French 1910

Paite

Matthew

14

1En ce temps-là, Hérode le tétrarque, ayant entendu parler de Jésus,
1Huai laitakin kumpipa Herodin Jesu tanchin a na ja a, a sikhate kiangah.
2dit à ses serviteurs: C'est Jean-Baptiste! Il est ressuscité des morts, et c'est pour cela qu'il se fait par lui des miracles.
2Tua tuh Baptispa Johan ahi ve; misi laka kipan thou nawn te ei ve; huaijiakin huai thilhihtheihnaten amah sem ei ve, a chi a.
3Car Hérode, qui avait fait arrêter Jean, l'avait lié et mis en prison, à cause d'Hérodias, femme de Philippe, son frère,
3Herodin a unau Philip ji Herodia jiakin Johan a man a, a hena, suangkulh ah a na khumta hi.
4parce que Jean lui disait: Il ne t'est pas permis de l'avoir pour femme.
4Johanin a kiangah, Amah na neih a siang kei e, a chihsak jiakin.
5Il voulait le faire mourir, mais il craignait la foule, parce qu'elle regardait Jean comme un prophète.
5Huan, Johan tuh hihlup ut mahleh mipi a kihta a, jawlneia a bawl jiak un.
6Or, lorsqu'on célébra l'anniversaire de la naissance d'Hérode, la fille d'Hérodias dansa au milieu des convives, et plut à Hérode,
6himahleh, Herod pianni a hongtunin Herodia tanu tuh a lai ah a lama, Herod a kipaksakta a.
7de sorte qu'il promit avec serment de lui donner ce qu'elle demanderait.
7Huai a hihjiakin a ngetpeuh mah pe dingin kichiamin thu achiamta.
8A l'instigation de sa mère, elle dit: Donne-moi ici, sur un plat, la tête de Jean-Baptiste.
8Huan, aman tuh a nu hasotin, hiai ah kuangin Baptispa Johan lutang honpia in, achia.
9Le roi fut attristé; mais, à cause de ses serments et des convives, il commanda qu'on la lui donne,
9Huan, kumpipa tuh a lungkhamta a, himahleh a thuchiamte leh a ankuang umpihte jiakin piakding thu a pia a,
10et il envoya décapiter Jean dans la prison.
10Huchiin mi a sala, Johan lutang a tansak a.
11Sa tête fut apportée sur un plat, et donnée à la jeune fille, qui la porta à sa mère.
11huan a lutang tuh kuangin a honla ua, numei naupang kiang ah a pia ua, amah tuh a nu kiang ah a paipihta.
12Les disciples de Jean vinrent prendre son corps, et l'ensevelirent. Et ils allèrent l'annoncer à Jésus.
12Huan, a nungjuite a luang a hongla ua, a vui ua, huan Jesu a vahilh uh.
13A cette nouvelle, Jésus partit de là dans une barque, pour se retirer à l'écart dans un lieu désert; et la foule, l'ayant su, sortit des villes et le suivit à pied.
13Huan, Jesun huai a jak in, hiai akipan longin gamkeu lamah a pai tuamta a. Himahleh, mipin a jak tak un khua a kipan khea paiin a juita ua
14Quand il sortit de la barque, il vit une grande foule, et fut ému de compassion pour elle, et il guérit les malades.
14Huchiin amah tuh a hongpai khiak leh mipi thupi tak a mu a, a hehpih mahmah a, a damlou uh a hihdam saka.
15Le soir étant venu, les disciples s'approchèrent de lui, et dirent: Ce lieu est désert, et l'heure est déjà avancée; renvoie la foule, afin qu'elle aille dans les villages, pour s'acheter des vivres.
15Huan, nitak lam a honghihin nungjuite a kiangah a hongpai ua. Hiai mun gamkeu ahi a, ni lah a kaita ngala, khua khawngah paiin amau a ding nek ding a lei theihna ding un mipite paisak tanla, a chi ua.
16Jésus leur répondit: Ils n'ont pas besoin de s'en aller; donnez-leur vous-mêmes à manger.
16Jesun bel a kianguah, A pai mang uh kiphamoh kei, noumau nek ding pia un, a chi a.
17Mais ils lui dirent: Nous n'avons ici que cinq pains et deux poissons.
17Huan, amau tuh a kiangah. Hiai ah tanghou phel nga leh nga nih kia i nei uh, a chi ua.
18Et il dit: Apportez-les-moi.
18Huan, aman tuh. Hiai ah ka kiangah honla un, a chi a.
19Il fit asseoir la foule sur l'herbe, prit les cinq pains et les deux poissons, et, levant les yeux vers le ciel, il rendit grâces. Puis, il rompit les pains et les donna aux disciples, qui les distribuèrent à la foule.
19Huan, loupa tunga tu dingin mipite tuh thu a pia a, tanghou phel nga leh nga nih tuh a la a, van lam enin a vualjawl a, a balkhama, tanghoute tuh nungjuite kiangah a pia a, huan nungjuiten mipite kiangah a pia ua
20Tous mangèrent et furent rassasiés, et l'on emporta douze paniers pleins des morceaux qui restaient.
20Huan, a vek un a ne ua, a vah chiatta ua; a nek val neng khawng uh leng bawmpi sawm leh nih dim a ngah uh.
21Ceux qui avaient mangé étaient environ cinq mille hommes, sans les femmes et les enfants.
21A nete tuh, numei leh naupang sim louhin, piching ngen leng sangnga khawng ahi uh.
22Aussitôt après, il obligea les disciples à monter dans la barque et à passer avant lui de l'autre côté, pendant qu'il renverrait la foule.
22Huan, mipite a sawl mang khit in a pai maa gal khat lama napai masa dingin nungjuite longah a tuangsak teitei a.
23Quand il l'eut renvoyée, il monta sur la montagne, pour prier à l'écart; et, comme le soir était venu, il était là seul.
23Huan, mipite tuh a sawl mang nungin thum dingin tang ah a tuamin a pai tou a, huan nitaklam a honghihin huai lai ah tuh amah kiain a omta a.
24La barque, déjà au milieu de la mer, était battue par les flots; car le vent était contraire.
24Long tuh dil lai takah a omta a; huihin a hilou lama a sawn jiakin tuikihawtin a septa a.
25A la quatrième veille de la nuit, Jésus alla vers eux, marchant sur la mer.
25Huan, phalvak ding kuan laiin, dil tungah khein a paia a kiang lam uh a honjuan a.
26Quand les disciples le virent marcher sur la mer, ils furent troublés, et dirent: C'est un fantôme! Et, dans leur frayeur, ils poussèrent des cris.
26Huan, nungjuiten amah dil tunga khe a a pai a muh un, Sikha ahi; chiin a buai ua, lauin a kikou ta uh.
27Jésus leur dit aussitôt: Rassurez-vous, c'est moi; n'ayez pas peur!
27Himahleh, Jesun amau a houpih paha, Khamuang takin om un, keimah ka hi, lau kei un, a chi a.
28Pierre lui répondit: Seigneur, si c'est toi, ordonne que j'aille vers toi sur les eaux.
28Huan, Peterin a dawnga, Toupa, nang na hih leh, tui tungah nang kianga hongpai thu honpia in, a chi a.
29Et il dit: Viens! Pierre sortit de la barque, et marcha sur les eaux, pour aller vers Jésus.
29Huan aman, Hongpai ve, a chi a, Peter tuh longa kipan a kuma, Jesu kiang lam juanin tui tungah khein a paia.
30Mais, voyant que le vent était fort, il eut peur; et, comme il commençait à enfoncer, il s'écria: Seigneur, sauve-moi!
30Himahleh, huih nung tuh a muhin a lau a, huan, tum din a kisa a. Toupa, honhondam in chiin a kikouta a.
31Aussitôt Jésus étendit la main, le saisit, et lui dit: Homme de peu de foi, pourquoi as-tu douté?
31Huan, Jesun a sawk paha, amah a lena a kiang ah Nang gin tawm, bangdia ging lah na hia? achia.
32Et ils montèrent dans la barque, et le vent cessa.
32Huan longa a tuan uh leh huih tuh a daita maia.
33Ceux qui étaient dans la barque vinrent se prosterner devant Jésus, et dirent: Tu es véritablement le Fils de Dieu.
33Huan, longa omten, Pathian Tapa na na hi taktak ve, chiin, amah a bia uh.
34Après avoir traversé la mer, ils vinrent dans le pays de Génésareth.
34Huan, gal khat lama a kai uleh, Genesaret gam a hongtung ua.
35Les gens de ce lieu, ayant reconnu Jésus, envoyèrent des messagers dans tous les environs, et on lui amena tous les malades.
35Huan, huai muina miten amah a theih tak un, huai kim gam tengteng ah mi a sawl ua, damloutengteng a kiangah a honpi ua;Huan, a puan mong bek khoih theih a ngen ngutngut ua; huan a khoih peuhmah tuh a hongdam jel uh.
36Ils le prièrent de leur permettre seulement de toucher le bord de son vêtement. Et tous ceux qui le touchèrent furent guéris.
36Huan, a puan mong bek khoih theih a ngen ngutngut ua; huan a khoih peuhmah tuh a hongdam jel uh.