangin na hih nawn kei hial ding.
9Voici, on est trompé dans son attente; A son seul aspect n'est-on pas terrassé?
9Ngaiin, amah lametna bangmahlou ahi: amah muh mahmahin mi paihkhiakin a om kei dia hia?
10Nul n'est assez hardi pour l'exciter; Qui donc me résisterait en face?
10Amah hihhalh ngam khop dingin kuamah a hang kei: ka maa ding kua ahia leh?
11De qui suis-je le débiteur? Je le paierai. Sous le ciel tout m'appartient.
11Amah ka dit ding, ka kiangah kuan a pe masa aleh? Van pumpi nuaia om peuhmah keia ahi.
12Je veux encore parler de ses membres, Et de sa force, et de la beauté de sa structure.
12A guhlehtang thu ah ka dai kei ding, a hatna mahmah leh, a pum kilawmna ah leng.
13Qui soulèvera son vêtement? Qui pénétrera entre ses mâchoires?
13A paunsilh tungnung kuan a suahsak thei dia? A kamkaih thuahnih sungah kua hongpai dia?
14Qui ouvrira les portes de sa gueule? Autour de ses dents habite la terreur.
14A mai kongkhakte kuan a hong thei dia? A ha kimvelah lauhauina a om.
15Ses magnifiques et puissants boucliers Sont unis ensemble comme par un sceau;
15A lip hattakte a kisaktheihna ahi, suai khaksa tobangin khak khum ahi.
16Ils se serrent l'un contre l'autre, Et l'air ne passerait pas entre eux;
16A kal ua huihzam a lut theihlouhna dingin, khatin a dang a naih mahmah.
17Ce sont des frères qui s'embrassent, Se saisissent, demeurent inséparables.
17Khat leh a dang a kizom ua, a kisoumat ua, huchiin khentheihlouhin a om uh.
18Ses éternuements font briller la lumière; Ses yeux sont comme les paupières de l'aurore.
18A hahchhiauten a vaksak zola, a mitte jingsang mitvunte bang ahi.
19Des flammes jaillissent de sa bouche, Des étincelles de feu s'en échappent.
19A kam akipanin meisel kuangte a pawt khia, meiekte a tawm khia hi.
20Une fumée sort de ses narines, Comme d'un vase qui bout, d'une chaudière ardente.
20A nakvangte akipanin meikhu a pawta, hal siangna bel leh chiklak loupa kang akipan bangin.
21Son souffle allume les charbons, Sa gueule lance la flamme.
21A huin suang a kuangsaka, a kam akipanin meikuang a pawt khia hi.
22La force a son cou pour demeure, Et l'effroi bondit au-devant de lui.
22A ngawng ah hatna a om gigea, a maah lauhuaina a lam hi.
23Ses parties charnues tiennent ensemble, Fondues sur lui, inébranlables.
23Asa thate a kizom khawm ua: a tungah a kip ua; hihtat theihin a om kei uh.
24Son coeur est dur comme la pierre, Dur comme la meule inférieure.
24A lungtang suang bangin a kip a; ahi, buhgawina suang nuainungjaw bang ahi.
25Quand il se lève, les plus vaillants ont peur, Et l'épouvante les fait fuir.
25Amah a thoh chiangin, mihatte a lau uh: lauluatna jiakin omdan ding a theikei uh.
26C'est en vain qu'on l'attaque avec l'épée; La lance, le javelot, la cuirasse, ne servent à rien.
26Min amah namsauin sat leh, a phatuam kei hi; teipi leng, thal leng, sikmuk zum leng.
27Il regarde le fer comme de la paille, L'airain comme du bois pourri.
27Buhpawl bangin sik a sima, sing muatsa bangin dal.
28La flèche ne le met pas en fuite, Les pierres de la fronde sont pour lui du chaume.
28Thalin amah a taisak theikei ding: amah lakah vaisuanglot suangte buhpawl a suak hi.
29Il ne voit dans la massue qu'un brin de paille, Il rit au sifflement des dards.
29Khetbukte buhpawl banga sim ahi: chiangzuma khohte a nuihsan hi.
30Sous son ventre sont des pointes aiguës: On dirait une herse qu'il étend sur le limon.
30A nuai lampangte belpei hiam ahi: buannawi tungah buh khetna chiang bangin a kiphah.
31Il fait bouillir le fond de la mer comme une chaudière, Il l'agite comme un vase rempli de parfums.
31Tuithuk bel banga sou dingin a bawla: tuipi nuhtheih bawm bangin a bawl hi.
32Il laisse après lui un sentier lumineux; L'abîme prend la chevelure d'un vieillard.
32A nungah lampi a vangsaka; tuithuk samkang min a sa ding hi.
33Sur la terre nul n'est son maître; Il a été créé pour ne rien craindre.
33Lei tungah amah bang a om keia, lau loua bawl.A sang peuh thil chiteng a ena: kisathei tapate tengteng tungah kumpipa ahi.
34Il regarde avec dédain tout ce qui est élevé, Il est le roi des plus fiers animaux.
34A sang peuh thil chiteng a ena: kisathei tapate tengteng tungah kumpipa ahi.